Leidsin MUISist ühed väga lihtsa mustriga Viru-Jaagupid kirikindad (ERM A 293:245//b). Tegemist klassikalise sinise-valgekirjalise kindaga, mis jääb alati kena.
Alguses tahtsin kududa lapsele sõrmikud. Värvivalikul lähtusin tema maitsest ja välisriietest - punane ja vaarikaroosa oli igati sobiv värvigamma. Kududes 1,5 varrastega sain peagi aru, et need jäävad suureks. Üles harutada ei raatsinud, sest sõrmikuid läheb alati vaja. Samasuguseid uusi ka ei kudunud, sest ei tahtnud mustrikorda lõhkuda. Laps sai nii ehk naa hiljem uued kindad.
Paar kuud hiljem mõtlesin nendest Viru-Jaagupi vanaaegsetest kinnastest kududa enam-vähem täpse koopia. Seekord valisin varrasteks 1,25. Lõppkokkuvõtteks jäin rahule, sest peenikeste varrastega kududes jääb muster nii ilus ja korrektne.
Väga kaunid kindad! Vanad mustrid on ikka nii ilusad. Võib ju vahepeal muud ka kududa, kuid lõpuks ikka pöördud ajaloolise juurde tagasi.
VastaKustutaVäga ilusad kindad! Mul hakkasid nüüd näpud sügelema kirikinnaste kudumise järele :)
VastaKustutaVäga kaunid kindad! Meie kirikindad on ikka niivõrd erilised ja ilusad :)
VastaKustutaVäga kaunid. Sinise ja valge kombinatsioon on alati kindlapeale minek. Ajasid mulle ka kirikinda kudumise isu peale praegu
VastaKustuta