Projekt: krakleetehnikas kohvilaud

Paar päeva tagasi lõpetasime koos härraga kohvilaua meisterdamise, mis läks Tallinna koju.

Umbes aasta tagasi pakkus üks mööblikaupluse omanik sümboolse tasu eest lauda müüa. Igati korras laud oli, ainult et puudu oli  klaas. Ilmselt purunes see ja uue ovaalse klaasi tellimine ei tasunud ära.

Nii ootas see laud oma päeva, mil ta korda tehakse. Mõtlesime tükk aega kuidas oleks kõige lihtsam seda korrastada. Üks variantidest oli mosaiigiga katmine, kuid... Mees vaatas, kuidas ma viimasel ajal mässasin kraklee ja salvrättidega ning pakkus välja, et prooviks seda tehnikat ka laua peal. Nii täitis ta ava ära ja kruntis valge värviga kohad, mis läks meisterdamise alla.

Ükskord ostsin Maximast ägedad oriendi stiilis salvrätikud (ühes postituses on näha nendega kaetud karp). Salvrätikud olid nii ägedad, et ei teadnud kohe, missugusi detaile võiks ära kasutada. Tuli sobitada.

Edasi tuli detailid "kuivalt" paika panna, et näha paigutust.

Samuti tuli ette valmistada decoupage paberist noodilehed. Ostetud said need Roccal Mare ühest kunstitarvikute poest. Suurest poognast välja lõigatuna nägid lehed väga igavad ja mul tekkis mõte servad ära põletada.

Minu meelest tuli tulemus hea. Kes sellise töö ette võtab, siis soovitan ettevaatlik olla - decoupage paber süttib väga kergesti ja ühe hetkega võib kogu töö põlema minna.



Järgmisena tuligi ette võtta liimimistöö - ükshaaval tuli kinnitada detailid. Selgus, et oleks pidanud siiski ühe detaili vahelt ära jätma. Kui alguses tundus, et muster jookseb ilusasti tihedalt, siis hiljem selgus, et salvrätidetailid ei tahtnud kuidagi enam ära mahtuda. Salvrätik kipub märjaks saades venima ja seetõttu suureneb algne kuju.

Kui raamistus paigas, siis tuli PVA liimiga noodilehed kinnitada. Paberid liimusid väga kenasti, praktiliselt ühtegi kortsu ei tekkinud.

Et salvrätitehnika tuleb hästi esile valgel pinnal, siis tuli ülejäänud valge osa nüüd tagasi tumedaks teha. Äärte värvitoon pidi sarnanema lauajalgade värviga.

Edasi jätkus töö krakleelakiga. Mees ostis ehituspoest ühe purgi, mis on kordades parem kui kunstipoest ostetud. See oli mõnus vedel ja hea oli pinda katta. Õpetusest ei pidanud kinni, vaid tegin nii nagu ükskord Merje - tõmbasin lakile kohe ristipidi värvi peale.

Fööniga tegin veel kiirkuivatamist ja töö läks üsna kiiresti.

Tunikese pärast oli lauaplaat valmis. Vaja oli veel varjutused teha.

Pisut tumedama värviga on varjutused vaja teha selleks, et krakleed ei saa otse piltide servadeni teha ja siis jäävad ebaühtlased valged kohad, mis ei ole kenad.

Järgmine töö oli kohvilaua alumise riiuli üle katmine krakleega.

 See töö oli lihtne, kuid teha tuli järk-järgult, mis võttis aega.

Et tulemus korrektne oleks, tuli lõpuks pruuni värviga kohendada lauaplaatide servasid. Siis algas lakkimine. Laud sai viis kihti tugevat parketilakki. Nüüd see peaks igasuguse kohvitamisele vastu pidama.

Kuigi ma pole eriline nootide armastaja ja muusika looja, proovisin siiski, kuidas laud sobiks elutuppa.

Sobis kah:) Kuid siiski vuras laud ükspäev Tallinnasse, kus ta leidis oma koha toas, kuhu ta algselt ka mõeldud oli.

 P.S. Kogu töö peale kulus kokku kolm tihedat päeva. Enamus ajast kulus ettevalmistamisele, kaunistamisele kulus üks päev.