Lehed

esmaspäev, 31. august 2015

Kuhu tasub minna: Väike Vormsi I


Käisime nädalavahetusel esimest korda Vormsil. Ei tea miks pole seda reisi küll varem ette võtnud! Saar jättis kustumatu mulje - see rootsipärasus ja vaikelu. Tegemist on küll väikse saarega, kuid kohti, mida vaadata ja kus ennast maha laadida, oli iga nurga peal. Ja need inimesed - kõik on nii sõbralikud ja üksteisega tuttavad.

Kuna armastan kunsti kõrval ka fotografeerida, siis teen ülevaate saare mõnest kohast ja siis saate ka aru, et sinna tasub sõitu ette võtta :)
Saare elu keskpunktiks loetakse Hullo küla, kui sinna satud, siis seal juhatavad viidad teed, kuhu edasi liikuda. Ega saarel polegi ju võimalik ära eksida, kokku on pindalat ligi 100 ruutkilomeetrit ja varem või hiljem jõuad algpunkti tagasi.
Vormsit tutvustaval kodulehel tuuakse välja Hullo poodi - seal saab lisaks hädapärasele osta ka kohalikku toodangut ehk krõbeda hinnaga kirbet Vormsi õlut ja ülesuitsutatud juustu, mis on väga maitsev. Šokolaadi ei raatsinudki osta, sest sellel tundus ebareaalselt kõrge hind. Aga nagu ma mainisin, siis söögid nagu piimad, leivad ja muu, mis reisile kaasa ununes, saab igatahes poest kätte.
Krogn No14 on tegelikult saarel ainuke tegutsev kõrts ja see tähendabki eesti keeles Kõrts number 14. Silt on noorte poolt joonistatud ja ühes lehtlas üleval, kus saab süüa teha ning vaikselt tšillida. Väga lahe sisustuselement!
Kui ringkäigule läksime, siis nägime kõikjal äärmiselt lihtsaid elamisi, kus kohalikud oma igapäevaelu veedavad. Kuid oli ka uhkeid maalähedasi suurte akendega väga ilusaid suvilaid. Saart armastavad endiselt rootslased ja leidus maju, kus lehvis Rootsi lipp, mis andis märku majaomanike päritolust.
Ühes hoovis leidus humanitaarkorras rootslastelt saadud igasugu sõiduriistu. Muidugi on need oma aja ära elanud ega liikunud enam sentimeetritki. Kahjuks meenutas  see kõik autosurnuaeda, sest metallikokkuostu on neid saarelt väga kulukas toimetada.
 Ehtne Vormsi - madalad veidi lääpas talumajad ja kõrvalhooned.
Kuigi meil oli suur soov saada kohalikku suitsutatud kala, siis pidime kahjuks sellest seekord suu puhtaks pühkima. Mees, kes tegeles kaluritelt kala kokkuostuga nentis, et kala üldse pole ja keegi külamees, kes on vist muidu usin kalamees, oli juba lõunaks nii kõvasti kärakat pannud, et merele minek ei tulnud enam kõne alla,
Nii pidime leppima kuivatatud kalaga. Aga polnud viga, ka see oli õlle kõrvale päris hea.








Saar on täis erinevaid poolsaarekesi. Teisel päeval sõitsime täpselt teisele poole saart, kus asus Saxby tuletorn. Tegemist oli härra Eiffeli büroo poolt projekteeritud tuletorniga, mis on väga toeka metalltrepiga ja näitab siiamaani Läänemerel liikuvatele meresõidukitele suunda.





Nädalavahetusel oli kuu nagu suur kerajuust. Jube tahtmine oli ka seda jäädvustada, aga tuli nagu tuli :)

neljapäev, 27. august 2015

Uues Maakodus teeme mosaiiki

Septembrikuu Maakodu on müügilettidel. Kaane vahelt leiab minu õpetuse kuidas teha mosaiigist kandikut.

Kandiku meisterdasime minu kavandi alusel Maakodu tegevtoimetaja Kristel Kirsiga, seepärast on minu fotod vaatega tema poole ja olen jäädvustanud pigem tema tegemisi :)







 


 See on mehe spioonifoto sellest, kuidas mind kaanefotole jäädvustati :)


Aitäh Kristelile ja fotograaf Svenile toreda päeva eest! :)

kolmapäev, 26. august 2015

Ajaviitepadi

Ma ei tea miks vahel tahaks teha midagi mõttetut ja aeganõudvat asja. Kas selleks, et panna ennast proovile või teha vahelduseks midagi, mida tavaliselt ei tee. Minu puhul on see niidi-nõelatööd ja ka tikkimine. Vahel võib ju midagi nokitseda, aga ma tüdin sellest jube kähku ära.
Leidsin kangahunnikust ühe vana padjakatte, olin selle kõrvale tõstnud ja ma tean ka miks - mulle meeldivad taimeornamentidega kangad. Selle padjapüüri õmblesin kunagi tegelikult ühtedest lasteteksapükstest, mis kuulusid mu tütrele. Minu teada ta nendega ei käinud, sest need olid tasuta saadud, aga vist ebamugavad. Ei raatsinud tollal minema visata ja nii neist padjakatte õmblesin.


Nüüd suvel, kui jälle seda näppisin, mõtlesin, et paneks väheke paela ja pärleid juurde ning annaks veidike särtsu. Taaskasutusse läksid nii vanad litrid, pärlid, pitsijupid ja nööbid.

Kõik läks lepase reega ja nii kähku, et ei jõudnudki tööd nurka visata, mis tavaliselt juthtub, kui isu üle läheb :)

pühapäev, 23. august 2015

Suvine mosaiik: elutoalaud, taburett, kuumaalus ja koniämber

Kus siis suvel kõige parem mosaiiki teha on kui õues. Päike kõrvetab, higi voolab, ise muudkui toksid omale kive valmis ja õhtuks oled pruun ning asi ka tehtud!

Tänu Merje väikesele taganttorkimisele sai ükspäev ette võetud  mosaiigitöö. Merje ise tuli muidugi elutoalauaga kohale, kuid arvas esiti, et ei tea kas ikka hakkab seda timmima, sest tundub liiga suur amps olevat. No kahtlusteks polnud ruumi ja koos visandasime arhailise mustri motiivid lauale. Merjel on köögis suur rahvusmotiivis mosaiiksein ja rahvusornamendi ülekandmine elutuppa on igati paslik. Või siis leiab laud oma koha maamajas.
Töö oli loomulikult mahukas, kuid teised seltsilised, kes jälgisid algul meisterdajate tööd, hakkasid ka vaikselt kampa ja õhtuks oli kift lauaplaat laotud. Nüüd jääb vaid oodata, millal Merje selle töö lõpuni teeb.
Sille vedas kohale väikese taburetikese, mille talle poja oli tööõpetuse tunnis teinud. Ta arvas, et kui mosaiik peale teha, siis saab sellest hoopis äge lillealus. Sille peamine ülesanne oli mosaiigitangidega töötamine, et kujundada lillede ümaraid vorme. Tal õnnestus igatahes käele väike rakk tekitada. Ega see tangidega töötamine kerge pole :)
Maila hüppas ka läbi ja tema mitu aastat tagasi valminud kuumaalus sai kenasti vuugitatud ning nüüd ta saab oma vesiroosiõielise aluse käiku lasta.
Mis mina siis tegin? Mõttelagedus oli peal. Ei tulnud ühtegi kuldset ideed, kuid tänu sellele võtsin ette suitsukoniämbri, mis oli tavaline värviämber ja tõesti kole. Nüüd on seda koledust ehk veidike vähem.
Ja hea, et Kadrinast sushit toodi - hea oli vahele ampsata.

kolmapäev, 19. august 2015

Keraamiline kell ülekantud pildiga

Kui ma oma galeriid pildistasin, siis avastasin, et seina peal ripub mul iidsetest aegadest poolik keraamiline kell. Pole lihtsalt olnud viitsimist ja aega seda korda teha.
Tegime kunagi Lauli loovstuudios seda tehnikat, kus prinditud pilt tuli üle kanda niiskele keraamikatööle. Tehnoloogia sama nagu ikka pildi ülekandmisel: pilt tagurpidi töö peale, niisutada vatipadjaga, milles küünelakieemaldaja ja siis üleliigne paber pealt rullida.
Keraamika puhul ei tea muidugi, mis pildist peale esimest põletust järgi jääb. Kui on väga tugeva trükiga pilt, siis jääb ka ilus töö, kuid lahjema trüki puhul võib jääda mingi arusaamatu kujutis esemele.

Ühesõnaga, ma proovisin ka selle tehnoloogia ära ja ei ole erilises vaimustuses, sest kõik see kokku ei andnud mingit suurepärast tööd.

Ajanäitajana ajab asi küll ära ja las see kell tiksub omasoodu galeriis.

pühapäev, 16. august 2015

Magamistoa remont: kiirkorras heegeldatud päevatekk

Ma nimetasin päevateki heegeldamise projekti alguses nimega "40 päevaga uus päevatekk". Lootsin siis, et sellise ajaga jõuan ehk uue asja valmis teha.

Kõik sai alguse sellest, et vaadates vana ja veidike räsitud heegeldatud päevatekki, otsustasin, et asi see uus ära teha siis on! Õues ju suvi ja nii mõnus on rannas või koduaias päevitustoolil neid detaile heegeldada.
Ostsin lõnga Karnaluksist ära ja panin paika plaani. Tahtsin näha, kas pingsalt planeerides ja end distsiplineerides on võimalik kiiresti üks suur asi valmis teha. Arvestasin, et iga päev peaks vähemalt 3 detaili heegeldama, et 40 päevaga päevatekk valmis saada.
Tegelikkuses osutus pehme angooralõng nii mõnusaks, et meetrid lausa jooksid sõrmede vahelt läbi. Kolm tükki päeva jooksul möödaminnes ära heegeldada oli täiesti jõukohane. Toon näiteks, et rannas jõudsin  mõni päev heegeldada 6 tükki, Rakvere-Tallinn-Rakvere autosõidu ajal kõrvalistmel 4 tükki ja sama palju jõudis ka ühe mängufilmi ajal valmis teha.
Kõik läks väga libedalt ja muude toimetuste-tööde kõrvalt saigi päevatekk täpselt kuu ajaga valmis.

Kõige lõpetuseks heegeldasin mõlemale poole äärde ananassi mustriga äärepitsi. See muster on mu lemmik.
Nüüd on isegi veidike kahju, et pole miskit heegeldada. Peaks vist värvi vahetama ja võtma ette uue voodi ning uue projekti.

STRATEEGILISED ANDMED:

Mõõdud 200x270 cm, üks detail 18x18 cm
Lõng Angora Gold 100 g/550 m
Hind Karnaluksist hulgi 1.71, tellides 2.08
Materjalikulu 27 tokki
Heegelnõel nr 4
Läbiheegeldatud 14 kilomeetrit ja 850 meetrit

Aega kulus täpselt kuu :)