reede, 26. august 2016

Shabby chic padjad loovad hubasust


Shabby chic stiili iseloomustab vanade asjade või vanana näivate asjade kasutamine interjööris. Kui mööblile antakse kulunud välimus, siis kangastega üritatakse maksimaalset romantismi tekitada - naturaalsed toonid, pitsid, roosid...

Padjad tellis endale Eleanoora, kes on samas stiilis patju piidlemas käinud. Kes soovib omale ka sarnaseid patju, siis andku märku kas FB-s, leekpea@hotmail.com või 5374 0525





neljapäev, 25. august 2016

Ilus käsitööalbum on meeldejääv soolaleivakink


Soolaleivapeoks tahaks pererahvale kinkida midagi, mis oleks nagu kogu perele mõeldud ja millel oleks ka praktiline väärtus või otstarve.

Hea mõttega tuli välja Katrina, kes tellis mälestuste talletamiseks fotoalbumi. See ühtlasi annab ka tõuke korrastada fotosid ja neid paberkandjal ilusasti albumi sättida. Hiljem nii mõnus vaadata :)


Albumi tegemisel tegime paberlillede asemel valiku quillingu stiilis lillede kasuks. Köitmisel kasutasin jaapani võtet.



Kui soovid ka sellist albumit kingituseks teha, uuri lisa: Facebook, leekpea@hotmail.com, 5374 0525

esmaspäev, 22. august 2016

Kuidas teha pakketeibist silte?


Järjekordne geniaalne idee, kuidas teha hoiukastidele, -purkidele ja teistele läbipaistvatele asjadele silte.

Selleks on vaja:
- tavalist laia läbipaistvat pakketeipi
- prinditud kirjasid
- kääre
- kaussi/vett

Prinditud kiri peaks olema välja lastud laserprinterist, kuigi kusagil videos oli, et sobib ka tindiprinter. Proovisin järgi, mille tulemuseks oli see, et kiri jäi õhkõrn ja kippus siiski kuhugi ära haihtuma.

Kiri peab olema õigetpidi, mitte peegelpildis nagu tavaliselt siirdemeediumiga vaja on.

Kirjale kanda peale teip, mis tuleb tugevalt hõõrudes kinnitada. Õhumullid rikuvad töö ära.

Seejärel lõigata silt parajaks ja libistada mõneks minutiks sooja vette. Nüüd liguneb paberiosa lahti ja õrnalt vees sõrmeotstega rullides tuleb see hõlpsasti maha. Alles jääbki ainult kiri. Peale puhtas vees loputamist tuleb silt kuivama jätta, mille tulemusel hakkab teibi taga olev liim uuesti nakkuma.

Nüüd tuleb see kleepida kuhu vaja ja voilaa, asjad saavad korrastatud! Eriti ilusad jäävad köögis maitseainepurgid.

Vaata kõike seda Leekpea Ateljee videost:



neljapäev, 18. august 2016

Teksamantel Blue Dream sobib toekamale naisele


MÜÜDUD!
Ateljees valmis müügiks lapitehnikas õmmeldud pikk teksajakk, mis kaunistatud heegeldatud pitsi ja pitslinikute, pärlite ja nööpidega. Valge ja sinise kooslus sobib igapäevaseks kandmiseks aga ka mõneks toredaks väliürituseks.

Sobib suurusele 40/42 aga ka suuremale naisele, sõltub kehakujust.

Kui huvi tekkis või soovid proovida, võta ühendust leekpea@hotmail.com või tel 5374 0525










kolmapäev, 10. august 2016

Rokitšiki jakk Sillele


Ükspäev tuli Sille külla, kaasas oli kotitäis teksajakke. Tuli näitama, mis ta ühest taaskasutuspoest leidis. Vaatasime üle ja andsime hinnangu, mis sobib ja mis täiesti out.



Ise ta ütles, et see must teksajakike kõnetas teda - see oli nii laheda lõikega ja meeldis kohe. Aga Sille ei tahtnud, et see jääks tavaliseks jakikeseks. Soovis, et miskit ilusat ja pitsilist võiks juurde õmmelda.

Kuna rokkima tähendab kõnekeeles nii möllama kui ka lahe ja trendikas olema, siis nii saigi mustast väiksest teksajakist rokitšiki jakk. Seda enam, et ees on tal klassikokkutulek, kus on taas tore pidutseda nendega, kellega sai koos kunagi koolis käidud.





Musta teksariidele sobitasin seekord juurde musta pitsi, paelu ja pärleid ning väikeseks aktsendiks paar vanaroosat lille ja pitsiriba.


Aitäh kallile Kadyle modelliks olemise eest! :)

reede, 5. august 2016

Kas kunstitarbed on mürgised?




Olen aastaid katsetanud igasugu tehnikaid ja uusi vahendeid kunsti- ning käsitöövallas, kuid kordagi pole mõelnud selle, et kas kõik see on ka ohutu tervisele. Ilmselt seetõttu, et usaldan kunstitarvete edasimüüjaid, mis on Eesti turule toonud tooted, mis ei kätke otsest ohtu tervisele. Kui värv või mõni muu vahend, olgu see lakk, siirdemeedium, akrüülvärv, satub nahale, siis eeldan, et sellel on samasugune mõju tervisele nagu näiteks nõudepesuvahendil või pesugeelil.

  
Eestisse Marabu kunstivahendeid toov AS Vunder turundusjuht Hedi Vaikjärv ütles, et firma väljastab oma toodetele vastavalt Euroopa Liidu juhistele toote ohutuskaardi (Safety Data Sheet), kus on peal värvide/lakkide koostis ning ohud ning mõjud keskkonnale. Enamus Marabu toodetest on vee baasil akrüülpõhjalised värvid, mis on keskkonnale ja inimesele ohutud,” selgitas Vaikjärv. 



Seega, otsesel kokkupuutel nahaga ei tohiks midagi hullu juhtuda, kuid igal juhul tuleb alati enne meisterdamist mõelda asja otstarbe peale. Kõikide käsitöövärvide kohta kehtib üleüldine soovitus, et toiduga otseselt kokkupuutuvaid pindu ei tohi maalida, lakkida jne.




Mõni soovitab kasutada kummikindaid, kuid paraku ei ole see alati võimalik. Maakodu veebiportaalis ilmunud minu blogiartikkel, kus õpetasin siirdemeediumi abil prinditud pildi kandmist kandikule, järel on kommentaar, kus tungivalt nõuti palja käega piltide välja vahetamist või lisada kinda kandmise soovitus. Et kõigil prinditoodetel on hoiatused nahakontakti ja tolmu sissehingamise kohta. 

Jah, loomulikult võib selle tehnika puhul kasutada kas kummikindaid, kuid siis ei saa täpselt aru kas pildile on veel paberikiht peale jäänud, sest sõrmeotstel puudub tundlikkus. Veel võib kasutada švammi paberi maha hõõrumiseks. Samas võib öelda, et tegemist on pigem niiske tehnikaga, kus tolmamisest ei saa juttu olla. Prindivärviga on ka kokkupuude minimaalne, sest inimene ei hõõru otseselt mitte värvipinda, vaid paberiosa, mis on prinditud pildi taga.

Kuid nagu öeldud, võib kummikindaid alati kätte tõmmata ja vahel peab neid lausa kindla peale kandma, sest see hoiab käed puhtana. Veel on see soovitav seepärast, et nii saab kaitsta oma tööd näpujälgede rasu eest.

Lõpetuseks kinnitab Vunderi turundusjuht Hedi Vaikjärv, et kindlasti on allergilisi inimesi, kel võib värviga kokkupuutel tekkida mingeid reaktsioone, aga siiani neil vähemalt pole selles küsimuses kokkupuuteid olnud. 




esmaspäev, 1. august 2016

Armsad pulmakutsed Kristinile


Peagi abieluranda sõudev Kristin ja tema kaasa soovivad abiellumist tähistada kitsas pereringis. Kuid vaatamata sellele, et pulmi tähistatakse tagasihoidlikult, said kõik kutsutavad ilusa pulmakutse.


Kutse osas oli Kristinil oma nägemus, ta saatis paar näidet ja küsis, et kas selliseid on võimalik teha. Esialgu ei saanud ma aru, kuidas pruutpaariga kutse tehtud olid - kas oli kasutatud lõiketerasid või lihtsalt kääritööd. Pigem seda viimast ja nii see idee käiku läkski.


Näidiskaart tuli tumehall, kuid kuna peigmehel tuleb tumesinine ülikond, siis sai kaarditoorik hiljem ka vastavat värvi valitud.

Kaardil sümboliseerivad kujud ongi tulevased kaasad.

Palju õnne neile ja pikka kooselu!


reede, 29. juuli 2016

Kuhu tasub minna: Haapsalu Talumehe kõrts pakub head sööki ja puidust ilu



Ma ei tea kuidas teil, kuid minul läheb väljasõitudel alati kõht tühjaks ja toitu tahaks maitsta mingis kohalikus toitlustuskohas. Sageli on ka nii, et ei viitsi ennem kodutööd teha ja siis ei tea kuhu minna. Nii ongi kaks varianti, kas astud suva järgi esimesse kohvikusse või tuleb kähku guugeldada ja uurida infot.


Netist võib leida arvustusi toitlustuskohtade kohta. Üldiselt võtavad toidumaitsjad ette peenemad kohad või restoranid. Väga hea, sest seal on kindlasti hea toitu nautida, kuid kus sageli mees kõhtu korralikult täis ei saa.


Suvine Haapsalu on imeline ja seal välikohvikutest puudust ei tule. Jäime oma seltskonnaga ühe väga meeldiva koha juures seisma, et uurida menüüd. Õnneks on paljudel kohtadel väljas menüü, osadel isegi koos hindadega. Nii sai ruttu selgeks, et koht oli oma hinnaklassiga orienteerunud pigem väliskülalisele, seega põikasime kohe üle tee uurima, mis Talumehe kõrtsil restorani vastu on panna.


Kohe hakkas silma, et õues olevad lauad on külastajatega täidetud, kellel ees päris ilusad toiduvaagnad. Esmalt uurisime seest, kuidas neil toidu tellimine toimub. Välismaalastele oli eraldi menüüd, kolmes keeles, mis eraldi köidetud vahvast puust alusele.


Vaadiõlu oli hea, suupiste toodi ruttu, pearoog ka. Teenindaja vabandas, et neil sai marineeritud kõrvits otsa, aga sellest ei tundnud keegi puudust.

Kui jätta toiduosa kõrvale, siis minu tähelepanu pälvis kõrtsi interjöör.






Baarman ütles, et kogu kujundus ja stiil on peremehe enda loodud. See oli hästi puidune, dekoratsiooniks vanaaegsed asjad ja vürtsiks humoorikad lausekillud.




Puidupõletust oli paljudel asjadel, aga selgus ka, et peremehe teine äri oli seotud graveerimisega.



Kogu omapärased keraamilised nõud olid spetsiaalselt lastud kõrtsi tarvis teha.



Lõppkokkuvõttes võib öelda, et toit oli hea, teenindus kiire ja hinnad mõistlikud. Seda kinnitas ka tipitünni jäetud raha.

Interjöör hubane ja omapärane. Sinna tasub teinekordki minna.