laupäev, 30. november 2013

Põrgutulbaline talvekomplekt


See komplekt on oma mehele, väga külmadeks aegadeks.

Ta jälgis kuidas ma muudkui lappan kindapilte ja uurin kindaraamatuid. Siis hakkas ta ka huvi pärast vaatama Aino Praakli kindaraamatut ja ta tähelepanu pälvisid need Halliste kindad. Muidugi lummas teda kindaid kirjeldav tekst ning veelgi enam meeldis mehele, et kindakirjal on topeltpositiivne kaitsejõud.


Kuna mehe töö on seotud enamuses elu pahupoolega, siis vajab ta kaitset kõige halva eest. Nagu kindakirjalegend ütleb on põrgu- ehk pessutulbal eriti kurjatõrjuvad omadused. Kirjas on siksak loogeline ussikiri ja kahesanurgeline täht - elu , õnne ja heaolumärk.

Kindakirja leiab joonisena ERMist numbriga EJ 176:20

kolmapäev, 27. november 2013

Sügisannid uksepärjaks



Aeg-ajalt leian end mõtlemast, et kuhu seda kraami panna ja kas tõesti peab kõike koguma. Aga ammu on teada, et ei tasu häid asju ära visata. Ütleb ju rahvasuu, et elus võib vahel täinahka ka vaja minna.

Ühel kevadel kummutasin vanad pähklid komposti, siis sain õe käest noomida, et nii hea meisterdamismaterjali minema viskasin. See kevad jätsin teadlikult alles. Veel jätsin alles ka kõrvitsaseemned, mis lasin ära kuivada.


Mõned nädalad tagasi nägin ühte lehist, mille pikad-pikad oksad olid täis armsaid käbisid - ideaalne materjal uksepärja tegemiseks. Käiku läksid ka pähklid ja kõrvitsaseemned.

reede, 22. november 2013

Mida teha šampusekorkidega - korkstend


Korgist veinipunnidest saab imeilusaid asju teha, kuid šampusekork oma iseäraliku kuju tõttu vajab veidike fantaasiat.


Kui ma köögi teadetetahvli valmis sain, siis jäi väga palju alles šampusekorke. Hiljem tekkis mul üha enam vajadus ateljeesse stendi või meelespea järele. Seega hakkasidki mõtted keerlema, kuidas kõige asjalikumalt saaks kogutud materjali ära kasutada.


Ega muud ei jäänudki üle, kui lõikasin šampusekorgid neljaks ja liimisin ühele pildiraamile, millel oli klaas puruks läinud. Kuna detailid ei olnud kõik ühe suurusega, siis vahele sobitasin ka mõned veinikorgirattad.

Nüüd on hea oma vajalikud paberid knopkaga seinale kinnitada ja nii need on koguaeg silme ees.


kolmapäev, 20. november 2013

Lapsekindad


Need kirikindad kudusin oma lapsele. Ta jälgis, kuidas mul valmisid üks kindapaar teise järel ning siis avaldas ka soovi omamaks ilusaid kirikindaid. Alguses hakkasin kuduma sõrmikuid, kuid mustrijooksu tulemina jäid need pisut suureks. Seega tegin talle labakud.

Kasutasin Soome poevillaseid lõngasid, sest need on pehmed ega hakka ärritama lapse kätt. Värvid valisin mahedad ja noorele neiule kandmiseks sobivad.

Jäädes Virumaale truuks, võtsin Viru-Jaagupi mustri Tiia Artla ja Ann Ojaste raamatust "Kindakirju Viru- ja Võrumaalt". Pole sellist lummehelbekese mustrit mujal täheldanud.




laupäev, 16. november 2013

Sõdurisokid - minu panus


Jõulude eel on ridamisi üleskutseid heategevuseks. Ka on pöördumisi käsitöötegijatele, et kel tahtmist ja energiat midagi oma käega valmistehtut ära anda. 

Nägin Facebookis Naiskodukaitse üleskutset kududa kindaid või sokke. See on juba neljandat aastat toimuv projekt, kus kahesajale Afganistaanis ja mujal välismissioonidel viibivatele Eesti kaitseväelastele kingitakse jõuludeks isetehtud, villased, rahvusmustrites häid soove sisaldavad sõrmkindad või sokid! Soojad villased esemed peaksid leidma koha kingipakis. 


Mõtlesin mõnda aega ja otsustasin, et kui aega saan, siis ehk koongi. Materjali on ju küll ja sokikudumine käib lihtsamalt kui mõne peene kirikinda kudumine. Otsustavaks sai siiski naisorganisatsiooni, millesse ma kuulun, kaasalöömine. 

Nii valmisid minu poolt kahed suured sokid. Loodan, et neid hakkavad kandma tugevad mehed, kes oma välismissiooni edukalt lõpuni teenivad. 

Soki sisse peidan jõulusoovi kodusest Eestist!


Lisainfo:
https://docs.google.com/forms/d/1xshfY4idLNtP0KD1lwdKjRC8MLwH4meF1nuQ5IZsLPk/viewform

reede, 15. november 2013

Kuidas ma lapsele riidenagi meisterdasin


Jah, laps kasvab ja ka riided muutuvad üha raskemaks. Kunagi garderoobiseinale liimitud nagid kukkusid lõpuks kõik maha. Laps tahtis oma nagi.

Majapidamisest sai otsitud kaks lauajuppi ja leidsin ka kaks riiuliotsa. Trelliga kokku ja valmis. Ära viimistlesin valge värviga.


Poest otsisime üksikuid nagisid ja just neid, millele ma kunagi olin silma peale pannud, enam polnud. Kurb. Hea hinnaga saime juba valmis nagi ja otsustasin, et ei hakka seda lammutama, vaid kinnitan valmisnikerdatud nagialusele.

Nagiotsad hõõrusid veidike liivapaberiga ära, et oleks veidike kulunud ja vanaaegse muljega.


Erksust andsin salvrätikutehnika abil. Kinnitasin lakiga salvrätist välja lõigatud lillemotiivid alusele. Hiljem katsin riiuli veel paari kihi lakiga, et oleks lihtsam hooldada.


reede, 8. november 2013

Muhu tikandi aineline viltimistöö



 Ei oskagi kuidagi teisiti nimetada seda lillemerd, mida mult telliti mantli peale. 



Must mantlike rändas mu töölauale. Tellija soov oli, et lilled oleks nii seljal, taskutel ja ka ühel revääril. Veel oli sooviks, et lillemeri meenutaks Muhu tikandit. Ainest leidus internetist rohkelt.



Mantli viltimine võttis päris kaua aega, sest põhjus oli selles, et kangakude oli hõre ja meenutas bukleekangast. Vilt ei tahtnud kuidagi kinni jääda ja tihedaks muutuda. Kuid tundidepikkuse viltimise tagajärjel võtsid lilled üha loomulikuma ilme.



Aitäh modellile, kes pole kuidagi mantliga seotud :)


laupäev, 2. november 2013

Kirikindad Väike-Maarja moodi


Käisin paar kuud tagasi Kristi Jõeste meistriklassis. Tema näol on tegemist Eesti kõige kõvema ja kõige targema kindakudujaga.

Teadmisi sain, sest Eesti kindakultuur on nii sügav, põnev ja samas ka täis ilu. Varasemalt ei olnud mul isegi õrna aimu sellest kui palju erinevaid tehnikaid kasutati kinnaste kudumisel.

Meistriklassi üks osa oli erinevate randmete kuduma õppimine. Kuna mina üleüldse ei osanud valelapilist, siis panin rõhku sellele. Paljudes piirkondades oli kasutusel valelapilised randmed, Põhja-Eestis eriti mitte, kuid leidsin MUISist ühed Väike-Maarja kindad, mis tasus järele kududa.


Ütlen ausalt, et hiljem kahetsesin oma valikut. Labaosa sikk-sakk moodustub kolme värviga kudumisel ja selle peale kulus ilmatuma aeg. Omal ajal kasutati ilmselt seda mustrit seetõttu, et selle tulemusel tulid kindad väga paksud ja soojad.