Täna peaks imeilus kevad algama, peale mida tuleks villad ja vatid nurka viskama. Kahjuks ei saa, tundub, et see aasta narrib ilmataat meid veidike ja mõnus villane sokk kulub jätkuvalt ära.
Proovisin esimest korda entrelac koes sokisäärt kududa (huvitav kuidas see kude eesti keeles peaks kõlama - korvkude?). Kusagilt eriti head õpetust ei leidnud, ilmselt ei osanud otsida. Kuid selline värvikirev tuli, mis kandus edasi labaosasse.
Tean, et väga suured abilised on käsitöö tegemise juures koduloomad. Ühtelugu näen blogides pilte, kus kass-brigadir istub õmblustöö juures ja mõõdab oma pilguga tehtavat tööd. Minu abilised on minu koerad, kes korda mööda ronivad kaissu ja sokivarraste monotoonse klõbina järel lasevad silma looja.
Lumi sulab vähemalt nende sokkide ümbert, kui ka mujalt mitte. Selle talve kõige-kõigemad sokid, mida olen näinud! Nii lahedad.
VastaKustutaVäga ägedad sokid, oi kuidas mulle värvid meeldivad.... mida kirjumad, seda vahvamad!
VastaKustutaJa kutsad... nii armsad abilised! Minu oma ei hooli minuga koos kudumisest üldse :)
Nii armas! Aitäh:)
VastaKustutaNii värvirõõmsad sokid!
VastaKustutavastandvärvid ja just oranz-helesinine on nii vinge, väga- väga kohe meeldivad need sokid! Janne
VastaKustutaVäga kaunid sokid said valmis :)
VastaKustuta