pühapäev, 10. juuli 2016

Imeline küünipulm


Ahh, kogesin nädalavahetusel tõeliselt ilusat maalähedast pulma. Mu kallis kursaõde Karolina kõrgkoolipäevilt võttis ette sammu astuda abiellu.

Ettevalmistustega pulmaks alustas ta ammu, ma isegi ei mäleta, kas mitte eelmisel suvel ei maininud ta esmalt, et broneeriksin omale järgmise aasta 9. juuli ära. Tal oli kindel soov teha küünipulm, mis oleks lihtne ja täis vanaaegset hõngu. Ja mida aeg lähemale pulmale, seda sagedamini ta jagas oma mõtteid mida ta kõike ta kujunduse osas tahaks teha.


Ega ma lõpuni ei kujutanudki ette kui äge see kõik tegelikkuses jääb. Raplamaal on suur küün, kus armastatakse pulmi pidada, kuid ma arvan, et just Karolina ideed ja kuldsed käed muutsid suure ruumi soojaks ja samas ka pidulikuks.
 


Igal pool oli heinapakke ja viidad ikka juures. Isegi suitsunurk oli eraldi ära tähistatud, mis andis sigaretitõmbajatele vihje, kus kõige parem tubakat kimuda on. Ühtlasi anti sellega märku, et sees suitsu ei tehta. Tänapäeval vist ei tehta enam mitte kusagil ruumides sees suitsu. See on ka tore, sest pika peo lõpus kipub ikka teatud seltskond "staadiumisse" jõudma ning siis tehakse enesele teadmata rumalusi. Ei tea aga miks tuleb silme ette kartulisalatikaussi torgatud koniots... mees vist rääkis...




Ukse juures sai külaline loovutada kingituse, mis pidi mahtuma ümbrikusse ning sissepääsupiletiks oli loteriipilet. Loodame, et viimaseid on tore kratsida ja sülle kukub ka korralik summa :)


Kuna külalisi oli üksjagu, siis segaduse vältimiseks oli ukse juures kenasti lauaplaan, kus igaüks vaatas oma istumiskohta. Inimesed olid jagatud selle järgi kui tuttavad omavahel oldi, ega polnud kasutatud seda taktikat "et segame parema tutvuse sobitamiseks grupid ära".


Algusest peale oli teada, et kõik saab sisekujunduses olema lihtne ja maalähedane. Ka paluti külalistelt tuua kingituses põllulilli, et täiendada interjööris juba olemasolevaid lillekompositsioone. Väga meeldis vanade rataste ära kasutamine.





Väljas olev ratas oli lõpuks pildistamise lemmikobjekt, sest selle juures ja seljas tehti palju üksik- kui ka grupifotosid.


Küünlad, küünlad, küünlad - neid oli palju ja neid põles kõikjal. Mida pimedamaks läks, seda rohkem oli märgata, et neid oli igal pool. Nii ilus.


 

Et teen ise ka pulmadeks ninninänni, siis on vahel küsitud, et kuidas jäädvustada külaliste nimed. Karolina leidis sellise lahenduse, et palus oma väiksel sugulasel joonistada puu, kuhu külalised pidid templivärvi abil sõrmejäljed jätma.


Lapsed värvisid puu kohe alguses rõõmsameelseks, mida hiljem kaunistasid paarikeste pöidlajälgedest moodustatud südamekesed, kuhu oli nimed juurde lisatud. Aastaid hiljem on hea vaadata, kes täpselt pulmast osa võttis.


Ürituse üheks kordaminevaks faktoriks on hea ilm. Paraku see nii on, sest kui vihma ei kalla, siis on pidulistel tuju kohe parem. Ja nagu pruutpaar kutsele kirjutas, oli neil ilmataadiga kokkulepe saavutatud. Nii ka läks. Kogu päev paistis päike ja külvas mõnusat soojust. Tänu sellele sai jalga puhata ukse juures olevas voodis ning silmata originaalset pulmaautot.




Nüüdseks on kõik läbi ja värsked kaasad ohkavad kergendatult - suur töö ja vaev ning muretsemine on seljataga. Aga tänu sellele, et mõeldi külaliste heaolule nii palju, oli pulm nii tore, nooruslik, soe ja armas.


Aitäh Karolinale ja Jürile!






Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar