Vallatu sügis

Nüüd siis ametlikult käes! Ja vihma ladistab, et tekiks ikka see õige sügise tunne.

Mulle pole sügis meeldinud, sest siis läheb külmaks ja valgust on vähem. Enam ei istu naljalt tundide kaupa õues. Kuid halbade asjade juures tuleb ka head näha. Käes on siiski aeg, kus inimene võtab veidikene hoo maha ja püsib rohkem kodus ning tegeleb ehk asjadega, mis meele järgi. Kunagi ma imestasin, kui üks särtsakas emakeele õpetaja ütles, et talle meeldib sügis. Ta väitis, et siis on aega raamatuid lugeda. Jah, seda küll.

Ka käsitööliste blogidest või Facebookist võib lugeda, kuidas paljudel aiatööd tehtud ja võib südamerahuga teleka ees istuda ja vardaid klõbistada. Pikkadel õhtutel valmivad asjad kiiresti, olgu see kudum või mis iganes kaunis asi.

Teine eelis sügisel on see, et lõpuks alustavad tegevust erinevad huvialaringid, kursused või korraldatakse niisama koosviibimisi. Minul on ka koolitussoovid enam-vähem paigas. Kui kõik hästi läheb, siis harjutan oma kannatust saviga.

Suvel, kui õde õpetas ümarate vormide voolimist, valmisid vahva kõrvits...

... ja õun. Väike õun on pärit kaltsukast, ma pidin selle ära ostma, sest see oli nii armas.

Kui akrüülvärvidega ilusti ära värvida, siis sügisesed dekoratsioonid ongi valmis. Pildilolev kõrvits neelab oma kõhtu teeküünla, mis põledes varje heidab.

Õuntest tuleb järgmisel kevadel lillepostamendi kaunistus. Nii nagu selles postituses.

 

Need küünlaalused valmisid mul kevadel. Idee järgi pidid need olema kaetud valge glasuuriga, kuid... seekord siis hallid. Miks nii, ei tea. Keraamikaringi juhendaja ei osanud ka öelda, miks kõik glasuuritud asjad lõpuks kõik ühte nägu olid. Aga pole hullu. Sügisel kaunistavad kausikesi ilukõrvitsad, talvel küünlad.

  

Lõpetuseks paar luuletust sügisest. Ega need eriti ei pakata rõõmsameelsusest :D Ilusat sügist!

Vali sügistuul

 

See olen mina,
kes tuulise ilmaga su aknale koputab.
See olen mina,
kes külmetab su käed,
kogu suve südamest irvitades välja raputab.
Ma tahaksin pihuks ja põrmuks
kiskuda suvise looduse,
kas kuuled, kui lärmakalt su aknale koputan?
Olen halb,
on selliseks kord juba loodus loonud mu loomuse.
Avan akna,
kogu suve südamest välja sul raputan! 

...

Mitmevärviline sügis

Kirjuid lehti lendleb alla,
taevaluugid tihti valla.
Vahel näha võib ka päikest,
kuulda mürisevat äikest.

Porised on teed ja rajad,
tühjaks jäänud suvemajad.
Linnud lendamas on ära,
tehes üsna palju kära.

Üle väljade vihiseb kõle tuul,
viies viimsed lehed puult.
Vargsi meie maale trügis,
mitmevärviline sügis.