Midagi ilusat on kunstnikud vorminud maaliks, skulptuuriks, installatsiooniks. Ilusa väljendamiseks on valitud puud ja pastelli, on kasutatud pliiatsit, akrüüli ja õli, pruugitud sütt ja fotot.

“Ilus hommik”, “Roosa udu”, “Elu on ilus”, “Kas vanaemal koogid valmis?”, “Suvesäde”, “Kontrabass ja ööbik” esindavad vähemasti pealkirjade poolest malbemat joont, “Mine metsa”, “... vaataja silmis”, “Vabadus”, “Kuldkalake” ning “Kuldkalake ja 3 soovi” õhutavad intriigi. Nende kõrval paikneb palju muud ilusat, ning kui hoolega vaadata, leiab sutsu huumorit ja ehk irooniatki.

Kuigi aastanumbrid kõnelevad, et tegu on hiljuti valminud töödega, jääb siiski õhku küsimus, kui paljud neist on valminud just selle näituse tarvis. Las jääbki õhku. Igas mõttes.

“See on esimene näitus, kus peame ütlema, et siin pole midagi rääkida – kõik on selge,” lausus näituse avamisel Raivo Riim. Installatsiooni käigus kuldkalaga suhelnud Riho Hütt oli kunsti koha pealt seekord üldse vakka.

Kunstisõber saab lasta kõnelda oma silmal kui kuningal – minna ise Rakvere Galeriisse ning suhelda erinevate iluvormidega.