pühapäev, 24. veebruar 2013

Tiffany vitraažist kass


Vitraaž on kindlasti üks kauneimaid klaasikunsti osi, mida tuntakse peamiselt maalitud või mosaiigist koosnevate akende järgi pühakodadel. Eestisse jõudsid vitraažid 13. sajandi paiku ning tänapäeval kasutatakse neid palju loomingulisemalt.


Kel võimalust proovigu kindlasti vitraaži valmistamist. See on küll aeganõudev, kuid tulemused on seda väärt. Algul soovitan planeerida sellist tööd, kus on vähem detaile (mina kahjuks eksisin siinkohal ja minu töös oli üle 20 pisidetaili). Kindlasti võiks see töö olla mõõtmetelt suurem, esiteks on klaasinoaga suuremaid ja voolujoonelisemaid tükke lihtsam lõigata ja teiseks on neid tükke hiljem lihvimismasina juures mõnusam käes hoida. 


Mis vahe on siis vitraažil ja Tiffany vitraažil? 
Klassikalises vitraažis ühendatakse erinevad klaasitükid H-kujulise tinaprofiiliga ja joodetakse kokku. Nii valmibki taies viisil, nagu neid on tehtud sajandeid. Tiffany vitraažis ühendatakse erinevad klaasitükid vask-fooliumiga ja joodetakse tinaga. Tulemuseks on väga tundliku joonega elegantne vitraaž.


Igasugused ruumid saab muuta läbi värvilise klaasi langeva valguse õdusamaks ning tujuküllasemaks. Vitraazid on ühtmoodi soojad ja kodused ja lõpuks ei pea nad üldse akna ees olemagi – vitraaž valgustatud seinaorva ees annab sama elamuse.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar