reede, 21. oktoober 2016

Kuhu tasub minna: moenäituse viimane võimalus

Tõepoolsest on KUMUs viimased kaks päeva üleval Euroopas hästi tuntud vene juurtega moeajaloolase, stsenograafi, kollektsionääri ja väsimatu moe propageerija Aleksandr Vassiljevi moenäitus "Poeesia ja spliin".
Võtsin ise liialt kaua hoogu, et seda näitust külastada ja nüüd olen väga rahul, et on käidud. Tegemist on nii huvitava väljapanekuga, et planeeritud aeg jäi ilmselgelt napiks. Selleks, et uurida, kuidas nii keerulisi kleite vanasti õmmeldi või kuidas neid peente pitsdetailide ning pärlitega kaunistati, oleks vaja olnud mitmeid tunde.
Näitus on veel avatud laupäev ja pühapäev ning selleks korraks on siis kõik. Kuuldavasti tuleb Aleksandr Vassiljev millalgi uuesti, sest tema sõnul võtavad eestlased tema kollektsioone alati suure huviga vastu.
Näitusel on väljas ligi 50 kostüümi ja rohkem kui 150 aksessuaari, ajastu atmosfääri aitavad luua hoolikalt valitud koloreeritud moejoonistused ja fotod. Väljapanekut toetavad teosed Eesti Kunstimuuseumi kogudest, sealhulgas 19. sajandi Prantsusmaal ja Belgias ilmunud moegravüüride kollektsioon, lisaks valik ülesvõtteid Rahvusarhiivi fotokogusse kuuluvast baltisaksa isikuarhiivist.

Moeajaloos pole pääsu frankomaanide ja anglofiilide konfliktist, ent tänaseks on Inglise kuninganna Victoria valitsemisajast (1837–1901) saanud kõige levinum tähistaja 60 aasta pikkusele lõigule 19. sajandist. Kuigi naistemoodi loodi Pariisis, levis see kogu maailmas. Ühtse moepildi teket kujundasid moeillustratsioonide leviku kõrval ka Singeri õmblusmasin, üleminek rõivaste tööstuslikule tootmisele ja rahvusvaheliste kaubamajakettide loomine.

Mõiste viktoriaanlik ajajärk tähistab romantismi kõrval ka konservatiivsuse ja võltsmoraali valitsemist ning naiste allasurutud sotsiaalset positsiooni. Romantilise moe varjupooleks oli ka ulatuslik korseti- ja krinoliinikultuur. 19. sajand oli esmakordselt tunnistajaks moe kiirele vahetumisele, mis toimus peamiselt korseti ja seelikukarkassi kuju muutmise kaudu. Valitsevaks tundetooniks sai melanhoolia, luuletaja Charles Baudelaire kasutas katkematu melanhoolia tähistamisel sõna spliin.

allikas: Kumu


1 kommentaar:

  1. Tema näitus on tõesti unikaalne ja parimatest parim!

    VastaKustuta