9/01/2014

Sügisene pulmalipp ja pulmaküünal

Juba aegsati tellitud pulmalipp ja pulmaküünal.

Pruutpaar soovis, et oleks esindatud pulma põhivärv lilla. Samas soovisid veel, et lipul oleks ka rukkililli ja viljapäid. Ikkagi sügis.


8/28/2014

Arbuusisokid


Lühidalt, arbuus hullutab mind, võin seda süüa ja süüa.

Ja arbuusivärvid on imelised.

Leitud idee on internetist. Proovisin mingi mustri järgi kududa, kuid ütlen, et see ei jäänud kuni lõpuni pähe ja pidin kogu aeg seda lugema. Lõppkokkuvõtteks on koemuster suht mõttetu, oleks võinud vabalt millegi muu mustriga asendada.



8/27/2014

Õpitoad kindakudujatele


Septembris algab Kristi Jõeste meistriklass, kus tõsine Eesti rahvuskultuurist huvituv kindakuduja saab vajalikke kudumisnippe õppida. Kuigi registreerimine on lõppenud, tasub uurida vabade kohtade olemasolu.

Edastan korraldaja Eesti Rahva Muuseumi info:

Aeg: 6.09. ja 20.09. kell 10.00–16.30 (sealhulgas 30 min lõunapausi)

Koht: jääkelder

Läbiviija: Kristi Jõeste

Töökorraldus: sissejuhatav loeng, praktiline töö; 2 × 6 h; osalejate arv kuni 15; kahepäevane kursus

Õpitoa sisu tutvustus: loeng eesti kinnastest, rõhk värvikaardil

Praktiline töö:
1.päev: silmuste ülesloomised etnograafilisel moel, erinevad omapärasemad kindarandmed (valikus valelapiline, lapiline, Audru narmastega randmed)
2.päev: mõnele valminud randmele kootakse pöidlakiiluga valge sõrmkinnas vikeldamise ja roosimise lisavõtetega

Tulem: õpitoa läbinu oskab etnograafilisel moel silmi üles luua, on õppinud peenelt ja tihedalt kuduma, oskab kududa erinevat tüüpi kindarandmeid ja on valmis saanud sõrmkinda

Töövahendid: võtta kaasa mitu komplekti nr 1,25 mm või 1,5 mm sukavardaid, sukanõel, käsitöökäärid, 8/2 villast lõnga: valget, mustjassinist, punast jm omal valikul

Hind: 30 €. Hind sisaldab juhendamistasu kahel päeval, osalejatele kaasa antavaid õppematerjale, kohvi või teed lõunapausi ajal.

Registreerumine ja lisainfo: kursusel osalemiseks registreeruda hiljemalt 23. augustiks telefonil 735 0445 või opitoad@erm.ee


8/25/2014

Kaunis kunst mererannas


Mõni päev on ilm nii ilus, et rebib vägisi kodust ära. Kuhugi kaugele, kuhugi ilusasse kohta...

Mis meil, põhjaranniku inimestel, viga on. Natuke autosõitu ja kaunis meri terendab. Ilus ja rahustav meri...

Tarisime aga fotikad ja muu kilakola selga ning sõitsime Kundasse. Kuigi rand on väike, on see ilus, puhas ja hoolitsetud. Ainuke puudus ongi see, et paljud naudivad vaba aega ja erilist vaikust ei saa kogeda.

Meie hõivasime Kunda jõe suudme ja lasime fotikatel käia.

Sündisid kunstiinstallatsioonid.











8/24/2014

Betoonist aiakaunistused - sügisesed kõrvitsad


Õde tuli ükspäev huvitava ideega letti - prooviks midagi teha betoonist.

Kusagil internetileheküljelt oli tal kõrvale tõstetud idee, kuidas täita betooniga vanu sukkpükse ja teha neist kõrvits. Tundus kummaline, seega tasus järele proovimist.


Kahe kõrvitsa peale kulus ämbritäis tsementi. Eelnevalt sõlmisime sukkpükste laiema ehk ülemise osa kinni. Peale täitmist tuli taas sõlmeke peale teha.

Kasutasime kõrvitsas olevate süvendite tegemiseks heinapallinööri. See tuli ilusasti sektorite kaupa kõrvitsa ümber mähkida.

Kõige lõpetuseks kohendasime kõrvitsa peale ühe lehekese. Selle sai osavasti teha ülemisest sõlmest järelejäänud nutsakast. Mina üritasin veel teha krussis kõrvitsavart, aga sellega oli jube jant, sest tahtis kogu aeg ära murduda. Lõpuks tuli traat sisse panna.


Mida õhemad sukkpüksid on, seda parem. Betoonimahl imendub läbi sukkpükste ja peale kuivamist ei saa üldse aru, kuidas see vorm on saavutatud. Kes tahab, see võib betooniga veel üle ka plätserdada.


Peale mitme päeva (3-4) kuivamist asusime värvimistööde kallale. Esimene kiht neelab ohtralt värvi, seega kasutasime mingit suvalist värvi ja pealmise kihi jaoks juba paremaid värve.


Kui on soov, et kõrvisad seisaksid õues lageda taeva all, siis peab kindlasti tugeva lakiga üle käima, muidu koorub akrüülvärv maha.


Sellised nad tulid. Tere sügis!





8/21/2014

Ilus maja mere ääres


Külastasime oma tuttavaid, kes elavad mere ääres. Ilus on vaadata elamist, kuhu pererahvas panustab oma hinge ja teeb kõik selleks, et oleks kaunis ning hubane. Ei saa mainimata jätte, et ka külalistel on põnev sellises kohas käia, kus silm haakub kihvtide asjade külge.

Kaks toredat inimest, Sveta ja Dima, soetasid omale suvilakarbi peaaegu mere äärde umbes neli aastat tagasi. Nagu ikka, tuli tööd ja vaeva näha, et tühjast elamisest saaks teine kodu, kuhu igal võimalikul hetkel tulla.


Sveta, kes ise väidab, end käsitööalal tagasihoidlik olevat, ei lase ka kätel rippes olla. Terrassidel näeb suuri lillepotte, mis mosaiigiga kaetud. Viimane töö on tal mereteemaline. Näha, et mustris olevad punased kivid on kaasa haaratud kusagilt Ida-Virumaa rannikult.


Mosaiiki näeb ka toas. WC-s seinal vonkleb laineharjaline plaadirida.


Meri heiskab aeg-ajalt põnevaid asju välja ja kui fantaasiat jätkub, siis saab alati neist miskit teha. Mereandide korjamine ja neist midagi valmistamine on Dimale eriti meelepärane.


Lisaks kööginurgas kaunistusena seisvale aerule, võib näha kahte meisterdatud laelampi, mis kombineerituna vanade köögitarvikutega, moodustavad täiesti omanäolisi valgusallikaid. Eriti oskuslikult on ära kasutatud ühes lastaaias mahakantud köögikulpe - nüüd need on viikingilaeva detailid.



Mereteema on kõikjal toas. Kuna pererahvas on sagedasti kodust ära, siis koduloomi pidada ei saa. Svetat see aga ei heiduta, sest ühe akna vahele oli ta teinud oma akvaariumi - õhus rippus vitraažist kala ja aknapõhjas võis näha merekarbikestest ja muudest mereteemalistest asjakestest tehtud merepõhja.


Dimal on kuldsed käed, sest oma väikses töökojas valmistab ta mööblit. Tema jaoks on kerge kokku panna puitplaatidest mööblit, nagu seda on esikus.

 

Väljakutse oli aga männipuust külalistevoodi ehitamine. See eeldas läbimõtlemist ja lõpptulemuse kindlat ettekujutamist. Aga voodi tuli tõeliselt lahe.


Mina armusin ära kahte punutud korvi. Sügisel, kui õhtud pikemad ja aega rohkem, tahan kindlasti katsetada paberkorvide punumist. Ükskord vaatasin nende valmistamise videot, aga ilmselt ei olnud meister kõige korralikum ja töö oli suhteliselt robustne. Need kaks asja - kommi - ja leivavaagen, mis kaunistasid köögilauda, olid tõeliselt oskuslikult ja väga peenelt meisterdatud.



Ilus on käia ilusas kohas, see annab inspiratsiooni ja loob väga meeldiva tunde. Svetale ja Dimale soovin aga  edu ja loovust ning aja maha võtmist kodu jaoks. Nende kodu areneb kogu aeg ja tean, et järgmisel aastal ootavad mind ees uued põnevad avastamised.




8/12/2014

Mosaiigist riiul nr 2



Saingi lõpuks omale vajalikud riiulid ateljeesse valmis. Ilmeselt ei oleks meisterdamiega üldse vaeva näinudki, kui mööblivalmistaja oleks hea hinnapakkumise teinud mööbli osas. Kuid kahjuks ei... ühe pika riiuli hinnaks kujunes minu jaoks liiga suur summa. Oleksin olnud nõus seda välja käima, kui tegemist oleks olnud täispuiduga, aga laminaatmööbli eest maksta sadu eurosid käsi kohe ei tõusnud maksma.

Ja eks need meisterdamis- või taaskasutusprojektid ongi tegelikud alternatiivid leidmaks midagi odavat ja taskukohast. Lõppkokkuvõttes kulus mul kahe riiuli ehitusmaterjalide peale kolm korda vähem raha. Muidugi tuleb juurde oma töö ja vaev ning aeg. Aga seda me sageli ei arvesta kui teeme endale :)


8/08/2014

Kunstilaager, päev teine


Kui koos on palju toimekaid naisi, siis leidub kindlasti neid, kel huvitavaid ideid iga hetke sisustamiseks.

Varahommik algas joogaga, kes tahtis võis oma hinge füüsiliselt turgutada.

Peale hommikusööki algasid taas käelised tegevused. Plaanis oli proovida akvarellimaali kergust. Ise ma isiklikult just kardangi seda kergust, sest tahan ju ikka alati midagi üle joonistada. Akvarellmaal valmib ainult ühe värvikihi lisamisel.


Ma ütleksin, et päris põnev oli katsetada. Pole akvarellidega vist maalinud... 10 aastat kindlasti, kui mitte rohkem.

Minu vastas istus Kristel, kes oma jõulise värvivaliku poolest eristus ka meremaaliga. Tema veri ei värisenud, akvarelliga tegi ta üha julgemaid ringe. Nagu ta ise ütles, kui pintsli suust läbi - peab olema lõbus.

Kuna akvarelli saab ju teha igasugusele materjalile, siis proovisime spoonilehtedele joonistamist. Kui paberi peal valgub värv laiali ja võtab omamoodi kujundeid, siis spoon on vastupidiselt hästi kuiv - kõik mida peale kannab, nii see ka jääb. Olime pinginaabriga teineteisele modellideks.


Peale seda suundusime taas randa, kus sai oma eelmise päeva maale lõpuni viimistleda või asuda täiesti uute šedöövrite kallale.

 
Mina ei viitsinud enam oma eelmise päeva tööd timmida, sest ega see pidev nokkimine kuhugi ei vii. Ja hinges oli sisemine rahulolu, kuna see oligi valminud minu võimete piiril. Jule ütles, et töö oli liiga filigraanne, üritasin kõike välja maalida, seega võtsin uuel päeval õppust ja teise maali puhul kasutasin laia käe taktikat. Siuh-säuh ja vahutav meri oligi valmis, juurde veel romantilised toolid ja päevavari. Need olid rannas täitsa olemas, ei pidanudki juurde fantaseerima.


Nagu ikka võtsid kõik olukorda mõnuga - natuke maalimist, natuke rannamõnusid.



Kes mere äärest enam inspiratsiooni ei leidnud, see maalis niisama.


Muidugi kõige toredam on vaadata neid inimesi, kes igapäevaselt üldse ei puutu kokku kunstiga. Nad tulidki selleks, et veeta kaks toredat päeva pintslite ja värvi ning fantastiliste inimeste keskel. Ja kui valmis veel töö, mis hinge paitas ja silmale rõõmu pakkus, no mida veel! :)



8/07/2014

Kunstilaager, päev esimene


Juuli lõpus sain kutse osaleda maalilaagris. Alguses kõhklesin tükk aega, kas minna või mitte. Esiteks oli kahju kiirel ajal ühest nädalavahetusest ja teiseks mõtlesin tõsiselt oma oskuste üle.

Maalin ju harva ja seda ka siis kui inspiratsioon mind tabab. Kuna seda juhtub vähe, siis satubki pintsel mu kätte mitte väga tihti. Raske oli ette kujutada kuidas kukub välja sundmaalimine - pead maalima seda, millega silm kokku puutub ja ikka nii kiiresti, et töö enam-vähem valmis saaks.

Otsustasin ikkagi osaleda. Kutsusin julgustuseks veel ühe tuttava ja oma tütre kaasa.


Laager toimus Lääne-Virumaal imelises kohas nagu Vainupea. Suvilasse tuli kokku üle 15 maalihuvilise, kõigil suured lõuendid kaasas. Rakvere Loovuskeskuse naised, eesotsas õpetaja Jule Käen-Tormiga, olid kõik ette ja taha ära organiseerinud. Kui tubadesse oli rahvas ära paigutatud, siis peale lonksu kohvi laaditi värvid kärusse ja algas mere äärde minek.


Ilm oli super - kõrvetav päike, soe meretuul ja karastav merevesi. Seega polnud seda ohtu, et kellelgi ajud üle kuumenevad või maalimise käigus rabanduse saab.

Igaüks võttis omale sobiva positsiooni ja meelepärase vaate ning algaski töö. Esimene plokk kestis kolm tundi. Peale seda tegime väikse pausi ja naasesime majja, et kosutada keha. Pikka juttu muidugi ei saanud ajada ning rannas algas uuesti töö.




Tõesti, pintslid sahisesid ja lõuendid sai üha uusi ning uusi värvikihte. Kõik olid väga haaratud ja vaikuses töötati edasi. Maalivad naised paelusid suvitajaid ja nii mõnigi astus ligi ning imetles valmivaid kunstitaieseid.

Esimesed hakkasid juba oma töid lõpetama.


Kell seitse algas järgmine plokk - külmbatika või siis päikesevärvidega katsetused.


Kaasa võetud valged kangad või särgid said kas ägedad siirud peale ...



... või siis katsetati lihtsalt kangamaali.



Valmis väga palju kiftisid ja omapäraseid särgikesi ja laualinasid. Sellega lõppes ka päeva loomingulisem osa. Peale seda algas lõõgastus - grill ja tšill.