3/30/2014

Elu on lill

Märkamatult algas veebipäeviku neljas aasta. Tore, et hoiate mu tegemistel silma peal.

Sveta, kes sa jälgid kogu aeg mu tegemisi. Aitäh hüatsintide eest, tegin lillepotile ümbrise ka. Läksin kergemat vastupanuteed ja kaunistasin salvrätitehnikas poti ära.


Kristel, sinu vahva keraamiline plaadike ripub mul seina peal. Elu on lill! Nii see on :)


Aga selle lillemaali ma saadan Viljandimaale oma sugulase juurde. Las see toob päikest ja rõõmu uude koju.


3/23/2014

Vilditud mantel prouale



See mantel valmis Eleanoorale. Kuigi ei tea kas ta mantlit jõuab veel sel kevadel kanda - lubab ju nii sooja, et paksud riided tuleb vist sügavamale kappi ära peita.

Must pikk mantel sai vilditud rahvuslikus stiilis ehk kaunid moonid ning rukkililled tulid alläärde ja taskuklappidele. Mis seal salata, vaatasin sellise pilguga, et võiks oma musta pika mantli ka sedasi ära viltida.

Igatahes üritasin võimalikult ruttu valmis saada. Uued tööd ka ootel...


3/20/2014

Pesapunumise aeg, kevad käes!


KEVADE VÄRVID
Erika Esop


Nõlvakud sulavad,
ojaveed vulavad,
kevad end kõikjale laotab.

Metsale, aiale,
väljale laiale
lilli ja rohelust jaotab.

Ning kraavi servale,
põõsaste kõrvale, pillab ta kaunilt ja kärmelt
siniseid, punaseid,
kollaseid,kullaseid,
lõbusaid kevadevärve.

3/17/2014

Sokid nagu merelaine


Leidsin internetist ühe lainelise mustri, tahtsin neid just sokkidesse kududa. Juhtus aga nii, et lõng oli poole peenem, millega ei osanud alguses arvestada.


Nii valmisidki meriinovillast imepehmed sokid, mis parajad eelkooli ealisele lapsele. Ehk millalgi läheb vaja kellelegi kingikotti sokutamiseks.

Muster on kui vahutav laine, mis peksab kaldale.


3/15/2014

Ilusas kohas olemises ju unistada võib


Paljud on kindlasti juba Eestist putku pannud, sest algas ju lastel koolivaheaeg. Nuriseda selle aasta talve üle siiski ei saa, aga mõnusatest päikesevannidest ei ütle ka keegi ära.

Minu maal on kui unistus küpsest suveõhtust, kus alleel jalutades tunnetad imelist lõhna merest, lilledest, puudest...


Maal ootas lõpetamist oma mitmed head aastad. Veebruaris, vabariigi aastapäeval, kui vaba päeva arvelt sai natuke puhkepäevadele pikendust, võtsin siis kätte ja lõpetasin ära.

Raame ma ei tõttanud poodi ostma, vaid otsisin puukuurist ühed hiidvanad uksepiirdeliistud välja. Olin need kunagi tallele pannud just selle ägeda profiili pärast. Koid olid laudu korralikult uuristanud, seetõttu tuli raami välja saagimisel veidike kombineerida.


3/11/2014

Päike paistab läbi tiffany vitraaži


Möödunud aastal, kui kursusel tegin tiffany vitraaži, otsustasin, et see teema pole minu jaoks. Liiga palju aega võtab kõik see lõikamine, lihvimine ja muu. Eks isu võttis ära ka asjaolu, et esimese töö kohta oli liiga palju detaile, mis omakorda väiksed olid.


Mis seal salata, aasta lõpus kui kursus hakkas, seadsin taas sammud õpituppa. Ette tuli juba eelnevalt valmistada kavand, et säästa aega. Ja miskipärast tol hetkel ei tulnud seda ideedetulva mida teha. Mõte jäi siis miski modernse peale, mis sobiks ateljee aknale.


Hakkasin nokitsema kavandiga. Kahjuks pean tõdema, et taas tegin sama vea - liiga palju detaile. Vaadates kursusel "vanu kalu" sain aru, et arenguruumi mul on. Pean veel ilusa asja valmistamiseks kõvasti harjutama.


3/09/2014

Paistu ainelised sõrmikud

Kristi Jõeste Mulgi kinda koolitusel käib kibe töö - tradistiooniliste kindarandmete skeemid ilmuvad üha enam tahvlile ja need peavad kursuslased praktika mõttes läbi kuduma.


Minuga juhtus selline lugu, et võtsin kindakoolitusele kaasa mingi värvivaliku lõngu. Paistu sõrmiku randme läbikudumisel oli puudu roheline värv, mille asendasin lihtsalt heleoranžiga. Kui randmete näol oli tükk tööd tehtud, otsustasin need sõrmikuks edasi kududa.

Hiljem avastasin, et oranži säbru keskele oleks nii hästi sobinud punane silm, kuid ei tihanud sellist mustrimuutmist ette võtta. Nüüd mõtlen, et oleks siiski võinud nii teha, sest traditsioonilisi sõrmikuid need niikuinii oma värvivaliku poolest enam ei jäljenda. 



3/07/2014

Veelkord jääküünaldest


Eelmisel nädalal tegime väikese koosviibimise mu juures koos jääküünalde valamisega. Riputasin pildid ka Facebooki, mille kaudu sain nii palju tagasisidet ja küsimusi. Huvi oli suur.

Tõepoolest on tegemist ühe lihtsa aja veetmise viisiga, mis on jõukohane kõigile. Pealegi - ilusate küünalde vastu pole mitte kellelgi.





Kuidas me tegime:

- Panime suurtesse konservitopsidesse sulama küünlajäägid või tuttuued küünlad;
- Purustasime hästi peeneks jääd. Paremini sobivad jäätükid, sest jääkamaka purustamiseks peab ikka visadust olema;
- Pistsime peenikese küünla tühja neljakandilisse tetrapakendisse ja vooderdasime jäätükikestega;
- Kallasime tulikuuma vaha jää peale;
- Tunni aja pärast hakkasime ettevaatlikult tetrapakendit koorima;
- Lasime tetrapakendist jääst tekkinud veel välja nõrguda ja asetasime kuivama;
- Katsetasime, põlesid ilusasti.

Kes tahab võib peenikese küünla üleliigse osa ära lõigata aga ta põleb suhteliselt kiiresti küünlaga tasa.






3/01/2014

Kui seinakell katki, tuleb uus teha


Kahjuks läks mu vahva käokell katki. Mees hakkas kella õigeks keerama ja see lihtsalt purunes õnnetult ta käte vahel. Mõlemad olime kurvad ... hetkeks ...

Kuna ma niipea keraamikale ligi ei pääse, et uus sihverplaat teha, siis asendab lihtne lauajupp ajanäitajat.


Kellamehhanismi võtsin seniks kasutusse. Lauajupi kaunistasin salvrätitehnika abil ära.

Kell asub ateljees, seetõttu sobib numbrite kohale igasugu värki kleepida. Seekord siis nööbid.

2/24/2014

Tibukollane kampsun


Kollane nagu rõõmu värv. Rõõmus nagu ka tänane päev, mil tähistasime Eesti sünnipäeva ja mis oli nii mõnus soe.

Kampsun sai lõpuks lõpetatud, alustasin vist eelmisel aastal. Kudusin seda isegi ühel naiste konverentsil ja ühel hetkel jäi see mul töö juurde mingisse karpi. Unustatud, kuudeks...

Kuu aega tagasi tahtsin nii midagi kududa ja siis otsustasin kampsuni lõpuni teha. Tuli ka mustrit otsima hakata, sest see oli ka vahepeal kuhugi teiste paberite vahele ära kadunud ja peast ma neid lehekesi ei osanud kududa.

Kättevõtmise asi, nagu öeldakse ja valmis ta sai.

Lõng on mingi Itaalia mohäär, kuna seda oli tohutult tokis, siis kulus ainult neli tokki. Vardad number 7. Muster pärit leheküljelt http://www.freeknitstitches.com/





2/13/2014

Ilusat sõbrapäeva!


Nõelapadjad väikesele ja suurele õmblejale


30 aastat hiljem naasesin ma oma lapsepõlvepaika. Loomulikult ei tundunud miski enam selline nagu tollal, kuid õnneks oli alles veel see kortermaja, kus oma eelkooli-aegse lapsepõlve veetsin. Siis tundus see kolmekorruseline maja üüratult suur, nüüd enam mitte. Maja on nüüdseks pooltühi ja ühest trepikojast kasvas isegi kasepuu välja. Nii juhtub kohtadega, mis vaikselt välja surevad.

Vaatepildile vaatamata, on hinges ikkagi ilusad mälestused. Sain külaskäigul kokku, ühe tuttavaga, kellest on vahepeal ka minu hõimlane saanud. Kokkusaamisel küsis ta esimese asjana, et kas sa mäletad, kuidas me nukkudele kleite õmblesime. Mäletan küll, istusime keldri eeskojas teki peal maas ja riidehunnik ees. Nõel välkus ja sõrmede all valmisid kleidid kõige ilusamatest kangastest, mis olid ema riidekotist pihta pandud.


Minevikukordusena vaatan oma last, kes on krabanud omale kotitäie pitse, paelu ja muid ilusaid kangaid. Mänguasjadekastis aastaid paljana vedelenud Barbied saavad lõpuks omale kleidid selga ja isegi isetehtud kingad jalga. Üritan teda ikka abistada, kuid ainult tehnoloogilise poole pealt. Selgitan talle missuguse lõikega peavad riided olema, et need seljas hästi istuksid.

Nagu ikka, peab ühel korralikul rätsepal oma nõelapadi olema. Alused tegin konservikarpidest, mille katsin salvrätikutehnikaga.






2/10/2014

Sõbrapäevaks okstest uksepärg


Käes on sõbrapäevanädal, mis lõppeb reedel valentinipäevaga.

See on nii armas püha, kus lähedastele võib pihku pista üks lill, kommikarp, ilus isetehtud kaart või lihtsalt üks südamekujuline meene.

Tähistage ikka seda päeva ja näidake oma sõpradele, et armastate ning hoolite neist! :)


2/06/2014

Nässuläinud valged sõrmikud


See on lugu sellest, kuidas vahel läheb suur vaev aia taha.

Eelmisel sügisel sai kindakudumise kursusel harjutatud randmekudumise erinevaid võtteid. Pitsilist rannet oskasin juba varasemast, kuid vitste ja keerdude kudumine oli minu jaoks uus teema. Samuti oli uudne teema vikeldamine.

Otsustasin kohe oma teadmised kududa sõrmikuks. Kuna roosimine tundus mulle kohe alguses raske, eriti mustri paigutamise osas täpselt sõrmiku keskele, siis peale mõningate ridade läbi kudumist loobusin. Otsustasin, et roosin hiljem nõelaga mustri peale.


Sellest hetkest läks pahasti kui otsustasin kindad läbi pesta. Mingil seletamatul põhjusel hakkas nii sinine kui punane värv andma värvi ja kogu valge sõrmik oli rikutud. Ja miskipärast ainult üks sõrmik! Proovisin igatepidi värvi maha pesta, kuid lootusetult.


Tundsin sügavat kurbust, sest kuidagi nii palju vaeva nägin nende sõrmikute kudumisega. Otsustasin, et ehk annab tikkimisega kindaid kuidagi parandada. Mustri valisin raamatust Eesti tikand 2 ja aluseks oli Tarvastu Mulgi räti maalikiri.

Tulevikus tuleb hoolsam olla valgete kinnaste pesemisega.





1/31/2014

Parim aeg jääküünalde tegemiseks


Õues on nii krõbekülm, mis annab suurepärase võimaluse jääküünalde valamiseks. Õues valmib jää kiiresti ja ka küünal taheneb ruttu.

Jääküünalde jaoks on vaja:

- jääd
- peenikest küünalt
- vaha
- valamiseks vormi (tetrapakk)

Eelmisel päeval viisin kotitäis vett õue külmuma, et saaks küünalde jaoks jääd.


Samal ajal kui purustasin jääd, sulas vaha vaikselt pliidil. Mina kogun küünlajääke konservitopsi, mille ma panen otse pliidile. Küünlajääkidest tekkinud sodi ja kaunistused vajuvad topsi põhja ning peale vaha ära kasutamist, viskan kogu kupatuse minema.

Alguses kinnitan väikese koguse vahaga peenikese küünla vormi põhja, kuid võib ka otse küünla ümber pudistada jäätükke. Meeles peab pidama, et mida suuremad jääkamakad vormi paneme, seda suuremad augud hiljem jäävad. Need võivad lausa nii suured jääda, et küünal ei ole mitte pitsiline, vaid auklik.


Kui jää on tihedalt vormi pandud, siis tulebki peale kallata kuum vaha. Jää on külm ja vaha hakkab koheselt tahenema. Mõne tunni pärast on sisuliselt küünal valmis.

Vormist välja võtmisel tuleb arvestada, et jääst on saanud vesi. Samuti tahab küünal natuke aega kuivada, sest kõik õõnsused on märjad.

1/27/2014

Kõige parem kink on oma kätega tehtud kink


Jõulude eel vaevlesid lapsed mõttega, et mida mulle kinkida. Olen alati öelnud, et lapsed ei pea  vanemate peale oma taskuraha kulutama, et poest ninni-nänni osta. Ikka aja alati olen rõhutanud - tehke midagi ise oma kätega. See jääb mälestuseks.

Olen aegade jooksul alles hoidnud laste meisterdusi. Neid ei ole nii meeletult palju, et võtaksid kusagil riiuli peal tohutult ruumi. Aga kui hea on aastaid hiljem vaadata neid ponnistusi, mida tehti ema meeleheaks.Suurt rõõmu tegi mulle väiksema lapse kingitus jõuludeks - arvuti välise kõvaketta kott, millele on roos peale vilditud. Kotil sees on pehme karvane vooder, mis kaitseb igasugu põrutuste eest.

Möödunud jõuludest jäävad mul meelde kingitused, mis tehti mulle ja mida tegid lapsed teistele.

Näiteks jubevahva kink oli Svetalt, õigemini tema mehe poolt meisterdatud pliiatitops. Nii lihtne ja ilus - jupike puud, pitsi ja paela.


Jõulude eel valasin mõned küünlad vanema tütre jaoks. Tore oli külla minnes need kaasa haarata ja külakostiks pakkuda. Erinevaid ilusaid pokaale soetasime taaskasutuspoest. Peale küünalde ärapõletamist saab sinna uued valada.


Nüüdseks on jõulukraam poodidest peaaegu ära koristatud, kuid mõnest poest saab võileivaraha eest soetada nii ilusaid küünlajalgu. Üks küünlajalg sai salvrätist inglikaunistused ja kaunistab nüüd vanema tütre sõbranna kodu.



1/25/2014

Kirikindad Viru-Jaagupist


Leidsin MUISist ühed väga lihtsa mustriga Viru-Jaagupid kirikindad (ERM A 293:245//b). Tegemist klassikalise sinise-valgekirjalise kindaga, mis jääb alati kena.

Alguses tahtsin kududa lapsele sõrmikud. Värvivalikul lähtusin tema maitsest ja välisriietest - punane ja vaarikaroosa oli igati sobiv värvigamma. Kududes 1,5 varrastega sain peagi aru, et need jäävad suureks. Üles harutada ei raatsinud, sest sõrmikuid läheb alati vaja. Samasuguseid uusi ka ei kudunud, sest ei tahtnud mustrikorda lõhkuda. Laps sai nii ehk naa hiljem uued kindad.


Paar kuud hiljem mõtlesin nendest Viru-Jaagupi vanaaegsetest kinnastest kududa enam-vähem täpse koopia. Seekord valisin varrasteks 1,25. Lõppkokkuvõtteks jäin rahule, sest peenikeste varrastega kududes jääb muster nii ilus ja korrektne.


1/20/2014

Keraamilised WCpaberi hoidikud



Tualetis ja vannitoas võiks ja peaks ka ilus olema. Suur aken, palju päikesevalgust, kenad tarvikud, mõnus lõhn...

Inspiratsiooni teistmoodi vetsupaberi hoidikuks sain õelt. Ta vahetas oma aastatetaguse hoidiku välja ja tegi uue. Kift mõte oli teha hoidik lillekujuline, pulk keskel.

 
Kuna minul käib hoidik seina peal, siis jäi lihtsalt nagu avanenud õis, kuhu paber ennast kenasti pesasse on sättinud.