9/27/2014

Moonidega laualina


Suve lõpus proovisin katseeksitusmeetodil valmistada laualina. Tahtsin näha kuidas hakkab veeplekkidel vedeldatud tekstiilivärv valguma. Peas oli idee, et tekiksid sellised hägusad moonikesed, millele  hiljem kontuure saab peale joonistada.

Tänu sellele, et oli piisavalt soe, kuivas värv kiiresti ega valgunud liiga laiali.

Sellise märja pleki meetodil saab ka näiteks valgeid seelikusabasid kaunistada.







9/23/2014

Sügisele vastu

Sügisele

Pärlendavad vihmapisarad
Pihlapuu punavail kobarail
See on sügise kingitus
Päikesekuld jalge all
Pilvesäbrud pea kohal
Sügis ma ei armastanud sind varem
Aga täna ma armastan
Täna imetlen sinu heldeid käsi
Peidad lehtede vahele kuldrenette
Riputad pliidi kohale piparmünti
Kööki tood sooja moosi lõhna
Ja kaminasse õdusalt praksuvad tulekeeled
Tagasi kodukollete ette
Kutsud väsinud rändajad suveteilt
Sa oled suur võlur
Kord naeratad ara päikesekiirena
Paitades viljade punapõski
Kord sajad puhta veena
Poristele treppidele
Ja koputad oma kurba meloodiat aknaile
Aga kui pahandad
Piitsutad kõleda tuulena hirmunud puid
Ja lindudel lahkuda käsid sa kodumailt
Jah täna ma armastan sind
Poetad mu sülle hilise vahtralehe
Mängled puudeladvus
Ja sakutad mind juustest
Me mõistsime teineteist

Sügis oled mu sõber

Maren Toom 1981 




9/21/2014

Kuidas näeb Saksamaal välja kunsti- ja käsitöölaat


See sügis külastasin kolmandat korda Edela-Saksamaal Reini jõe ääres asuvat Koblenzi linna, kus toimus kunsti- ning käsitöölaat. Kolmekordne külastus andis piisavalt hea ülevaate sakslaste käsitööeelistustest.

Õde ütles, et Saksamaa käsitööturg on üleküllastunud ja väga raske on üleüldse käsitööasju müüa. Peab tulema turule välja mingite väga originaalsete asjadega, et köita klientide tähelpanu.

 


Piirkonnas on suured savikaevandused ja ka keraamikategijaid on palju. Savi järgi tullakse naaberriikidest ja igal pool on väikesi keraamikatöökodasid. Ja ega laadal keraamikaasjade müüjaid silma hakanudki, sest eks oma asjade müügiks kasutatakse muid kanaleid.

Tähele panin, et klaasist ehete valik oli lai. Ühel kunstnikul olid ikka väga ilusad ja väga peened ehted. Neid ei õnnestunud kahjuks mul pildistada. Veel jõudis viltimismaania Saksamaale - lettidelt võis leida rõiva- ja sisustusesemeid ning igasugu nipsasjakesi. Ühel olid tehtud vilditud majakesed, mis tegelikult kandsid lambi ülesannet.

 

Selleks, et külastajate tähelepanu köita, sai sel aastal lasta valada kipsist käsi. See oli päris põnev ja telgi juures oli uudistajaid palju. Hinnad: üks käsi 19 eurot, kaks kätt 29 eurot.


Laadalt võis leida ka muud sigrimigri, sealhulgas puidust ja väärismetallist esemeid.




Asjade hinnad olid ilmselt sakslaste jaoks taskukohased, kuigi nagu meil laatade ajal, pisut kõrgemad. Üks mees müüs erinevaid pintsleid, nii maalimiseks kui ka kosmeetiliseks otstarbeks. Pildil olev pintsel maksis 75 eurot.

 


Mis veel silma hakkas, et kudumeid pole ühelgi aastal pakutud. Meil on see müügiartikkel number üks, et saad omale turult villased sokid või talveks soojad kindad. Eks võibolla neil pole selleks vajadust, sest talved on soojad. Aga isegi masinkootud esemeid polnud!

 Kõikide lettidega ei jõudnud tutvuda, kuid sellegipoolest nähtu oli piisav ja põnev.




9/17/2014

Männikõverikest laud



Eelmisel aasta sügisel vasardas peas, et tahaks puutööd teha. Midagi teistmoodi, kuid ka lihtsat, et jõud käiks üle.

Kuna kuuri alt leidsin tammepuust väikese luugiukse (ei tea kust see pärit küll võis olla!), siis sai koheselt otsustatud, et sellest saab lauaplaat. Jalad tahtsin teha mingist teistmoodi materjalist. Mõtlesin, et käiks õige metsas ja tooks männioksi ning laseks need suvaliselt kokku.

Ühelt raielangult saigi paraja koguse puukõverikke koju tuua. Mõte lippas hästi ja saag muudkui töötas. Eks kinnikruvitamisega oli väheke vaeva, sest peenematesse okstesse tuli ikka augud ette puurida.


Kõge piinarikkam töö oli koore mahakraapimine ja lihvimine. See oleks olnud selline tore õuetöö, aga hilissügissesel ajal oli toas seda suhtleliselt ebamugav teha, sest prahti tekkis parasjagu.

Kui laud valmis sai, siis teadsin, et tahan sinna peale mingit mustrit teha. Valmis šabloonid olid internetist tellides ikka megakallid, seega läksin "vaesemehe" teed ja joonistasin paberšablooni abil mustri lauale.


Kui mõni arvab, et jube tüütu töö on mustri joonistamine, siis mulle see töö just meeldis. Telekas plärises taustaks, aga pintsel puudkui võõpas värvi.

Peale remonti leidis lauake omale koha koridoris.






9/16/2014

Kuidas külalistega aega surnuks lüüa



Kõik tahavad midagi teha. Hirmsasti, anna aga materjalid kätte.

Ühel nädalavahetusel, kui majas oli palju külalisi, katsime laua hoopis salvrätitehnika asjadega.
 


Kõik möksisid topsikuid, kes tegi omale nööpnõelahoidikuid, kes niisama vaase. Ka need, kes kunstiga või meisterdamisega eriti sõbrad polnud.


9/13/2014

Kui hästi kokku võtta, siis saab asja ka


Emme vaatab ikka aegajalt, mida ma üleval ateljees korda saadan. Ükskord mainis, et näe, ise maalid, aga mulle pole ühtegi pilti teinud.

See oli nagu okas südamesse. Ega see siis nii lihtne ka pole, see maalimine.

Mõtlesin, et kui jõuan, siis maalin talle sünnipäevaks midagi. Aeg aga lippas halastamatult ja lõpuks jäi ainult üks nädal sünnipäevani. Sain juba aru, et hindan oma võimeid üle.

Aga teate ehk isegi kuidas mõne asjaga on... venib ja venib ning siis tuleb lõpuspurt. Kiiresti ja valma.

Täna on kallil emmel sünnipäev ja kink sai üle antud. Ta ei oodanud sellist üllatust. Ja mul oli hea meel :)


Pilt ise kujutab vaadet Como järvele. Paar nädalat tagasi planeerisime sõbrannadega reisi Itaaliasse ja esialgselt pidime peatuma Como järve ääres. Hiljem siiski muutsime plaane. Kuna Itaalia on väga ilus, siis loodan, et ka Vahemere-äärsed vaated on samasugused.

9/10/2014

Helenduvad fimoliblikad


Tundus nii lahe idee. Tegemist pole mitte lihtsalt polümeersavist liblikatega, vaid need helenduvad pimedas.

Ma ei leidnud kas Cernitil on helenduv voolimismaas olemas, kuid Fimol on lausa eraldi sari olemas.

Lastele meeldib see idee väga.






9/03/2014

Sokiraamatu sokid

Lõpuks jõudis lettidele sokiraamat "Esiemade pärandist inspireeritud sokikirjad". Raamatust leiab 20 omanäolist originaalloomingut, kus autorit on šnitti võtnud rahvusmustritest.

Andsin ka oma panuse punase-valgekirju sokkide näol.



Enne raamatu jaoks sokkide kudumist, proovisin ka originaalvärve, mida oli kasutatud Väike-Maarja kinnastel ERM 13151  (raamatus on viga). Arvasin, et need on liiga tuhmid värvid ja seega tegin muudatuse.


Minu sokid on kootud kolme värviga, seega mõnusalt paksud ja soojad.

Head kudumist!

Puust asjadele põletamine

Mäletate vana head põletusmasinat, millega sai puule graveerida. Nõukaaja toodang, kus konksuke oli otsas ja mis läks ühe hetkega nii kuumaks. Mõnel on need asjandused veel alles. 
Nüüd on poes moodsamad aparaadid, meenutavad nagu jootekolvi ja millel saab erinevaid otsikuid vahetada. Ühe sellistest sain ka kingituseks.


Selleks, et saada aimu, kuidas puidust asju kenakesti kaunistada, andis õde õppetunni. Seltskonda sattus ka võõrustajate ühe tuttava pruut, kes haaras hoopis akrüülvärvid ja möödaminnes kaunistas kaks kivi kingituseks.



Kuigi tundub, et asi see siis puitu kärsatada on, on siiski asi alguses pisut keerulisem. Jooned on katkendlikud ja põletus ebaühtlane. Õde kinnitas, et kindlakäelisus, nagu iga asjaga, tuleb ajapikku.


 Ja punapead hoiavad ikka kokku. Pererahva kass tuli vahepeal kontrollima, mida asja ma teen :)





9/01/2014

Sügisene pulmalipp ja pulmaküünal

Juba aegsati tellitud pulmalipp ja pulmaküünal.

Pruutpaar soovis, et oleks esindatud pulma põhivärv lilla. Samas soovisid veel, et lipul oleks ka rukkililli ja viljapäid. Ikkagi sügis.


8/28/2014

Arbuusisokid


Lühidalt, arbuus hullutab mind, võin seda süüa ja süüa.

Ja arbuusivärvid on imelised.

Leitud idee on internetist. Proovisin mingi mustri järgi kududa, kuid ütlen, et see ei jäänud kuni lõpuni pähe ja pidin kogu aeg seda lugema. Lõppkokkuvõtteks on koemuster suht mõttetu, oleks võinud vabalt millegi muu mustriga asendada.



8/27/2014

Õpitoad kindakudujatele


Septembris algab Kristi Jõeste meistriklass, kus tõsine Eesti rahvuskultuurist huvituv kindakuduja saab vajalikke kudumisnippe õppida. Kuigi registreerimine on lõppenud, tasub uurida vabade kohtade olemasolu.

Edastan korraldaja Eesti Rahva Muuseumi info:

Aeg: 6.09. ja 20.09. kell 10.00–16.30 (sealhulgas 30 min lõunapausi)

Koht: jääkelder

Läbiviija: Kristi Jõeste

Töökorraldus: sissejuhatav loeng, praktiline töö; 2 × 6 h; osalejate arv kuni 15; kahepäevane kursus

Õpitoa sisu tutvustus: loeng eesti kinnastest, rõhk värvikaardil

Praktiline töö:
1.päev: silmuste ülesloomised etnograafilisel moel, erinevad omapärasemad kindarandmed (valikus valelapiline, lapiline, Audru narmastega randmed)
2.päev: mõnele valminud randmele kootakse pöidlakiiluga valge sõrmkinnas vikeldamise ja roosimise lisavõtetega

Tulem: õpitoa läbinu oskab etnograafilisel moel silmi üles luua, on õppinud peenelt ja tihedalt kuduma, oskab kududa erinevat tüüpi kindarandmeid ja on valmis saanud sõrmkinda

Töövahendid: võtta kaasa mitu komplekti nr 1,25 mm või 1,5 mm sukavardaid, sukanõel, käsitöökäärid, 8/2 villast lõnga: valget, mustjassinist, punast jm omal valikul

Hind: 30 €. Hind sisaldab juhendamistasu kahel päeval, osalejatele kaasa antavaid õppematerjale, kohvi või teed lõunapausi ajal.

Registreerumine ja lisainfo: kursusel osalemiseks registreeruda hiljemalt 23. augustiks telefonil 735 0445 või opitoad@erm.ee


8/25/2014

Kaunis kunst mererannas


Mõni päev on ilm nii ilus, et rebib vägisi kodust ära. Kuhugi kaugele, kuhugi ilusasse kohta...

Mis meil, põhjaranniku inimestel, viga on. Natuke autosõitu ja kaunis meri terendab. Ilus ja rahustav meri...

Tarisime aga fotikad ja muu kilakola selga ning sõitsime Kundasse. Kuigi rand on väike, on see ilus, puhas ja hoolitsetud. Ainuke puudus ongi see, et paljud naudivad vaba aega ja erilist vaikust ei saa kogeda.

Meie hõivasime Kunda jõe suudme ja lasime fotikatel käia.

Sündisid kunstiinstallatsioonid.