Vitraaž on kindlasti üks kauneimaid klaasikunsti osi, mida
tuntakse peamiselt maalitud või mosaiigist koosnevate akende järgi pühakodadel.
Eestisse jõudsid vitraažid 13. sajandi paiku ning tänapäeval kasutatakse neid
palju loomingulisemalt.
Kel võimalust proovigu kindlasti vitraaži valmistamist. See on küll aeganõudev, kuid tulemused on seda väärt. Algul soovitan planeerida sellist tööd, kus on vähem detaile (mina kahjuks eksisin siinkohal ja minu töös oli üle 20 pisidetaili). Kindlasti võiks
see töö olla mõõtmetelt suurem, esiteks on klaasinoaga suuremaid ja
voolujoonelisemaid tükke lihtsam lõigata ja teiseks on neid tükke hiljem
lihvimismasina juures mõnusam käes hoida.
Mis vahe on siis vitraažil ja Tiffany vitraažil?
Klassikalises
vitraažis ühendatakse erinevad klaasitükid H-kujulise tinaprofiiliga ja
joodetakse kokku. Nii valmibki taies viisil, nagu neid on tehtud sajandeid. Tiffany vitraažis ühendatakse erinevad klaasitükid vask-fooliumiga
ja joodetakse tinaga. Tulemuseks on väga tundliku joonega elegantne vitraaž.
Igasugused ruumid saab muuta läbi värvilise klaasi langeva
valguse õdusamaks ning tujuküllasemaks. Vitraazid on ühtmoodi soojad ja kodused
ja lõpuks ei pea nad üldse akna ees olemagi – vitraaž valgustatud seinaorva ees
annab sama elamuse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar