Lõpuks nägi päevavalgust Helena Smitti kavandite alusel koostatud raamat "Esieemade pärandist inspireeritud kindakirjad". Paljud ajaosalised-kudujad on juba ka oma blogides avaldanud, missugused kindad on nende kootud ja lisanud fotoversiooni oma kinnastest.
Mina kudusin raamatusse kaks paari labakuid. Kahjuks ei märganud ma oma kinnastest fotosid teha, ometi armastan väga oma töid pildistada. Õnneks on olemas ühed pildid, mida tööprotsessi käigus autorile ülevaatamiseks saatsin. Nii ongi ühest paarist üks kinnas ja teisel paaril on fotol üks kinnas pressitud, teine mitte. Aga hea seegi!
Mais alustasin kohe kõige raskema kinda kavandiga. Labakindad Hargla ja Muhu ning Rõuge neiu kirivöö ainetel põhjustas mulle ikka parajat peavalu. Ühe kinda peale läks meeletu aeg kudumiseks. Põhjus oli lihtne - kudumisel tuli kohati korraga nelja lõngaga pusida. Kui esimese kinda valmis sain, siis arutasin natuke seda teemat Helenaga ja ta arvas, et siiski on parem osad silmad peale kirjata. Ta arvas nagu minagi, et tublid kudujad saavad hakkama, kuid vähem kogenumad ei taha nii palju jännata.
Teine paar kindaid, mis oli kavandatud Tõstamaa neiu kirivöö ainetel, läks ludinal. Tõeline kudumisrõõm.
Raamat on täis ilusaid kavandeid. Kes ajakirjaga Maret endale ei saanud, see saab selle poest soetada. Tuleb kiirustada, sest arvan, et seda hüva odavat raamatut kauaks ei jätku.
Väga kaunid kindapaarid mõlemad!
VastaKustutaMa just mõtlesin raamatut sirvides, et kes küll need trikitamise kindad valmis kudus. Nüüd siis tean. Ilusad on ;)
VastaKustuta