teisipäev, 7. juuni 2011

Kastekann ja saapad

...need on uued kodud lillekestele.

Maal ema juures on maatükk, kus korteriinimesed saavad kasvatada taimi ja aiasaadusi. Kunagi oli aiapidamine nagu kohustuslik, pea igaühel oli maatükk. Aeg on aga läinud omasoodu - inimesed kas laisemaks või mugavamaks, kes teab. Samas on poest võimalik kõike osta, no milleks rügada!
Nii ongi jäänud maale jäänud üksikud aiapidajad, ülejäänud on kõik rohtu kasvanud. Sama kiiresti kui lahkusid inimesed maalt, visati ka asju põõsastesse.

Ühel päeval vaatasime ringi ja mees leidis omale mingi tünni tulevase suitsuahju tegemiseks. Egas minagi tühjade kätega lahkunud. Sodi seest tuli nõuka-aegne kastekann lagedale - väheke räämas ja katkine oli, aga mis sest!

Väheke salvrätitehnikat ja lillede uueks koduks sobis see ideaalselt!
Kui juba istutamiseks läks, siis arvasin, et ühed saapad võiksid ka leida rakendust. See talv võitlesime hiirtega ja jalanõude konkus käis pidev ralli. Nii mõnelegi jalanõule lõid hiired oma vastikud hambad sisse. Igatahes, saapad rikutud, kuid lilled said uue pesa:)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar