Käisime nädalavahetusel esimest korda Vormsil. Ei tea miks pole seda reisi küll varem ette võtnud! Saar jättis kustumatu mulje - see rootsipärasus ja vaikelu. Tegemist on küll väikse saarega, kuid kohti, mida vaadata ja kus ennast maha laadida, oli iga nurga peal. Ja need inimesed - kõik on nii sõbralikud ja üksteisega tuttavad.
Kuna armastan kunsti kõrval ka fotografeerida, siis teen ülevaate saare mõnest kohast ja siis saate ka aru, et sinna tasub sõitu ette võtta :)
Saare elu keskpunktiks loetakse Hullo küla, kui sinna satud, siis seal juhatavad viidad teed, kuhu edasi liikuda. Ega saarel polegi ju võimalik ära eksida, kokku on pindalat ligi 100 ruutkilomeetrit ja varem või hiljem jõuad algpunkti tagasi.
Vormsit tutvustaval kodulehel tuuakse välja Hullo poodi - seal saab lisaks hädapärasele osta ka kohalikku toodangut ehk krõbeda hinnaga kirbet Vormsi õlut ja ülesuitsutatud juustu, mis on väga maitsev. Šokolaadi ei raatsinudki osta, sest sellel tundus ebareaalselt kõrge hind. Aga nagu ma mainisin, siis söögid nagu piimad, leivad ja muu, mis reisile kaasa ununes, saab igatahes poest kätte.
Krogn No14 on tegelikult saarel ainuke tegutsev kõrts ja see tähendabki eesti keeles Kõrts number 14. Silt on noorte poolt joonistatud ja ühes lehtlas üleval, kus saab süüa teha ning vaikselt tšillida. Väga lahe sisustuselement!
Kui ringkäigule läksime, siis nägime kõikjal äärmiselt lihtsaid elamisi, kus kohalikud oma igapäevaelu veedavad. Kuid oli ka uhkeid maalähedasi suurte akendega väga ilusaid suvilaid. Saart armastavad endiselt rootslased ja leidus maju, kus lehvis Rootsi lipp, mis andis märku majaomanike päritolust.
Ühes hoovis leidus humanitaarkorras rootslastelt saadud igasugu sõiduriistu. Muidugi on need oma aja ära elanud ega liikunud enam sentimeetritki. Kahjuks meenutas see kõik autosurnuaeda, sest metallikokkuostu on neid saarelt väga kulukas toimetada.
Ehtne Vormsi - madalad veidi lääpas talumajad ja kõrvalhooned.
Kuigi meil oli suur soov saada kohalikku suitsutatud kala, siis pidime kahjuks sellest seekord suu puhtaks pühkima. Mees, kes tegeles kaluritelt kala kokkuostuga nentis, et kala üldse pole ja keegi külamees, kes on vist muidu usin kalamees, oli juba lõunaks nii kõvasti kärakat pannud, et merele minek ei tulnud enam kõne alla,
Nii pidime leppima kuivatatud kalaga. Aga polnud viga, ka see oli õlle kõrvale päris hea.
Saar on täis erinevaid poolsaarekesi. Teisel päeval sõitsime täpselt teisele poole saart, kus asus Saxby tuletorn. Tegemist oli härra Eiffeli büroo poolt projekteeritud tuletorniga, mis on väga toeka metalltrepiga ja näitab siiamaani Läänemerel liikuvatele meresõidukitele suunda.
Nädalavahetusel oli kuu nagu suur kerajuust. Jube tahtmine oli ka seda jäädvustada, aga tuli nagu tuli :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar