reede, 6. mai 2016

Kunstiline kõlberüüste mädanenud õunaga

6. mai Virumaa Teatajas lahkab ajakirjanik Inna Grünfeld teisipäeval Rakvere Galeriis avatud Lääne-Viru kunstnike kevadnäitust nimega "Korruptsioon". 

Esinen näitusel ühe tööga, kus punapõsksete õunte keskel on üks pahaks läinud - midagi on mäda. Nii on ka korruptsiooniga - enne ei märka kui on mädanema läinud.
Foto: Meelis Meilbaum/Virumaa Teataja
Näotu, ilmetu ja varjulembene korruptsioon ehk kõlberüüste on taritud päevavalgele. Rakvere Galeriis avatakse kujundite kaudu kuritegeliku nähtuse jooni ja ilminguid.

Seitseteist Virumaa kunstnikku leidsid endas julgust süüvida kuritegeliku kasuahnuse olemusse ning luua teos näitusele “Korruptsioon”. Kes väljendas rikutust ja moraalset laostumist, mida Jaan Tõnisson soovitas omal ajal nimetada kõlberüüsteks, maalis, kes skulptuuris, kes installatsioonis. Näitusetöödes sisaldub rohkem otsekohest teravust kui eesti keeles korruptsiooni märkivate väljendite “onupojapoliitika”, “altkäemaks” ja “käsi peseb kätt” ümaras ümbernurgaütlemises. Kunstnikud ütlevad karmilt “Midagi on mäda” ja “Korruptandid ahju!”.

Uuritud ja kujutatud on nii süsteeme, korruptsioonivõrku kui ka Rakvere kultuurikeskuse sündi. Pealkirjad “Niiditõmbaja”, “Tankist”, “Puhas kui prillikivi”, “Nutsukuller” “Rahapesu-pulber” räägivad selget keelt. Aktidena eksponeeritud alasti tõde paistab kaunis. Ka siis, kui ütleb: “Tagumise krundi hind on kallim.” “See, mida peetakse ühes ühiskonnas korruptsiooniks, on teises ühiskonnas täiesti normaalne,” nimetas Virumaa Näituste juht Raivo Riim. Ta juhtis tähelepanu tõigale, et Eesti on korruptsiooniindeksi edetabelis maailma 168 riigi hulgas 23.–25. kohal võrdselt Prantsusmaaga ning maailma kõige korruptsioonivabam riik on Taani, kõige korrumpeerunum Põhja-Korea.

Loojatele, kes leidsid inspiratsiooni kujutada korruptsiooni kunstikeeles, saatis tervituse ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse nimel Tarmu Tammerk. “Oleme elevil, sest teie teete praegu Rakveres ajalugu. Ühingu Korruptsioonivaba Eesti andmetel ei ole Eestis seni korraldatud temaatilist kunstinäitust korruptsioonist. Teie olete esimesed, te olete teerajajad!” rõhutati läkituses.

Tammerk nentis, et tegu on harukordse kunstisündmusega ja tänu Rakvere Galeriile oli ühingu jaoks huvitav esimest korda põhjalikumalt mõelda, milliseid kujundeid korruptsiooni kujutamiseks kasutada.
 
Et näitusekülastaja saaks altkäemaksukogemuse, poetas näituse kuraator Riho Hütt igale sisseastujale pihku ümbriku. Selles polnud aga rahapaberid, vaid tsitaat Horatiuselt: “Tõde ja vale läksid koos ujuma. Mõlemad jätsid riided rannale. Vale tõusis esimesena veest välja ja võttis tõe riided endale. Kui tõde vargust märkas, otsustas ta, et ei saa riietuda vale riietesse. Sellest ajast peale on tõde olnud alasti ja vale liikunud ringi tõeks riietatuna.”

Kuraator rõhutas, et on tänulik kunstnikele, kes võtsid ette nii raske teema nagu korruptsioon. Ehkki tööga esinejaid on kümmekond vähem kui ühisnäitustel tavaliselt, on Hüti hinnangul tegu tubli saavutusega. “Tuli astuda see julge samm, natuke mõelda ja teoseks vormistada. Korruptsioon on ju ähmane asi, mida ei näe ega tea – kuidas seda siis kujutada,” sõnas ta. Hüti enda suuremõõtmelisel raharaamis maalil on näha Rakverest lahkuvate kultuurijuhtide kandu, vaatamata taustal kõlavatele pidulikele tõotustele.

Kohalike võimukandjate ainus esindaja näituse avamisel, Rakvere abilinnapea Kairit Pihlak andis Riho Hütile edasi linnavalitsuse ümbriku, mille “sisu vastab kokkuleppele”. Ümbrik jäi kohalolijate silme all avamata.
Pihlak juhtis tähelepanu Mari Riina Risti pildile “Midagi on mäda” ja avaldas arvamust, et kui nii paljude ilusate õunte seas on vaid üks riknenud ubin, mitte vastupidi, on seis suhteliselt hea. “Mul on hea meel, et galerii on leidnud kõige olulisema valdkonna, millega tegeleda, ja siin avanev pilt on suhteliselt hea. See on ka tänu kunstile ja kunstnikele – meil on kogu aeg hea järelevalve. Loodan, et see jõuline suund siin galeriis jätkub,” sõnas ta.

Abilinnapea tundis erilist heameelt Riho Hüti pildi üle ja väitis, et kultuurikeskuse teema “pole kunagi nii palju õhus olnud kui praegu”. “Luban teile, et kohe algavad intensiivsed arutelud sellel teemal. Loodame, et siis inimesed ei lahku, nagu sellel pildil, vaid pigem hakkavad koonduma, sest asjal on jumet,” ütles Kairit Pihlak.

Foto: Meelis Meilbaum/Virumaa Teataja
KUNSTNIKUD
Urmas Uustal, Maila Merilo, Ivo Ridalaan, Margit Kaare, Rein Veskus, Vello Lillemets, Mari Riina Rist, Jüri Jürna, Riho Hütt, Teet Suur, Hallan Kivisaar, Ülle Kask, Ain Seeblum, Maimu Seeblum, Jüri Undusk, Jüri Runnel, Suokass.

1 kommentaar:

  1. Üks õun räägib rohkem kui tuhat sõna!
    Näitust peab ikka külastama:)

    VastaKustuta