laupäev, 8. september 2012

Küünlajäägid kokku


Eelmisel pimedal ajal korjasin sihilikult vahajääke, et hiljem ise sulatada küünlaid. Aasta alguses proovisin teha oma esimesed küünlad, mida kirjeldasin ka oma postituses. Neid ära kasutades selgusid aga mõningad vead, mida alguses ei osanud ette nähagi. Nagu näiteks tahinööri jämedus, mis peab vastama sellele, kus seda küünalt kasutada. Ostsin, õigemini mulle pakuti poes, liiga jämedat tahinööri, mis põledes kipus suitsema ja seetõttu sai küünlaid kasutada ainult terrassil. Teiseks tegin esimest korda jääkuubikutega vaha sulatamist, mille tulemusel sai tahinöör niiskust ja see ei põlenud korralikult. Jääküünlad on imelised ja kuna olen vahepeal targemaks saanud, siis teen neid kindlasti hiljem uuesti.

 
Aga seekord siis tükeldasin kõik küünlajäänused ja viskasin tühja koerakonservi purki. Kasutasin just konservipurki sellepärast, et see hiljem lihtsalt minema visata. Seni kuni vaha sulas, valmistasin ette vormid. Kasutasin kiirputrude topse, sest need on kõvast plastikust ega hakka kuuma käes väänduma.


Vormi põhja tegin augu, millest tõmbasin tahinööri läbi, ülemise otsa pingutasin pliiatsi külgi. See garanteeris, et nöör jääb sirgelt küünla sisse.


Lisaks proovisin veel valada tühja mahlapakki ja ka plekkpurki. Mahlapakiga jääb küünlale ebamäärane kuju, kuid plekkpurgist tuleb välja, ütleks lausa täiuslik ümara vormiga küünal.


Kuna olen algaja küünlameister, siis seekord tekkis mul küsimus, miks küünlad peale tahenemist tahinööri ümber lohku tõmbasid, ometi sai vaha korralikult valatud. Iseenesest pole sellest hullu, sest sellised nupsukesed andsid küünlale väga omapärase välimuse.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar