laupäev, 29. juuni 2013

Ära viska vana tooli ära!


Mõni tool tundub tõeliselt nii kole, et selle koht on prügikastis. Mina ei raatsinud visata - las ta olla selline väheke inetuke. Lilledega saab ju seda puudujääki varjata. Ja pisku värviga.



Tooli puidust põhi sai eemaldatud, siis esmalt klambripüstoliga kotiriie kinnitatud, ikka sellise arvestusega, et tekkinud kotikesse saaks rohkelt mulda panna. Kotiriide peale klammerdasin ma ka veel kilet, sest see kaitseb siis kangast ja ei lase mullal kuuma ilmaga liigselt läbi kuivada. 

Lõpetuseks täitsin mullaga kotikese ära, istutasin lilled sisse ja raamistasin kividega. 

Ja nüüd koguvad lillekesed ühe enam seal toolis jõudu ja kasvavad iga päevaga aina lopsakamaks. 

neljapäev, 27. juuni 2013

Pitsi õhuline kergus kardinates


Kevadel peaks kardinavahetus olema kohustuslik. Akendele tuleks ette panna midagi heledat ja kerget. Tahaks ju nagu muutust ja uut hingust.

Poekardinat vaadates tekkis kohe tunne, et see vajab midagi veel - pitsi ehk. Et suurt kardinat ei peaks lohisedes igal pool kaasas kandma, sai esmalt detailidest pitsirida valmis heegeldatud ja hiljem kardina külge samuti heegeldatud.





kolmapäev, 12. juuni 2013

Vintage sõrmused

...kasvõi igaks päevaks, erineva pildiga.


Poes on nüüd väga laias valikus ehtetoorikuid. Need on enamasti mõeldud kristallvaiguga täitmiseks, kuid kui minna kergemat vastupanuteed, siis võib hoopis klaasnööbi sinna panna. Neid võib ka leida erinevas suuruses.

Kogu selle projekti juures võtab kõige enam aega lahedate vintage piltide leidmine. Pildid tuleb enne välja lõikamist võimalikult väikseks teha. Enne pildi kleepimist tuleb sõrmuse põhi valgeks värvida, sest siis jääb pilt kirkam. Ka pildi võib üle lakkida.

Klaasnööp peale ja nii saabki vägaväga pisikese vaevaga kena suvise sõrmuse.








teisipäev, 4. juuni 2013

Armsale õpetajale heegeldatud tekk


Paljudel on selleks korraks kool läbi. Ka minu väiksemal, kes lõpetas siis elu esimese haridustee verstaposti - algkooli. Eelmine nädal öeldi õpetajale hüvasti ja tänati hoole ning armastuse eest.

Sellistel puhkudel on nii armas õpetajat meeles pidada millegi sellisega, mis on laste enda valmistatud. Lisaks raamitud kaardile ja õunapuule, kinkisime õpetajale mälestuseks heegeldatud teki.


Arutelud kingituse ümber algasid lapsevanemate seas juba märtsis. Mina pakkusin välja idee heegeldatud detailidest valmistada õlasall. Kuna käelises lõppesid just heegeldamisetunnid, siis pidid selle ülesandega enam-vähem hakkama saama kõik õpilased. Siis tekkis mõte, et kui oma panuse annaksid ka lapsevanemad, siis seda suurem ja uhkem töö tuleks ning ehk annaks lausa teki mõõdu välja.

Teate ju küll, kes on idee algataja, see võiks selle ka realiseerida. Nii läkski. Mai alguseks palusin kõikidel õpilastel ja lapsevanematel saata teatud mõõtudes detailid, et neid siis hiljem lihtsalt kokku õmmelda.


Tulemus oli hoopis lõbus - lapsed tõid nii ruudu-, trapetsi-, ristkülikukujulisi, aga ka ümmargusi detaile. Ja nii ma vaatasin neid tükikesi ja mõtisklesin, et oh kuidas neist saaks üleüldse miskit kokku panna. Siis algas kibekiired päevad, sest kõik detailid tulid praktiliselt üle heegeldada ja ajada ühte mõõtu.


Kaks nädalat kulus, kuid valmis sai väga ilus, rõõmsavärviline ja väga suure hoole ning armastusega valmistatud tekk, kust võib välja lugeda laste heegeldamisel tehtud ponnistusi ja pingitusi. Õpetajal oli väga hea meel, sest esiteks ei ole talle veel tema tööpraktika ajal sellist kingitust tehtud ja teiseks armastab ta sooja ning see oli just väärt kingitus.