reede, 31. jaanuar 2014

Parim aeg jääküünalde tegemiseks


Õues on nii krõbekülm, mis annab suurepärase võimaluse jääküünalde valamiseks. Õues valmib jää kiiresti ja ka küünal taheneb ruttu.

Jääküünalde jaoks on vaja:

- jääd
- peenikest küünalt
- vaha
- valamiseks vormi (tetrapakk)

Eelmisel päeval viisin kotitäis vett õue külmuma, et saaks küünalde jaoks jääd.


Samal ajal kui purustasin jääd, sulas vaha vaikselt pliidil. Mina kogun küünlajääke konservitopsi, mille ma panen otse pliidile. Küünlajääkidest tekkinud sodi ja kaunistused vajuvad topsi põhja ning peale vaha ära kasutamist, viskan kogu kupatuse minema.

Alguses kinnitan väikese koguse vahaga peenikese küünla vormi põhja, kuid võib ka otse küünla ümber pudistada jäätükke. Meeles peab pidama, et mida suuremad jääkamakad vormi paneme, seda suuremad augud hiljem jäävad. Need võivad lausa nii suured jääda, et küünal ei ole mitte pitsiline, vaid auklik.


Kui jää on tihedalt vormi pandud, siis tulebki peale kallata kuum vaha. Jää on külm ja vaha hakkab koheselt tahenema. Mõne tunni pärast on sisuliselt küünal valmis.

Vormist välja võtmisel tuleb arvestada, et jääst on saanud vesi. Samuti tahab küünal natuke aega kuivada, sest kõik õõnsused on märjad.

esmaspäev, 27. jaanuar 2014

Kõige parem kink on oma kätega tehtud kink


Jõulude eel vaevlesid lapsed mõttega, et mida mulle kinkida. Olen alati öelnud, et lapsed ei pea  vanemate peale oma taskuraha kulutama, et poest ninni-nänni osta. Ikka aja alati olen rõhutanud - tehke midagi ise oma kätega. See jääb mälestuseks.

Olen aegade jooksul alles hoidnud laste meisterdusi. Neid ei ole nii meeletult palju, et võtaksid kusagil riiuli peal tohutult ruumi. Aga kui hea on aastaid hiljem vaadata neid ponnistusi, mida tehti ema meeleheaks.Suurt rõõmu tegi mulle väiksema lapse kingitus jõuludeks - arvuti välise kõvaketta kott, millele on roos peale vilditud. Kotil sees on pehme karvane vooder, mis kaitseb igasugu põrutuste eest.

Möödunud jõuludest jäävad mul meelde kingitused, mis tehti mulle ja mida tegid lapsed teistele.

Näiteks jubevahva kink oli Svetalt, õigemini tema mehe poolt meisterdatud pliiatitops. Nii lihtne ja ilus - jupike puud, pitsi ja paela.


Jõulude eel valasin mõned küünlad vanema tütre jaoks. Tore oli külla minnes need kaasa haarata ja külakostiks pakkuda. Erinevaid ilusaid pokaale soetasime taaskasutuspoest. Peale küünalde ärapõletamist saab sinna uued valada.


Nüüdseks on jõulukraam poodidest peaaegu ära koristatud, kuid mõnest poest saab võileivaraha eest soetada nii ilusaid küünlajalgu. Üks küünlajalg sai salvrätist inglikaunistused ja kaunistab nüüd vanema tütre sõbranna kodu.



laupäev, 25. jaanuar 2014

Kirikindad Viru-Jaagupist


Leidsin MUISist ühed väga lihtsa mustriga Viru-Jaagupid kirikindad (ERM A 293:245//b). Tegemist klassikalise sinise-valgekirjalise kindaga, mis jääb alati kena.

Alguses tahtsin kududa lapsele sõrmikud. Värvivalikul lähtusin tema maitsest ja välisriietest - punane ja vaarikaroosa oli igati sobiv värvigamma. Kududes 1,5 varrastega sain peagi aru, et need jäävad suureks. Üles harutada ei raatsinud, sest sõrmikuid läheb alati vaja. Samasuguseid uusi ka ei kudunud, sest ei tahtnud mustrikorda lõhkuda. Laps sai nii ehk naa hiljem uued kindad.


Paar kuud hiljem mõtlesin nendest Viru-Jaagupi vanaaegsetest kinnastest kududa enam-vähem täpse koopia. Seekord valisin varrasteks 1,25. Lõppkokkuvõtteks jäin rahule, sest peenikeste varrastega kududes jääb muster nii ilus ja korrektne.


esmaspäev, 20. jaanuar 2014

Keraamilised WCpaberi hoidikud



Tualetis ja vannitoas võiks ja peaks ka ilus olema. Suur aken, palju päikesevalgust, kenad tarvikud, mõnus lõhn...

Inspiratsiooni teistmoodi vetsupaberi hoidikuks sain õelt. Ta vahetas oma aastatetaguse hoidiku välja ja tegi uue. Kift mõte oli teha hoidik lillekujuline, pulk keskel.

 
Kuna minul käib hoidik seina peal, siis jäi lihtsalt nagu avanenud õis, kuhu paber ennast kenasti pesasse on sättinud.




pühapäev, 19. jaanuar 2014

Soojad vahemeremaalid


Ühest käsitööblogist lugesin kunagi, kuidas üks kirglik kuduja ütles, et tal pole inspiratsiooni. Tahaks midagi kududa, kuid pole mõtteid, kuidas ja mis mustrit lõngadega kokku kududa. Siis mõtlesin küll, et see on veider mure. Mul on jälle vastupidi, et ei jõua kõike ära kududa, mida tahaks. Kuid eks sellist inspiratsioonipuudust tuleb ikka käsitöö- ja kunstiinimestel ette - tühjus, tahaks nagu midagi teha, aga ei tea.

Üle mitme aasta tekkis selline kihk maalida. Tahaks kohe midagi ilusat teha, kuid käsi nii roostes. Alustuseks võtsin ette poolikute tööde hunniku, sest ehk piisab himu rahuldamiseks mõne pildi lõpetamisest.

Nii saidki nädalavahetusel lõpuks raami sisse kaks Vahemeremaade hingusega maali. Üks maalidest oli lõpetamata lausa 10 aastat. Ootas oma aega...


esmaspäev, 13. jaanuar 2014

Imeväike lumivalge kampsun beebile


Kampsun puhasvalge nagu esimene lumi.

Tellimustööna tuli kududa neljakuusele väikesele tüdrukule raglaanvarrukatega kampsun. Näidis Dropsi lehelt.

Lõngaks oli imepehme Itaalia lõng MeRiSetA by BBB, mis sisaldas 70% meriinovilla ja 30% siidi. Lõng oli tõesti imeline, see lausa kudus ennast ise varrastel.

Suhtleliselt peenikestel varrastel kududes kulus kampsiku peale ära kolm tokki. Ise ei uskunud ka, et lõngakulu nii suur oli.



teisipäev, 7. jaanuar 2014

Moonimotiivid viltmises



Kuidas kaunistada rõivaid kui ei oska tikkida? Eriti kui meeldivad rahvusmotiivides kujutatud lilled - üksikutena või suurte kimputena. Üks võimalustest on kuivviltimine.

See on lihtne ja väga meeldiv tegevus. Põhinipid ja oma teadmised andsin edasi kümnekonna Tapa naisele. Kõigil valmisid väga ilusad proovitööd. Nüüd nad võivad kaunistamiseks ette võtta villased esemeid kuni lausa mantliteni välja.




Villasele kangale harjutamiseks võib alguses teha midagi väiksemat, olgu see väike prillitoos või sussid. Mina tegid kotikese, kuhu reisimise ajaks paigutada hügieeni- ja kosmeetikatarbed.




reede, 3. jaanuar 2014

Kudumine, tikkimine, heegeldamine, viltimine, maalimine...


Head uut aastat ja nagu öeldakse uuel aastal uue hooga! Hobuse aastal olgu sammu, traavi ja galoppi. Soovin teile enesele aja leidmist, nobedaid näppe, ideede ja inspiratsiooni küllust.

Aasta alguses ikka vaadatakse tulevikku ja seatakse plaane. Kes tahab rohkem perega olla, kes reisida, kes hoopiski midagi uut õppida. Enesetäiendamine ja kursustel käimine on oluline, sest see laiendab silmaringi ja teadmistepagasit. Samuti annab see oskusi juurde, mida võib-olla ei lähe olevikus vaja, vaid kunagi tulevikus.

Minul läks eelmisel aastal hästi ja kuigi aasta seadsin plaane, mida kõike võiks ära teha, siis tegelikkuses läks hoopiski teisiti. Põhjuseks on see, et avastasin enda jaoks kindakudumise, mille õppimisega tegelesin sisuliselt terve aasta. Nii palju, kui vaba aeg võimaldas, klõbisesid vardad käes. Avastasin eestlaste rahvakultuuri, mis on täis ilusaid mustreid ja värvikombinatsioone.

Oluline ongi leida elus see iva, millega tegelemine pakuks tohutut rõõmu. Ikka jätkuvalt peab proovima uusi asju, meisterdama, katsetama,  sealjuures meelt mitte heitma kui nässu läheb. Blogilugejad, soovin kõike ilusat ja head!

Fotol olev seinavaip on pärit Tapa kultuurikojast, kus ma avastasin selle ühe ruumi seinal rippumast.