9/17/2014

Männikõverikest laud



Eelmisel aasta sügisel vasardas peas, et tahaks puutööd teha. Midagi teistmoodi, kuid ka lihtsat, et jõud käiks üle.

Kuna kuuri alt leidsin tammepuust väikese luugiukse (ei tea kust see pärit küll võis olla!), siis sai koheselt otsustatud, et sellest saab lauaplaat. Jalad tahtsin teha mingist teistmoodi materjalist. Mõtlesin, et käiks õige metsas ja tooks männioksi ning laseks need suvaliselt kokku.

Ühelt raielangult saigi paraja koguse puukõverikke koju tuua. Mõte lippas hästi ja saag muudkui töötas. Eks kinnikruvitamisega oli väheke vaeva, sest peenematesse okstesse tuli ikka augud ette puurida.


Kõge piinarikkam töö oli koore mahakraapimine ja lihvimine. See oleks olnud selline tore õuetöö, aga hilissügissesel ajal oli toas seda suhtleliselt ebamugav teha, sest prahti tekkis parasjagu.

Kui laud valmis sai, siis teadsin, et tahan sinna peale mingit mustrit teha. Valmis šabloonid olid internetist tellides ikka megakallid, seega läksin "vaesemehe" teed ja joonistasin paberšablooni abil mustri lauale.


Kui mõni arvab, et jube tüütu töö on mustri joonistamine, siis mulle see töö just meeldis. Telekas plärises taustaks, aga pintsel puudkui võõpas värvi.

Peale remonti leidis lauake omale koha koridoris.






9/16/2014

Kuidas külalistega aega surnuks lüüa



Kõik tahavad midagi teha. Hirmsasti, anna aga materjalid kätte.

Ühel nädalavahetusel, kui majas oli palju külalisi, katsime laua hoopis salvrätitehnika asjadega.
 


Kõik möksisid topsikuid, kes tegi omale nööpnõelahoidikuid, kes niisama vaase. Ka need, kes kunstiga või meisterdamisega eriti sõbrad polnud.


9/13/2014

Kui hästi kokku võtta, siis saab asja ka


Emme vaatab ikka aegajalt, mida ma üleval ateljees korda saadan. Ükskord mainis, et näe, ise maalid, aga mulle pole ühtegi pilti teinud.

See oli nagu okas südamesse. Ega see siis nii lihtne ka pole, see maalimine.

Mõtlesin, et kui jõuan, siis maalin talle sünnipäevaks midagi. Aeg aga lippas halastamatult ja lõpuks jäi ainult üks nädal sünnipäevani. Sain juba aru, et hindan oma võimeid üle.

Aga teate ehk isegi kuidas mõne asjaga on... venib ja venib ning siis tuleb lõpuspurt. Kiiresti ja valma.

Täna on kallil emmel sünnipäev ja kink sai üle antud. Ta ei oodanud sellist üllatust. Ja mul oli hea meel :)


Pilt ise kujutab vaadet Como järvele. Paar nädalat tagasi planeerisime sõbrannadega reisi Itaaliasse ja esialgselt pidime peatuma Como järve ääres. Hiljem siiski muutsime plaane. Kuna Itaalia on väga ilus, siis loodan, et ka Vahemere-äärsed vaated on samasugused.

9/10/2014

Helenduvad fimoliblikad


Tundus nii lahe idee. Tegemist pole mitte lihtsalt polümeersavist liblikatega, vaid need helenduvad pimedas.

Ma ei leidnud kas Cernitil on helenduv voolimismaas olemas, kuid Fimol on lausa eraldi sari olemas.

Lastele meeldib see idee väga.






9/03/2014

Sokiraamatu sokid

Lõpuks jõudis lettidele sokiraamat "Esiemade pärandist inspireeritud sokikirjad". Raamatust leiab 20 omanäolist originaalloomingut, kus autorit on šnitti võtnud rahvusmustritest.

Andsin ka oma panuse punase-valgekirju sokkide näol.



Enne raamatu jaoks sokkide kudumist, proovisin ka originaalvärve, mida oli kasutatud Väike-Maarja kinnastel ERM 13151  (raamatus on viga). Arvasin, et need on liiga tuhmid värvid ja seega tegin muudatuse.


Minu sokid on kootud kolme värviga, seega mõnusalt paksud ja soojad.

Head kudumist!

Puust asjadele põletamine

Mäletate vana head põletusmasinat, millega sai puule graveerida. Nõukaaja toodang, kus konksuke oli otsas ja mis läks ühe hetkega nii kuumaks. Mõnel on need asjandused veel alles. 
Nüüd on poes moodsamad aparaadid, meenutavad nagu jootekolvi ja millel saab erinevaid otsikuid vahetada. Ühe sellistest sain ka kingituseks.


Selleks, et saada aimu, kuidas puidust asju kenakesti kaunistada, andis õde õppetunni. Seltskonda sattus ka võõrustajate ühe tuttava pruut, kes haaras hoopis akrüülvärvid ja möödaminnes kaunistas kaks kivi kingituseks.



Kuigi tundub, et asi see siis puitu kärsatada on, on siiski asi alguses pisut keerulisem. Jooned on katkendlikud ja põletus ebaühtlane. Õde kinnitas, et kindlakäelisus, nagu iga asjaga, tuleb ajapikku.


 Ja punapead hoiavad ikka kokku. Pererahva kass tuli vahepeal kontrollima, mida asja ma teen :)





9/01/2014

Sügisene pulmalipp ja pulmaküünal

Juba aegsati tellitud pulmalipp ja pulmaküünal.

Pruutpaar soovis, et oleks esindatud pulma põhivärv lilla. Samas soovisid veel, et lipul oleks ka rukkililli ja viljapäid. Ikkagi sügis.


8/28/2014

Arbuusisokid


Lühidalt, arbuus hullutab mind, võin seda süüa ja süüa.

Ja arbuusivärvid on imelised.

Leitud idee on internetist. Proovisin mingi mustri järgi kududa, kuid ütlen, et see ei jäänud kuni lõpuni pähe ja pidin kogu aeg seda lugema. Lõppkokkuvõtteks on koemuster suht mõttetu, oleks võinud vabalt millegi muu mustriga asendada.



8/27/2014

Õpitoad kindakudujatele


Septembris algab Kristi Jõeste meistriklass, kus tõsine Eesti rahvuskultuurist huvituv kindakuduja saab vajalikke kudumisnippe õppida. Kuigi registreerimine on lõppenud, tasub uurida vabade kohtade olemasolu.

Edastan korraldaja Eesti Rahva Muuseumi info:

Aeg: 6.09. ja 20.09. kell 10.00–16.30 (sealhulgas 30 min lõunapausi)

Koht: jääkelder

Läbiviija: Kristi Jõeste

Töökorraldus: sissejuhatav loeng, praktiline töö; 2 × 6 h; osalejate arv kuni 15; kahepäevane kursus

Õpitoa sisu tutvustus: loeng eesti kinnastest, rõhk värvikaardil

Praktiline töö:
1.päev: silmuste ülesloomised etnograafilisel moel, erinevad omapärasemad kindarandmed (valikus valelapiline, lapiline, Audru narmastega randmed)
2.päev: mõnele valminud randmele kootakse pöidlakiiluga valge sõrmkinnas vikeldamise ja roosimise lisavõtetega

Tulem: õpitoa läbinu oskab etnograafilisel moel silmi üles luua, on õppinud peenelt ja tihedalt kuduma, oskab kududa erinevat tüüpi kindarandmeid ja on valmis saanud sõrmkinda

Töövahendid: võtta kaasa mitu komplekti nr 1,25 mm või 1,5 mm sukavardaid, sukanõel, käsitöökäärid, 8/2 villast lõnga: valget, mustjassinist, punast jm omal valikul

Hind: 30 €. Hind sisaldab juhendamistasu kahel päeval, osalejatele kaasa antavaid õppematerjale, kohvi või teed lõunapausi ajal.

Registreerumine ja lisainfo: kursusel osalemiseks registreeruda hiljemalt 23. augustiks telefonil 735 0445 või opitoad@erm.ee


8/25/2014

Kaunis kunst mererannas


Mõni päev on ilm nii ilus, et rebib vägisi kodust ära. Kuhugi kaugele, kuhugi ilusasse kohta...

Mis meil, põhjaranniku inimestel, viga on. Natuke autosõitu ja kaunis meri terendab. Ilus ja rahustav meri...

Tarisime aga fotikad ja muu kilakola selga ning sõitsime Kundasse. Kuigi rand on väike, on see ilus, puhas ja hoolitsetud. Ainuke puudus ongi see, et paljud naudivad vaba aega ja erilist vaikust ei saa kogeda.

Meie hõivasime Kunda jõe suudme ja lasime fotikatel käia.

Sündisid kunstiinstallatsioonid.











8/24/2014

Betoonist aiakaunistused - sügisesed kõrvitsad


Õde tuli ükspäev huvitava ideega letti - prooviks midagi teha betoonist.

Kusagil internetileheküljelt oli tal kõrvale tõstetud idee, kuidas täita betooniga vanu sukkpükse ja teha neist kõrvits. Tundus kummaline, seega tasus järele proovimist.


Kahe kõrvitsa peale kulus ämbritäis tsementi. Eelnevalt sõlmisime sukkpükste laiema ehk ülemise osa kinni. Peale täitmist tuli taas sõlmeke peale teha.

Kasutasime kõrvitsas olevate süvendite tegemiseks heinapallinööri. See tuli ilusasti sektorite kaupa kõrvitsa ümber mähkida.

Kõige lõpetuseks kohendasime kõrvitsa peale ühe lehekese. Selle sai osavasti teha ülemisest sõlmest järelejäänud nutsakast. Mina üritasin veel teha krussis kõrvitsavart, aga sellega oli jube jant, sest tahtis kogu aeg ära murduda. Lõpuks tuli traat sisse panna.


Mida õhemad sukkpüksid on, seda parem. Betoonimahl imendub läbi sukkpükste ja peale kuivamist ei saa üldse aru, kuidas see vorm on saavutatud. Kes tahab, see võib betooniga veel üle ka plätserdada.


Peale mitme päeva (3-4) kuivamist asusime värvimistööde kallale. Esimene kiht neelab ohtralt värvi, seega kasutasime mingit suvalist värvi ja pealmise kihi jaoks juba paremaid värve.


Kui on soov, et kõrvisad seisaksid õues lageda taeva all, siis peab kindlasti tugeva lakiga üle käima, muidu koorub akrüülvärv maha.


Sellised nad tulid. Tere sügis!





8/21/2014

Ilus maja mere ääres


Külastasime oma tuttavaid, kes elavad mere ääres. Ilus on vaadata elamist, kuhu pererahvas panustab oma hinge ja teeb kõik selleks, et oleks kaunis ning hubane. Ei saa mainimata jätte, et ka külalistel on põnev sellises kohas käia, kus silm haakub kihvtide asjade külge.

Kaks toredat inimest, Sveta ja Dima, soetasid omale suvilakarbi peaaegu mere äärde umbes neli aastat tagasi. Nagu ikka, tuli tööd ja vaeva näha, et tühjast elamisest saaks teine kodu, kuhu igal võimalikul hetkel tulla.


Sveta, kes ise väidab, end käsitööalal tagasihoidlik olevat, ei lase ka kätel rippes olla. Terrassidel näeb suuri lillepotte, mis mosaiigiga kaetud. Viimane töö on tal mereteemaline. Näha, et mustris olevad punased kivid on kaasa haaratud kusagilt Ida-Virumaa rannikult.


Mosaiiki näeb ka toas. WC-s seinal vonkleb laineharjaline plaadirida.


Meri heiskab aeg-ajalt põnevaid asju välja ja kui fantaasiat jätkub, siis saab alati neist miskit teha. Mereandide korjamine ja neist midagi valmistamine on Dimale eriti meelepärane.


Lisaks kööginurgas kaunistusena seisvale aerule, võib näha kahte meisterdatud laelampi, mis kombineerituna vanade köögitarvikutega, moodustavad täiesti omanäolisi valgusallikaid. Eriti oskuslikult on ära kasutatud ühes lastaaias mahakantud köögikulpe - nüüd need on viikingilaeva detailid.



Mereteema on kõikjal toas. Kuna pererahvas on sagedasti kodust ära, siis koduloomi pidada ei saa. Svetat see aga ei heiduta, sest ühe akna vahele oli ta teinud oma akvaariumi - õhus rippus vitraažist kala ja aknapõhjas võis näha merekarbikestest ja muudest mereteemalistest asjakestest tehtud merepõhja.


Dimal on kuldsed käed, sest oma väikses töökojas valmistab ta mööblit. Tema jaoks on kerge kokku panna puitplaatidest mööblit, nagu seda on esikus.

 

Väljakutse oli aga männipuust külalistevoodi ehitamine. See eeldas läbimõtlemist ja lõpptulemuse kindlat ettekujutamist. Aga voodi tuli tõeliselt lahe.


Mina armusin ära kahte punutud korvi. Sügisel, kui õhtud pikemad ja aega rohkem, tahan kindlasti katsetada paberkorvide punumist. Ükskord vaatasin nende valmistamise videot, aga ilmselt ei olnud meister kõige korralikum ja töö oli suhteliselt robustne. Need kaks asja - kommi - ja leivavaagen, mis kaunistasid köögilauda, olid tõeliselt oskuslikult ja väga peenelt meisterdatud.



Ilus on käia ilusas kohas, see annab inspiratsiooni ja loob väga meeldiva tunde. Svetale ja Dimale soovin aga  edu ja loovust ning aja maha võtmist kodu jaoks. Nende kodu areneb kogu aeg ja tean, et järgmisel aastal ootavad mind ees uued põnevad avastamised.