reede, 31. august 2012

Varrastele valu

Paar nädalat tagasi, augusti keskel, kui olid esimesed öökülmad, nägin ma linnas jalutamas kahte inimest, kes kandsid talvejopet. Sellist karvase kraega. Ühel olid jalas ka saapad. Ütlen ausalt, et oli ikka veider tunne küll, sooja nagu pole olnudki ja ongi nii, et suve lõpus tuleb jopes käia, sest nii jahe on.

Tänu sellele niiskusele, ei taheta enam õhtuti õues olla ja üha enam tiksutakse toas teleka ees. Üks tuttav ütles just eelmine nädal, et ta on kudumislainel. Õige ka. Ka pihlakad räägivad läbi rohkete marjakobarate, et tuleb külm talv, seega hea aeg juba vardaid klõbistama hakata.

Ahh, seniks kuni on veel päikest, tuleb seda nautida ja laadida oma akusid. Samas on see ka hea aeg pitskampsunite kandmiseks. Mul on neid nüüd pooleli kaks. Üks sai lõpuks valmis.

Ilusat septembrit ja kõikidele kooliminejatele head kooliaasta algust!

Suvi läbi igal pool,
sügisel Sind ootab kool.
Kui Sul koolis abi vaja,
appi tuleb õpetaja.
Koolis õppetöö kui rinne,
õpid hästi hea on hinne.







pühapäev, 26. august 2012

Kõrvarõngaste tegu


Esmaspäeval oli Rakveres Ökolaat ja vaatamata halvale ilmale müüdi vanu riideid, ökotooteid ning kõike muud kraami, mida enam majapidamises vaja ei lähe. Ka isetehtud ehteid oli jätkuvalt müügis.

Ehetega on jah nii, et kuna materjale on poes külluses, siis leidub ka väga palju inimesi, kes neid meisterdavad. Hindasid vaadates tekib tunne, et lihtsam on ju ikkagi ära õppida tehnika ja neid ise teha.

Reedel saimegi väikse pundiga kokku, et teha mõned vidinad ja peamine, õpetada ühele armsale naisele, kuidas ise väikse vaevaga kõrvarõngaid teha.





Õhtu läks kiiresti käest ära, sest suud käisid kiiremini kui käed. Oli vaja lobiseda ja ka head pirukat ning torti süüa. Aga see oli ka väga oluline!


Kohe tuleb sügis ja kõik muutuvad asisemaks. Ilmselt ka mina, mis tähendab seda, et hakkan ühe tihedamini ootama teid, kallid käsitööinimesed, enda juurde!

laupäev, 18. august 2012

Seinamosaiik kööki



Tänu uue ahju ehitamisele, tuli köögis ette võtta remont, sest vana lammutamine tekitas nii jubedalt mustust. No kellele see remontimine ikka meeldib, kuid mis seal salata - pärast on ju kõik palju kenam, puhtam ja uuem.

Tänu tapeetimisele tuli seinalt alla võtta ka kapid ning see andis mulle hea võimaluse lõpuks teostada ammust unistust teha köögiseinale mosaiiki.

Ei julgenud väga kirevaks mustrit ajada ning pidasin kinni köögitehnikale joonistatud mustrirütmist. Viis päeva nokitsemist, seejärel viimistlemine ja töö sai valmis.





neljapäev, 16. august 2012

Põnevat meisterdamist vaheajal

Teada on, et linnalapsed on sageli suvevaheajal tegevuseta. Käiakse paar päeva vanaema juures, suvilas ja ehk mujalgi, kuid peale selle pole lastel muud aktiivset teha. Teine lugu on spordihuvilistega, sest nemad panevad oma lapsed spordilaagritesse, mida korraldatakse paljudes kohtades üle Eesti. Lapsed, kes armastavad kunstilist tegevust, peavad tihti suvel leppima sellega, et miskit ei toimu.

Õnneks korraldas Rakvere Loovuskeskus kunstilaagri, millest saab hetkel osa ka minu 10-aastane tütar. Ta on küll rühma kõige noorem liige, kuid tundub, et ta saab juhendaja abiga raskematest tehnikatest võitu.

Hetkel oskan juhendajate suunas öelda vaid kiitvaid sõnu, sest nüüd, kui möödas on juba kolm päeva, on laps koju toonud nii ilusaid valmis töid, et mul lihtsalt puuduvad sõnad.

Esimene päev kulus rõivaste taaskasutamisele ja nende abil valmistati ehteid. Erinevaid mooduseid kasutades sai valmis viis prossi ja kaks paari kõrvarõngaid.




Teisel päeval valmis imekaunis teeküünlahoidja. Mis seal salata, isegi võiks järgi proovida teha.



esmaspäev, 13. august 2012

Võti kui kodu kaitsja



Esemeline maailm on tihedalt seotud mineviku ja mäluga. Kujundid, piltlikud väljendid ja sümbolid ümbritsevad meid kogu aeg, aga me ei pruugi üldse teadvustada nende võimalusi. Kui internetis suheldes lisame naerunäo või päikese, siis anname korraga lühidalt edasi palju informatsiooni – olen rõõmus ja mul on hea meel sind näha. Ja tegelikult on nendes sümbolites palju peidetud informatsiooni, mis mõjutab meid endid ja alateadlikult teisi.

Öeldakse, et sümbolid on justkui rennid, millesse energiat suunates avatakse teatud energeetilist mälupilti luues väravaid. Kui need sümbolid reastada mustrisse, tekib resonants, mis võimendab energeetilist jõudu.

Üks enam levinud sümbolitest on võti. Mina nimetaksin võtit lisaks teistele märkidele üheks oluliseks kodu sümboliks, mis annab kaitset ja lisab turvatunnet. Ka meie esivanemad kudusid kindakirjadesse ja tikkisid oma igapäevariietele maagilisi sümboleid, millel kõigil oli oma tähendus ja lugu. Minu kodus tähendab võti seda, et head inimesed on teretulnud – uks avatud, halbade kavatsustega inimestele on uks aga lukus. Koduväravast sisse tulles paelub tähelepanu pilgupüüdja, mille panin kokku detailidest, mille ostsin Saksamaal kunstipoest ja ühest suurest võtmest, mis mingeid teid pidi oli mul esikukapi sahtlisse jõudnud.


Kasutuid võtmeid leidub igast majapidamisest, see on nagu aja märk, et uus põlvkond esemeid tuleb peale. Kunagi hoidsid meie esivanemad suure rõngaga aidavõtmete kimpu puusal ja ohjasid talumajapidamisi. Nüüd võib neid aidavõtmeid leida paljudest vanadest majadest, seda nii maal kui linnas ja tore on, et leidub inimesi, kes võtavad vaevaks neid koguda. Asjade kogumine on kui mineviku säilitamine, see on ka inimtegevuse üks tahkudest ja jätkuvalt paeluv.


Minule ei meeldi eriti asjade kogumine, kuigi öeldakse, et kollektsioneerimine on just korrastamine, süstematiseerimine ja asjade üle kontrolli saavutamine. Mulle meeldib asju natukeses koguses – seda kinnitab ka võtmepuu, kus mul ripuvad mõned majapidamisest leitud vanaaegsed võtmeid. Samuti on seal puul koht konksukobaral, kus ripuvad kõikide teiste pereliikmete võtmekimbud.

pühapäev, 12. august 2012

Lihtne lillepott


Less is more - nii võib öelda kahe lillepoti kohta, mis tegelikult jäid päris efektsed. Kunagi tahtsin oma tulevase ateljee tarvis teha keraamilist kella, kuid savi põletamisel tulid praod sisse ja töö parandamisel polnud mõtet. Kaks nägu, mis pidid kujutama mind ja meest (kes on minu kõige suurem kunstilise tegevuse toetaja), oli kahju ära visata. Glasuurisin need ära ning panin hoiule, et saaksin hiljem kusagil neid ehk ära kasutada.


Ostsin kaks lihtsat potiümbrist, mis tegelikult pidid saama mosaiigist ümbrise. Kleepides neile näod peale sai selgeks, et täiuslikkuseks polegi muud vaja.

teisipäev, 7. august 2012

Maalitud kivid



Prantsusmaal usutakse, et kui võtad kusagilt kivi kaasa, siis satud veelkord sinna kohta. Ilus ütlemine ja kui kõvasti uskuda siis ehk lähebki täide!

Paljudel inimestel on eriline armastus kivide vastu ja rannas, metsas või kusagil mujal looduses jalutades vilavad neil silmad ringi ja ilusat kivi nähes haaratakse see kaasa. Tegelikult on kivi hoopiski inimese valinud ja soovib oma energiat inimesega jagada. Kivid suunavad ning koondavad energiat, igaüks oma erineval moel.

Mingi aeg hakkasin ka siit-sealt omale kive aeda tassima ja nii leidubki neid Reini jõe kallastelt, Ida-Virumaa kaunist Liimala rannast, Viimsist, Saaremaalt ning mujaltki. Kõik imekaunitest kohtadest.

Kuigi kivi koht on enamasti vaikselt olla kusagil, siis ära kaunistades saab see hoopiski uue tähenduse. Avastasin, et näiteks minu õel on palju maalitud kive, mis on dekoratiivelemendiks kodu- või aiakujunduses.




Mitmel korral terrassil istudes selgus, et pole teeküünlaid kuhugi panna ja siis tekkis mõte ära kasutada ühed lapikud rannakivid. Need täidavad nüüd küünlaaluse rolli.


Internetist leidsin veelgi lahedaid võimalusi kivide kasutamiseks.




pühapäev, 5. august 2012

Hoidised ja hoidistesildid


Kui mõni arvas, et eelmistel aastatel oli hea marjasaak ja pidi muudkui keetma moosi ja mahla, siis see aasta on ilmataat tõesti helde olnud ja lasknud marjadel suurtes kogustes küpseda. Minul on küll eelmiste aastate hoidiste kogus võrreldes selle aasta kogusega lausa poisike!

Kui maasikaaeg lõpuks läbi sai, olin ma tõesti tüdinenud, sest marju oli nii palju, et ei osanud mitte midagi nendega peale hakata - sügavkülm oli täis ja moosi oli juba nii palju keedetud, ka võõrad ei tahtnud enam. No kuidas sa ikka lased marjadel raisku minna, ikka korjad ja jälle keedad.

Kohe tulid peale sõstrad ning kirsid. Ja jälle suurtes kogustes...



Et moosid keldris korralikult rivis oleks, siis heaks abimeheks on purkidele kleebitud sildid. Kellel muidugi aega on, see näeb vaeva ja maalib ise, kes kritseldab midagi niisama paberile.

Kõige lihtsam variant ja kui ikka väga kiireks läheb kätte, siis saab sildid arvuti abil kujundada või lausa alla laadida. Jääb vaid liimimiserõõm.


Ka lapsed ei ütle ära koostööst, tuleb vaid paber ja pliiats ette anda. Sildid tulevadki siis väheke omapärased,  näiteks leidisin ühelt vanalt moosipurgilt lapse kirjutatud sildi Mustsõstramoos, sõna kubises vigadest aga see tegigi asja lõbusamaks.

reede, 3. august 2012

Suvine suurprojekt - kiviterrass




Vahel ei planeerigi midagi suurt, kuid kui hakkad tegema, siis projekt võib minna muudkui suuremaks ja suuremaks. Ikka juhtub!

Kõik sai alguse pingist, mille mees tegi eelmisel aastal valminud puukuuri ette. Seal hea istuda ja kõlgutada jalga ning vaadata aeda ka teisest küljest. Et pingi puitosad vastu mulda ei puutuks, sai esialgu toodud aianurgast vedelevad paekivi tükid ja need pingi alla laotud. Kuid üha enam tekkis tunne, et see pole ikka päris kena.


Kuna eelmistest omanikest on ikka meeletult telliseid maha jäetud ja ka paekivi lahmakaid tuli vana lammutatud puukuuri põrandalt välja, siis hakkaski küpsema plaan, kuidas kõike seda taaskasutada ja luua midagi praktilist. Idee, teha puukuuri ette väike kiviterrass oli hea, sest käruga puid tassides kipub märjal ajal muld poriseks minema.


Tekis ka mõte ise valada kõnniteeplaadid, esiteks nii on palju soodsam ja teiseks sai tsemendi sisse kivist ja mosaiigikildudest mustreid laduda.


Koos valamiste ja ladumistega kulus kuu aega ning valmis ta sai.