Lehed

pühapäev, 4. november 2012

Kangakudumise rõõm vol 2

Olen jätkuvalt seisukohal, et kangastelgede ülespanemine on lisaks rahvariide vöö põimimisele üks raskemaid asju käsitöös.

Kangakudumise kursusel Mäehansu talus jäi ülesandeks üles panna lõimed, millega saab teha toimset kudet. Toimset kangast iseloomustavad diagonaaljooned, mis võivad moodustada sakke ja laineid. Kootakse 4-9, kuid ka rohkema niiekepiga (tallaga).

Kaks päeva kulus lõime kääritamisele ja telgede ülespanekule. Seejärel sai alles kuduma hakata. Kõik pidid juhise järgi omale vähemalt poolemeetrise linase liniku kuduma. Minu kudumise aeg oli ühel tööpäeva lõpul ja õnnetuseks polnud juhendaja Marget kohal. Nii ajasin esialgu paberilt järge ja kui juba libedalt hakkas minema, õnnestus mul tallamisel viga teha ning liniku viimane ots läks mul tänu veale päris visalt. Lõppkokkuvõttes läks siiski hästi, sest olen varem kudunud ning nii õnnestus mul parajalt susserdada, et seda viga märkas hiljem ainult juhendaja ise.

 
Lõimed on juba niietatud, kammi peal mõõdetakse liniku laiust.

 
Sulase abil tõmmatakse iga lõim läbi kammi, kus on mõõt peal.

 
Kui lõimed on ette ära seotud, ronitakse telgede alla, sest algab siduste tegemine.

 
Kui kõik on valmis, siis tuleb teha proovikudumine, sest siis on kohe näha kas lõimede pealepanekul on viga tehtud.
 
 
Kudumine on puhas rõõm.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar