kolmapäev, 26. september 2012

Mosaiik ja padjaklubi


Merje, mu hea tuttav, sai maha väga suure tööga - ta tegi oma kööki tohutult suure seinamosaiigi. Algselt jättis ta mulje, et teeb väikse ribakese seina peale, kuid kui ta oma tööd esmakordselt Facebookis presenteeris, siis kutsus see paljudes tuttavates esile vaimustushüüded.
Kõik see töö oli väärt seda, et oma silmaga üle kaeda ja kindlasti väikese veiniga tähistada. Ikkagi meeletu töö on tehtud, kus nädala jooksul sai pingutatud ja kild-killu haaval mosaiik seinale kleebitud.

Et Merje on ka agar mütsikuduja, siis otsustasime peale ametliku osa tema õpetuste järgi omale soe peakate teha. Mütsimuster on pärit Knitty lehelt.
Muster on fantastiline ja nii hõlbus on seda kududa. Ühe õhtuga saab lastemüts valmis.

teisipäev, 25. september 2012

Sädelust sõrme


Kunagi tegin ise omale vahva sõrmuse, kuid see kadus ära. Oli tükk aega kadunud ja leppisin isegi sellega, kuigi oli väga kahju. Siis ostsin omale uue sõrmusetooriku, lootuses, et kui aega saan, siis teen uue.


Kuid siis leidsin sõrmuse üles. Ja kuskohast! Aiamaalt, kohas kus ikka põletame prahti ja oksi. Ka sõrmus oli kahjuks ära tahmunud ja kuuma käes koledaks läinud. Järelikult oli see mingil moel sattunud koos prahiga prügikorvi ja sealt edasi lõkkesse.


Selline lugu oli siis minu esimese sõrmusega. Nüüd tegin omale uue sõrmuse - kasutasin taas üksikuid pärleid, mis traadi otsa tipituna sai ümber sõrmusetooriku mässitud.


 Ka õetüdruk sai omale uue sõrmuse, kuid kuna ta on glämmi austaja, siis sõrmus tuli ka XL suuruses.

kolmapäev, 19. september 2012

Sügispunane


 
Selle sügise värv on punane ja selle alatoonid - härjaveri, kirss, karmiin... Kes moodi järgivad, siis on märganud, et erksad värvid on sel hooajal leidnud koha nii rõivastel, jalatsitel kui aksessuaaridel. Auvärviks on tõstetud veinikarva punane.

Värvusõpetus väidab, et inimene eristab värve nagu helisidki vastavalt silma ja kõrva võimalustele. Värvidel, helidel, lõhnadel ja maitsetel on meie meeltele umbes samasugune mõju nagu söögil seedeorganitele: nad on tunnetuslik toit, mida tarbib meie psüühika selleks, et infovahetust organismi ja keskkonna vahel töökorras hoida.
 
Ka Eesti rahvamütoloogia seostab punast elu, tervise, rõõmu ja uhkusega. Pidulikud seelikud on paljudes maakondades punased või punasetriibulised.
 
 
Lisaks:
- punane on energia ja aktiivsuse värv. 
- Punane õhutab tegudele, peegeldab elujõudu, soove ja kirgi, rõõmsat aktiivsust, võitlusvalmidust ja eneseusaldust.
- Punane väljendab erutuvust ja liikuvust, seepärast ka tuld, armastust, uhkust, verd, võimu, võitlust, kirge, vaenu ja hädaohtu.
- Punane võib siin tähendada kihku tunnete järele. Vanas Indias sümboliseeris punane kirge ja naiselikkust.
 
Selleks, et saada rõõmu punastest toonidest, aitab sageli ka ühest detailist - ehtekomplektist. Pärlivalik on lai.

Piisake punast, sortsuke soojust.



kolmapäev, 12. september 2012

Kaduneljapäeval loo korda oma käsitööasjades


Käesolev neljapäev on kaduneljapäev, mis jääb sünoodilise kuu viimase veerandi neljandale päevale. Rahvakalendri kohaselt ongi neljapäev nädalapäevadest kõige olulisem.
Vanarahva uskumuse kohaselt sobib kaduneljapäev tõrjemaagilisteks toiminguteks. Arvati, et sel päeval sooritatud rituaalsed toimingud tagavad edu suurpuhastuses.
Rahvatarkus ütleb nii, et mida sa kaduneljapäeval teed, see kaotab väe ja võimu. Seega  uskumuse kohaselt on just kaduneljapäeval hea aeg toimetusteks, ülearuste asjade äraviskamiseks, sahvri ja keldri koristamiseks. See tähendab, et on suurepärane aeg kord luua oma käsitööasjades.
Ka mina võtsin möödunud kaduneljapäeval ette koristamise. Lõin korda erinevates karpides ja karbikestes, vaatasin üle õmblustarvikute varud. Ära ei raatsinud midagi visata, selle tulemusel kombineerisin erinevatest kangastest, pitsiribadest, nööpidest ja muudest asjadest terve hulk padjakatteid, mis värskendavad nüüd elutuba.
Koristamise tulemusel sain korraks korra majja, aga kas see ka püsima jääb, on küll iseküsimus.




 
 

Tasub vaadata:

Allfreesewing

pühapäev, 9. september 2012

Vanast lauast terrassilaud

Tegemist on mu õe projektiga ning kuna laud tuli ikka tõeliselt kena, siis tahan siinkohal oma blogilugejaid julgustada mosaiigiga tegelema. See on mõnus töö, mille tulemusel saab uusi asju luua või remontida.

Nagu ütles saates Galileo üks mees, kes ehitas prügimäelt korjatud asjadest maju (mis olid väga maitsekad), et iga inimene on loominguline ja ära visatud asjad ergutavad vaid fantaasiat.

Nii sai ka teise hinguse laud, mille plaat oli ammugi puruks läinud. Laua väärtust säilitas kaunis metalljalg. Uus lauaplaat aga oli ideaalne mosaiigi jaoks!

Julged värvid ja muster, mosaiigikillud kombineeritud keraamiliste detailidega - kõik see kokku andis väga ilusa ning rõõmsa terrassilaua.







laupäev, 8. september 2012

Küünlajäägid kokku


Eelmisel pimedal ajal korjasin sihilikult vahajääke, et hiljem ise sulatada küünlaid. Aasta alguses proovisin teha oma esimesed küünlad, mida kirjeldasin ka oma postituses. Neid ära kasutades selgusid aga mõningad vead, mida alguses ei osanud ette nähagi. Nagu näiteks tahinööri jämedus, mis peab vastama sellele, kus seda küünalt kasutada. Ostsin, õigemini mulle pakuti poes, liiga jämedat tahinööri, mis põledes kipus suitsema ja seetõttu sai küünlaid kasutada ainult terrassil. Teiseks tegin esimest korda jääkuubikutega vaha sulatamist, mille tulemusel sai tahinöör niiskust ja see ei põlenud korralikult. Jääküünlad on imelised ja kuna olen vahepeal targemaks saanud, siis teen neid kindlasti hiljem uuesti.

 
Aga seekord siis tükeldasin kõik küünlajäänused ja viskasin tühja koerakonservi purki. Kasutasin just konservipurki sellepärast, et see hiljem lihtsalt minema visata. Seni kuni vaha sulas, valmistasin ette vormid. Kasutasin kiirputrude topse, sest need on kõvast plastikust ega hakka kuuma käes väänduma.


Vormi põhja tegin augu, millest tõmbasin tahinööri läbi, ülemise otsa pingutasin pliiatsi külgi. See garanteeris, et nöör jääb sirgelt küünla sisse.


Lisaks proovisin veel valada tühja mahlapakki ja ka plekkpurki. Mahlapakiga jääb küünlale ebamäärane kuju, kuid plekkpurgist tuleb välja, ütleks lausa täiuslik ümara vormiga küünal.


Kuna olen algaja küünlameister, siis seekord tekkis mul küsimus, miks küünlad peale tahenemist tahinööri ümber lohku tõmbasid, ometi sai vaha korralikult valatud. Iseenesest pole sellest hullu, sest sellised nupsukesed andsid küünlale väga omapärase välimuse.

esmaspäev, 3. september 2012

Õhkõrn traadist heegeldatud kaelakee


Kodus leidub sahtleid ja kappe, mille sisu võib vedelda kuude kaupa, ilma et miskit vaja läheb. Teate ju ise küll! Minul oli näiteks ühes kolusahtlis peenike traat, mis pärit ilmselt kusagilt mootorist, sest see meenutas mähisepooli. Kuidas või miks ma olen need alles hoidnud, ei tea.


Kuna tegemist on õhkõrna ja imeliselt helkiva vasktraadiga, siis üks hommik sähvatas, et võiksin proovida seda heegeldada. Lükkisin sinna otsa mõned meetrid pärleid ja siis muudkui heegeldasin lihtsat ketti. Tulemus tuli täpselt selline nagu lootsin - kohev, õrn, kaelaehe ja kõrvarõngad, kus sillerdust annavad klaaspärlid.