Lehed

pühapäev, 30. märts 2014

Elu on lill

Märkamatult algas veebipäeviku neljas aasta. Tore, et hoiate mu tegemistel silma peal.

Sveta, kes sa jälgid kogu aeg mu tegemisi. Aitäh hüatsintide eest, tegin lillepotile ümbrise ka. Läksin kergemat vastupanuteed ja kaunistasin salvrätitehnikas poti ära.


Kristel, sinu vahva keraamiline plaadike ripub mul seina peal. Elu on lill! Nii see on :)


Aga selle lillemaali ma saadan Viljandimaale oma sugulase juurde. Las see toob päikest ja rõõmu uude koju.


pühapäev, 23. märts 2014

Vilditud mantel prouale



See mantel valmis Eleanoorale. Kuigi ei tea kas ta mantlit jõuab veel sel kevadel kanda - lubab ju nii sooja, et paksud riided tuleb vist sügavamale kappi ära peita.

Must pikk mantel sai vilditud rahvuslikus stiilis ehk kaunid moonid ning rukkililled tulid alläärde ja taskuklappidele. Mis seal salata, vaatasin sellise pilguga, et võiks oma musta pika mantli ka sedasi ära viltida.

Igatahes üritasin võimalikult ruttu valmis saada. Uued tööd ka ootel...


neljapäev, 20. märts 2014

Pesapunumise aeg, kevad käes!


KEVADE VÄRVID
Erika Esop


Nõlvakud sulavad,
ojaveed vulavad,
kevad end kõikjale laotab.

Metsale, aiale,
väljale laiale
lilli ja rohelust jaotab.

Ning kraavi servale,
põõsaste kõrvale, pillab ta kaunilt ja kärmelt
siniseid, punaseid,
kollaseid,kullaseid,
lõbusaid kevadevärve.

esmaspäev, 17. märts 2014

Sokid nagu merelaine


Leidsin internetist ühe lainelise mustri, tahtsin neid just sokkidesse kududa. Juhtus aga nii, et lõng oli poole peenem, millega ei osanud alguses arvestada.


Nii valmisidki meriinovillast imepehmed sokid, mis parajad eelkooli ealisele lapsele. Ehk millalgi läheb vaja kellelegi kingikotti sokutamiseks.

Muster on kui vahutav laine, mis peksab kaldale.


laupäev, 15. märts 2014

Ilusas kohas olemises ju unistada võib


Paljud on kindlasti juba Eestist putku pannud, sest algas ju lastel koolivaheaeg. Nuriseda selle aasta talve üle siiski ei saa, aga mõnusatest päikesevannidest ei ütle ka keegi ära.

Minu maal on kui unistus küpsest suveõhtust, kus alleel jalutades tunnetad imelist lõhna merest, lilledest, puudest...


Maal ootas lõpetamist oma mitmed head aastad. Veebruaris, vabariigi aastapäeval, kui vaba päeva arvelt sai natuke puhkepäevadele pikendust, võtsin siis kätte ja lõpetasin ära.

Raame ma ei tõttanud poodi ostma, vaid otsisin puukuurist ühed hiidvanad uksepiirdeliistud välja. Olin need kunagi tallele pannud just selle ägeda profiili pärast. Koid olid laudu korralikult uuristanud, seetõttu tuli raami välja saagimisel veidike kombineerida.


teisipäev, 11. märts 2014

Päike paistab läbi tiffany vitraaži


Möödunud aastal, kui kursusel tegin tiffany vitraaži, otsustasin, et see teema pole minu jaoks. Liiga palju aega võtab kõik see lõikamine, lihvimine ja muu. Eks isu võttis ära ka asjaolu, et esimese töö kohta oli liiga palju detaile, mis omakorda väiksed olid.


Mis seal salata, aasta lõpus kui kursus hakkas, seadsin taas sammud õpituppa. Ette tuli juba eelnevalt valmistada kavand, et säästa aega. Ja miskipärast tol hetkel ei tulnud seda ideedetulva mida teha. Mõte jäi siis miski modernse peale, mis sobiks ateljee aknale.


Hakkasin nokitsema kavandiga. Kahjuks pean tõdema, et taas tegin sama vea - liiga palju detaile. Vaadates kursusel "vanu kalu" sain aru, et arenguruumi mul on. Pean veel ilusa asja valmistamiseks kõvasti harjutama.


pühapäev, 9. märts 2014

Paistu ainelised sõrmikud

Kristi Jõeste Mulgi kinda koolitusel käib kibe töö - tradistiooniliste kindarandmete skeemid ilmuvad üha enam tahvlile ja need peavad kursuslased praktika mõttes läbi kuduma.


Minuga juhtus selline lugu, et võtsin kindakoolitusele kaasa mingi värvivaliku lõngu. Paistu sõrmiku randme läbikudumisel oli puudu roheline värv, mille asendasin lihtsalt heleoranžiga. Kui randmete näol oli tükk tööd tehtud, otsustasin need sõrmikuks edasi kududa.

Hiljem avastasin, et oranži säbru keskele oleks nii hästi sobinud punane silm, kuid ei tihanud sellist mustrimuutmist ette võtta. Nüüd mõtlen, et oleks siiski võinud nii teha, sest traditsioonilisi sõrmikuid need niikuinii oma värvivaliku poolest enam ei jäljenda. 



reede, 7. märts 2014

Veelkord jääküünaldest


Eelmisel nädalal tegime väikese koosviibimise mu juures koos jääküünalde valamisega. Riputasin pildid ka Facebooki, mille kaudu sain nii palju tagasisidet ja küsimusi. Huvi oli suur.

Tõepoolest on tegemist ühe lihtsa aja veetmise viisiga, mis on jõukohane kõigile. Pealegi - ilusate küünalde vastu pole mitte kellelgi.





Kuidas me tegime:

- Panime suurtesse konservitopsidesse sulama küünlajäägid või tuttuued küünlad;
- Purustasime hästi peeneks jääd. Paremini sobivad jäätükid, sest jääkamaka purustamiseks peab ikka visadust olema;
- Pistsime peenikese küünla tühja neljakandilisse tetrapakendisse ja vooderdasime jäätükikestega;
- Kallasime tulikuuma vaha jää peale;
- Tunni aja pärast hakkasime ettevaatlikult tetrapakendit koorima;
- Lasime tetrapakendist jääst tekkinud veel välja nõrguda ja asetasime kuivama;
- Katsetasime, põlesid ilusasti.

Kes tahab võib peenikese küünla üleliigse osa ära lõigata aga ta põleb suhteliselt kiiresti küünlaga tasa.






laupäev, 1. märts 2014

Kui seinakell katki, tuleb uus teha


Kahjuks läks mu vahva käokell katki. Mees hakkas kella õigeks keerama ja see lihtsalt purunes õnnetult ta käte vahel. Mõlemad olime kurvad ... hetkeks ...

Kuna ma niipea keraamikale ligi ei pääse, et uus sihverplaat teha, siis asendab lihtne lauajupp ajanäitajat.


Kellamehhanismi võtsin seniks kasutusse. Lauajupi kaunistasin salvrätitehnika abil ära.

Kell asub ateljees, seetõttu sobib numbrite kohale igasugu värki kleepida. Seekord siis nööbid.