Sooja talvega on juba nii ära harjutud, et raske uskuda kuulujutte, mis lubab 32-kraadist külma. Jube!
Mäletan, kuidas eelmine aasta läks korraga hirmus külmaks. Tegime koertega väljasõidu mere äärde ja 20- kraadine külm tundus lausa väljakannatamatu. Nädal aega hiljem langes temperatuur -30 kraadini ja ilm püsis ikka tükk aega krõbekülm.
Nüüd see siis jälle käes, muidugi nii jahedat ei luba. Mõningatel päevadel on kohati külmem, kuid mitte Lääne-Virus. Eks see ole looduse loomulik käik ja sellega peab leppima. Ja tegelikult on ilm aknast välja vaadates isegi ilus - taevas on kirgassinine ja päike ajab silmad kissitama.
Egas midagi, selline ilm annab suurepärase võimaluse kanda mõnusalt sooje kudumeid - kindaid, salle, kampsuneid, sokke... Igapäev kasvõi erinevaid mütse!
Külmade eel sai mõned ühe sama palmikumustriga mütsid kootud. Hea, et endale ka üks müts jäi. Ema noomiski, et ise oskab kududa aga tagavaramütsi pole. Peaks siis vardad välja otsima või mis?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar