Päikeselises toas valmisid päikeselised quillingukaardid

Kevad on imeline ja see annab nii palju energiat. Vahel tuleb tahtmine autoga pikki otsi sõita. See võimalus avanes, kui tuli minna Aravetele. Makonnakeskustest kaugemal asuvad kohad on nagu ääremaad, kus elu käib omasoodu. Liiklust ja sagimist vähe, kõik on nii vaikne.

Klassiruum, kus quillingut õppisime oli nii päikeseline ja soe. Vaadates kaarte, on enamus valinud ka rõõmsaid kevadisi värvi - palju on kollast, rohelist ja roosat.

Värvi sisse käristatud praod

Kraklee on huvitav tehnika, mille tulemusel tekivad värvi sisse praod. Kuidas need tekivad või kuhu suunas need jooksma hakkavad - seda ei oska kunagi ette ennustada. See sõltub meisterdajast endast, kuidas ja kui paksult kannab krakleelakki oma asjale. Veel, kui paksult kannab ristipidi värvi laki peale. Kas ta teeb seda hoolsalt või veidi rapsides, ühekorra või pidevalt värviparandusi tehes. Need ja veel sada muud asjaolu mängivad krakleetehnika juures.

Miks krakleed üldse teha, kui nii palju vaeva. Seepärast, et sellega mängides tekivad mõrandused, millega omakorda saab asjadele aga vanaaegset välimust anda. Tõsi, see tahab natuke harjutamist.

Soovitan alustuseks poest valida üheastmeline krakleelakk, sest seda on lihtsam peale kanda ja see annab kerge tulemuse. Kaheastmeline krakleelakk aga tekitab juba päris võimsaid värvikäristamisi ning tulemus on sedavõrd kaunim. Mööblile tasub osta ehituspoodides antiiklaki nime all olevat vahendit.

Läsnal proovisime alustuseks pisikest tööd - võtsime ette puidust salvrätikukarbi. Kuigi osalejatel võib-olla ei õnnestunud esimese korra kohta kõik nii nagu soovisid, jäädi üldmuljega ikkagi rahule.

Kes aga oma oskusi arvestades ei riskinud krakleetada, need tegid dekupaaži ja värvihajutamistehnika abil lihtsalt kauni ning praktilise asja.

Koolitusel värvime, meisterdame ja sööme - munadepüha tulekul

Pühapäeval, 9. aprillil kell 12 saab Lääne-Virumaal Vinnis Rattakirja ruumides teha ettevalmistusi munadepühaks. Kõik keerleb ümber muna - puhume, värvime, punume, küpsetame ja sööme. Teeme ilu kodule ja mõnu kõhule.

Esmalt teeme ettevalmistusi munade värvimiseks ehk augustame ja puhume need tühjaks. Värvimisel kasutame marmoriseerimisvärve, mille tulemus on alati ettearvamatu, kuid üks on kindel – moodustuvad lõbusad värvilised mustrid. Seniks kuni munad kuivavad, punume pajuokstest soovi järgi kas ukse- või lauapärja. Hiljem kaunistame need munadega ja muude tarvikutega.

Muna sisu ei lähe raisku, sellest küpsetame maitsva ja värvilise omletirulli. Maiustuseks teeme väikeseid beseeküpsiseid, mis viivad keele alla.

Lõpetuseks imetlevad kõik koolitusel osalenud oma töid ja maitsevad munahõrgutisi.

Koolituse maksumus on kõigest 10 eurot.

Registreerimine 6. aprillini ainult meili teel rattakirimty@gmail.com või lisainfo Mari Riina Rist (5201108), Kirsti Notta (5804 4445).

Kaasa tuleb võtta pajuoksi, kuna marmorvärvi on palju, siis valgeid küünlaid (lauaseade jaoks) ja lisatarvikuid pärja kaunistamiseks.

Tule kohale, pühad on ees ja tore on kodu jaoks midagi kaunistada! 

Kelmikas teksakleit

Ateljeesse saadeti teksakleit, mille juures oli märksõna - kelmikas.

Tegemist oli kleidiga, mis kandja jaoks pisut lühike tundus. Kuna ta aga sellest loobuda ei tahtnud, siis soovis, et seda saaks kuidagi pikendada.

Lisaks soovis kaunistusi pitsi ja pärlitega. Et see moodustaks kokku ilusa naiseliku kleidi.

Mulle meeldivad väga pitslinikud, mida on nii palju saada sekkarites. Nende kombineerimine teksakangale annab alati laheda tulemuse.

Kevadiselt särav redisainitud kampsun

Nõelasilma alt jõudis müügile kuldselt helkiv redisainitud kampsun. Tegemist on naiseliku kampsuniga, mis on shabby shic stiilis. Reväär ja varrukaotsad on kaunistatud roosa ja valge pitsiga, millele peale õmmeldud ohtralt pärleid, väikseid roose ja nööpe.

Kampsun on mugav, venivast materjalist ja mahub selga kuni 42 numbrit kandvale naisele.

Kui huvi on, uuri mõõtusid juurde. Hind on soodne ja paindlik. Küsi juurde FB Leekpea Ateljee redisain või leekpea@hotmail.com

Vaarikapunane mustlasseelik julgele tüdrukule

Siis kui loodus hakkas talveunne sättima ja puudelt lehti vaikselt pudenema, võtsin ma ette ühe õmblusprojekti. Seelik oli olemas, kuid see pidi sedasi saama ära tuunitud, et meenutaks veidike kortsus kihtkihilist mustlasseelikut.

 
Et mulle meeldib isegi kortsus asjade juures naiselikkus, siis peale õmmeldud pitsdetailid tikkisn pärlitega üle. See andis boheemlaslikule seelikule veidike särtsu juurde.

Kuna tahtsin nii hirmsasti katsetada riidevärvimist, siis peale seeliku valmimist võtsin ette selle toonimise. Teadsin, et pitsid on erinevast materjalist, mistõttu neelavad ka erinevalt värvi.

Aga see tegigi huvitavaks, et igal pitsil oli oma vaarikapunane varjund. Muidu oleks kõik üks moos olnud.

Seelik on nüüd Soomes Anne juures. Nägin isegi Facebookis ühte fotot, kus ta üritusel poseeris. Ei märganud seda endale mälestuseks napsata :)