Lehed

1/25/2015

Imelised märkmikud vol 1

Rattakirja töötoas on nüüd hoog sees. Esimene grupp sai kokku 17. jaanuaril. Kuna tulemas on mitmeid toidukoolitusi, siis kuhu ikka neid hüva retsepte kirjutada kui mitte isetehtud Belgia köites retseptiraamatusse.

1/19/2015

Kulinate pildistamine


Ehteid pole sada aastat teinud, sest see tuhin on siis selleks korraks möödas. Aga pärleid on muidugi suuremas koguses varutud, seega kui isu peale tuleb, saab midagi kokku väänata küll.

Kallile tädile, lihtsale maanaisele, tegin tagasihoidlikes värvitoonides ehtekomplekti. Kuna töö osutus nii mõnusaks, siis ostsin endale ka suuremaid pärlimummusid, millest kaelakee ja käevõru tegin.

Omaette ettevõtmine on nagu alati käsitööasjade pildistamine. Kui ikka vajalikke foto stuudiotarvikuid pole, siis talvel on toas pildistamine juba eos luhtunud. Värvid tuhmid ja valgust vähe. Tuleb oodata nädalavahetust, et saaks õues pildistada, siis paraku aga võib kogu ürituse nässu keerata lumesadu.


Mina katsetasin pildistamist nii lambi- kui ka õuevalguse käes, kus abivahendiks oli peegel. Minu meelest on läbipaistvate pärlite sillerdus nii ilus.


1/15/2015

Igale ühele oma märkmeraamat


Olen täitsa ära unustanud kiita naisi, kellega detsembris kokku sain ja koos meisterdasime. Tegemist oli grupiga, kellest nii mõnigi puutus esmakordselt kokku paberitööga.

Aga äärmiselt tore oli. Tegime igaüks omale märkmiku, kes kaunistas selle retseptiraamatuks, kes niisama märkmete tegemiseks.




Igaüks pani töösse oma hinge, mistõttu tulidki need tööd nii ilusad!






 

1/04/2015

Olla loov ja võtta ette julgeid projekte


Kuna minu blogi loevad kunsti- ja käsitööinimesed, siis soovin teile selleks aastaks inspiratsiooni, julgust võtta ette huvitavaid ning uusi projekte, ka suuri, sest pärast, kui töö ükskord valmis saab, on rõõm ka sedavõrd suurem, tohutult loovust ja kõikekõike, mis muudab meele heaks ja mõtted helgemaks.

Ise võtsin ennast aasta lõpus käsile ja hakkasin maalima ühte maali, mis oli  mõneks ajaks kõravale tõstetud. Eks ta alguses väheke kiiva kiskus, sest mõte oli peas olemas, mis pildile peab tulema, aga sain kogu aeg aru, et midagi on vale. Ja eks ta nii ole, et kui raskused kipuvad ette tulema, siis on asjale kerge käega lüüa.


No midagi polnud teha, tuli uuesti maha istuda ja uued perspektiivid joonistada. Olemasoleva maalisin peagi kõik üle. Ehk - kui nässu läheb, siis ära hakka parandama, vaid maali üle. Kudumisega on ju sama - haruta üles,  mis sest, et hinges on valus. Uus töö tuleb vähemalt korralik.


Tõuke nii suurt maali maalima hakata sain puhtjuhuslikult. Rakvere ühes kirbukast leidsin juba eelmisel kevadel väga uhke pildiraami. Tegemist oli sellise ehtsa raamiga, mis kipsiga krunditud ja millel kipsist tammelehed nurkades. Lõuend oli julmalt noaga raamist välja lõigatud. Kõik see meenutas väheke olukorda, et raam on pärit kusagilt mõisast, millest kallihinnaline maal ära varastatud.


Raami vedasin hellalt koju ja rõõmustasin siiralt, sest sellise raha eest saab poest ainult tõelist hiina-saasta. Kuldsele raamile tegin seebipesu, sest see oli nii kohutavalt must (tõestus veelkord, et tegemist vana raamiga) ja lõpetuseks värskendasin kuldse värviga üle.

Aasta esimesel päeval raamisin pildi ära (ei jõudnudki eelmisel aastal valmis) ja riputasin seinale. Tehtud! 


12/27/2014

Lihtsad naiselikud sõrmikud


Nüüd võib sõrmikuid avalikustada, sest omanik on need kindlapeale jõulupakist kätte saanud.

Kindad tellis Eda, et rõõmustada oma tütart. Soov oli, et sõrmikud oleks kaunistatud - oleks ikka roosasid pärleid ja jänesetutikesi ning kõike, mis noortele peale läheb.


Sellised need tulid. Uued on valmimas, seekord iseendale. Mulle hakkasid ka sellised sõrmikud meeldima :)


12/25/2014

Selle aasta viimased Virumaa sõrmikud



Jõulud algasid küll imeliselt - lund sadas ja maa oli mattunud vaikusega. Võtsime enne suurt pidustust veel aja maha, et minna koertega metsa jalutuskäigule. Nii mõnus oli, kuid kahjuks oli heade fotode tegemiseks valgust liiga vähe.

Nagu jõulude ajal maha sadanud lumehelbekesed, on ka minu selle aasta viimasel sõrmikupaaril muster nagu lumerätsakad. Tegemist siiski Lüganuse/Haljala/Viru-Jaagupi haralise kirjaga.


Kaunist talveaega! Ja suvi pole enam kaugel! :)


12/21/2014

Küünal nagu vahukoorene lattejook


See on lahe idee teha küünlaid veidike teistsuguses formaadis.

Video leidis tütar ja ka küünla valas ta ise. Nagu ta rõhutas - taaskasutatud vahenditest. Ehk siis, proovitööks ei teinud me praktiliselt mitte mingeid väljaminekuid. Aga tulemus jäi sõltumata sellest ikkagi üsna tõetruu - lattekohv ohtra vahukoorega.


12/19/2014

Lauli loovstuudio võttis keraamikarahva kokku


Quilling - see on nüüd uus asi, millele ma pihta sain. Tänu muidugi Heli Preismannile, kes võttis vaevaks oma hubases Lauli loovstuudios keraamikarahvale korraldada väikese jõuluõhtu.


Sellist hubast ja nii armast vastuvõttu pole ammu kogenud. Kohale tulnud naised katsid suupistetega laua ja siis tuli väike üllatusesineja - kohalik pillimees, kes laulis vähemalt kümme meeleolukat pala. Ta ei lasknud naistel niisama istuda, vaid tõmbas nad endaga kaasa laulusid laulma.

Kuna Heli kuulutas kohe alguses välja, et igaüks meisterdab paberingli, siis mina arvasin, et see saab olema mingi voltimistehnika. Midagi õige lihtsat. Kuid ei!


Üks naistest, kes varasemalt quillingu kursusel käinud, näitas selle imelise pabertehnika töövõtteid. Kaasa oli tal võetud enda kursusel valminud tööd. No need olid superilusad ja ärgitasid tõsist huvi uuesti proovimise järele.


Inglike oli lihtne, kuid jääb mälestuseks sellest üritusest.


Nagu jõuluistumistel kohane, jagatakse ka ju kinke. Igaüks pidi kaasa võtma oma meisterdatud asja. Tegelikult leidus kingikottides väga palju käsitööd ja väga ilusat käsitööd. Osad olid ausad, ega võtnud meisterdamisau endale, vaid tunnistasid, et kink oli eelnevalt jõululaadalt ostetud.



Mina valmistasin selle aasta jõuludeks ette mõned lõikelauad, igaks elu juhtumiks, et kui vaja kiiresti väikest kinki teha, siis hea võtta. Lõikelaudadele põletasin peale lumeräitsaka, koos juustu või hea toorsuitsuvorstiga moodustab see komplekti.


Aitäh Helile, et oma keraamikasõpru meeles pidasid!

12/16/2014

Paistu labakindad


Kevadel kogunes Viljandi kultuuriakadeemias punt kindahoolikuid, kellele meister Kristi Jõeste edastas mitme mooduli jooksul teadmisi Mulgimaa kinnastest.



Märtsis sai varrastele võetud silmad, mille alusel pidi valmima Paistu labakindad (ERM 5909). Originaal on väga peen kätetöö, kus silmi ühel vardal on 32. Seega tuli kinnaste kudumiseks võtta väga peened 1.0 vardad. Mulle tundub, et ma tegin siiski veidike mustrimuudatust ega võtnud nii palju silmi vardale. Jätsin vist ühe mustrikorra ära. Enam ei mäleta ka, sest kinnaste kudumise lõpetasin alles sügise hakul.


Nende kinnaste kudumisel sain ma väga hea õppetunni väga kiidetud Karbonzi varraste kasutamise kohta. Ma hoidsin hinge kinni, et need vardad päris ära ei laguneks enne kui töö valmis saab. Kahjuks ei ole mul pilti näidata, missugused olid lõpuks vardad. Teist kinnast kududes muutusid  vardaotsad nii kavaseks ehk hakkasid kiud-kiud haaval lahti kooruma, mille tulemusel haakus lõng pidevalt külge. Õnneks sain ühest kaltsukast vanu häid nõukaaegseid ülipeenikesi terasvardaid.

Kindad jäävad mulle näidiseks kätte, ei raatsi ma neid kinkida või müüa. Ikkagi esimene ülipeen kindapaar. :)


12/06/2014

Rattakiri toob maarahvale kunsti ja kultuuri


Mitmekuused ettevalmistused said läbi ja reedel, 5. detsembril oli Vinnis Kunsti- ja Kultuuritsunfti Rattakiri avamispidu.

MTÜ loomise tingis asjaolu, et Viru-Jaagupi kihelkond on oma pärandikultuuri poolest väga rikas. Seda rikkust saaks aga meelde tuletada ja põimida läbi erinevate mustrite kas kaunitesse kunsti- või käsitööesemetesse.

Piirkonnas pole ühtegi seltsi, mille kunstitegevusse haaraks endasse nooremat või keskealisemat generatsiooni. Vajadus ja tahtmine on aga naistes olemas. Kuigi Rakvere on lähedal, ei hiilga see koht kahjuks kunstitegevuse järele. Küll on olemas kaks kooli, kus täiskasvanud saavad järjepidevalt käia kunsti õppimas, kuid ühekordseid põnevaid kursuseid on vähe. Tahtmine kodukandis midagi õhtuti teha või sotsiaalselt läbi käia on ju tegelikult vahva.





Avapidu läks väga hästi korda, sest kõik tervitama tulnud sõbrad olid toredad ja õhkkond oli nii meeldiv. Külalised ei istunud käed niisama rüpes, vaid neil tuli meisterdada kärjelehest küünal. See tuli veel omakorda ära kaunistada pärlitest rosetiga. Osad tõdesid, et kuigi pole eriti kunagi midagi meisterdanud, oli küünalt nii mõnus teha.


Lahkudes said kõik külalised tänusõnadega pühadekaardi koos iseküpsetatud piparkoogiga. Ja muidugi hoiti enda küünalt hellalt käes!


Oma tegevusega jätkame juba aasta jaanuarikuus. Jõulukuul on kõigil rutt ning pole mõistlik niigi närvilist aega veelgi kiiremaks ajada. Uuel aastal alustame rahulikult ja siis teeme avalikuks ka oma lähiaja plaanid.

Seniks, ilusat teist adventi!