Lehed

teisipäev, 11. august 2015

Magamistoa remont: toolile tuttuus elu

Kui uue tualettpeeglilaua meisterdamisega saime ühele poole, siis selgus, et polegi tooli, mida sinna juurde sobitada.

Muidugi oleks võinud otsejoones mööblipoodi minna ja veidike rahatähtedega lehvitada. Kuid ei! Hakkas jälle kaltsukaring pihta, sest ükskord õnnestus mul osta kaks nii vägevat renoveerimist vajavat tooli, millest ka oma blogis olen kirjutanud. Hind oli lihtsalt enam kui mõistlik - 3.50.

Kui paar korda luurel käidud, siis selgus, et ega sellise vanaaegse kujuga tooli polegi saadaval. Hinnad on ka tõusnud kosmilisse kõrgusesse - nõukaaegsete ja võidunud toolide eest küsitakse juba 15 eurot.
Oma saatust ootava tooli leidsin lõpuks Hulja külje alt Männiärist. Oli teine üksik kuhugi mööbli vahele ära surutud. Minu oma!

Ega see on ka nõukaajast pärit ja mõni mees on ohoo kui kõvasti selle remontimisega vaeva näinud. EPO liimi oli ohtralt pandud tooli põhja alla ja kruvisid oli mõnesse kohta rohkem kui üks lastud.
Tooli laiali ei lammutanud, vaid eraldasin ainult pehmed osad, et neilt see jube kangas maha võtta.

Nagu ikka peale lihvimist katsin esimese kihi Annie Sloani värviga, sest see katab hoobilt tumeda värvi. Kuna mul läbipaistvat vaha kodus pole, siis teise kihi panin tavalist valget värvi.
Peale värvi kuivamist vanutasin liivapaberiga servad ära.
Need kohad, kus haigutasid kruvikohad, katsin ära mööblinaelte nuppudega. Tasakaalustamiseks lasin mehel veel mõnesse kohta mööblinaelu taguda.
Kangavahetus on taolisel toolil lihtne - ei mingeid keerulisi lõikeid, lase aga mööblipüstoliga kangas põhja külge. Ahjaa, kuigi istmepõhi oli mingest vingest vahtkummist, siis kohevuse andmiseks panin sinna ikkagi mitu kihti vatiini. Ilu tõstmiseks lisasin sinna-tänna veel veidike paela.



2 kommentaari: