Aeg-ajalt teen väiksema lapsega linnast väljasõite. Lihtsalt niisama, sõidame ja sõidame, mõnes kaunimas kohas jääme seisma, uitame niisama. Koerad tunnetavad kohe kui kusagile on minek. Ja proovi sa ainult auto pagasnikut niisama lahti jätta... kohe on platsis.
Möödunud pühapäeval käisime linna ääres karjääris. Mõned nädalad varem vuhises enne karjääri vesi ühelt põllult teisele. Nüüd oli juba kuivus ja kole rägastik. Ainult üksik konn hüppas niriseva joa ääres ja madalamas kohas õitsesid kullerkupud
Jalutades märkasin, et keegi on kunagi ammu oma prahi ja teab kõik mis veel kraavi visanud. Hästi palju oli klaastaarat ja tundub, et lausa nõukaajast. Leidsin vana piimapudeli ja kohvipurgi. Lisaks hakkas rohu seest silma petroolisinine pudel. Üllatuseks avastasin, et pudeli allosas on nii kena auk. Ja siis mul hakkasid mõtted liikuma...
Järgneb...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar