Ühe kampsuni ajalugu

Mõni asi tahab aega valmimiseks saada rohkem kui teine.

Valged kudumud on kenad. Kunagi nägin ühes Soome ajakirjas ühte hästi ilusat jämedast lõngast kootud vesti. Modelli seljas istus see kui valatult! Mis seal ikka, sai järgi tehtud. Tulemuseks aga üks vest, mis tegi kandja keha veelgi töntsimaks. Sai riiulisse visatud ootamaks aega, mil jälle üles harutatakse.

Järjega jõudis vest ka ema kappi, kuid kuna oli õlgadest lai, siis ka ei leidnud kasutamist.

Ühel järjekordsel sorteerimistuuril avastasin, et tegelikult on see vest kenast lõngast tehtud, vaja veidike kohendamist ja siis saaks seda taas kanda. Otsustasin vestist kampsuni teha - varrukad ja nööbiliistud ainult juurde kududa. Lõnga oli ka veel järgi.

Kuidagi igav tuli. Heegeldasin varrukaotstesse ja krae serva pitsi. Mõned lilled rinda...

 Lillesüdamikeks mingilt vanalt kleidilt lõigatud nööbid.

Kunagi katsetasin polümeersaviga ühte tehnikat. Järgi jäi rida ümmargusi reljeefseid eri suuruses asjakesi. Täiesti sobilikud nööpideks. Vaja oli ainult lisaauke juurde teha.

Lõppkokkuvõtteks jäi huvitav - eri suuruse, kuju ja mustriga nööbid.

Kogu kampsun sai siis selline... Hästi mõnus on seda juba nüüd jahedate ilmadega kanda:)