Arvan, et pole ühtegi eestimaalast, keda viimasel ajal otsesel või kaudsel viisil need viirusnakkushaigused pole puudutanud. Nii õnnestus ka mul vedeleda üks nädalake kodus. Aga ega see nüüd nii vahva ka polnud, igav hakkas, sest aju ei tooda haiguse ajal õnnehormoone, mis toodab omakorda tahet midagi teha.
Peagi losutamisest väsinud hakkasin kuduma. Õigemini lappasin ühte vahvat raamatut nagu "Maailma rahvaste kudumiskunst", mis on minu meelest väga kift raamat. See sisaldab hästi palju erinevate maade traditsioonilisi kudumismustreid ja näiteid. Mida kirjumad, seda rohkem aga mulle meeldivad. Nii hakkaski silma ühed Soome kirjud käpikud.
Raamat ise kirjutab nii: "Kainuu lillekinnastel on selge idamaade mõju ja need võisid olla pruudi kingituseks oma värskele ämmale või mõnele muule olulisele pereliikmele. Soome disainer Tuulia Salmela ütleb, et käsitsikootud sukkade kinkimine pulmas oli üldlevinud komme ning värv ja muster oli nii rikkalik, et püüti oma kudumisandega uhkeldada."
Erinevate värvidega mängides saavutab tõesti väga uhked kindad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar