Paljudel on selleks korraks kool läbi. Ka minu väiksemal, kes lõpetas siis elu esimese haridustee verstaposti - algkooli. Eelmine nädal öeldi õpetajale hüvasti ja tänati hoole ning armastuse eest.
Sellistel puhkudel on nii armas õpetajat meeles pidada millegi sellisega, mis on laste enda valmistatud. Lisaks raamitud kaardile ja õunapuule, kinkisime õpetajale mälestuseks heegeldatud teki.
Arutelud kingituse ümber algasid lapsevanemate seas juba märtsis. Mina pakkusin välja idee heegeldatud detailidest valmistada õlasall. Kuna käelises lõppesid just heegeldamisetunnid, siis pidid selle ülesandega enam-vähem hakkama saama kõik õpilased. Siis tekkis mõte, et kui oma panuse annaksid ka lapsevanemad, siis seda suurem ja uhkem töö tuleks ning ehk annaks lausa teki mõõdu välja.
Teate ju küll, kes on idee algataja, see võiks selle ka realiseerida. Nii läkski. Mai alguseks palusin kõikidel õpilastel ja lapsevanematel saata teatud mõõtudes detailid, et neid siis hiljem lihtsalt kokku õmmelda.
Tulemus oli hoopis lõbus - lapsed tõid nii ruudu-, trapetsi-, ristkülikukujulisi, aga ka ümmargusi detaile. Ja nii ma vaatasin neid tükikesi ja mõtisklesin, et oh kuidas neist saaks üleüldse miskit kokku panna. Siis algas kibekiired päevad, sest kõik detailid tulid praktiliselt üle heegeldada ja ajada ühte mõõtu.
Kaks nädalat kulus, kuid valmis sai väga ilus, rõõmsavärviline ja väga suure hoole ning armastusega valmistatud tekk, kust võib välja lugeda laste heegeldamisel tehtud ponnistusi ja pingitusi. Õpetajal oli väga hea meel, sest esiteks ei ole talle veel tema tööpraktika ajal sellist kingitust tehtud ja teiseks armastab ta sooja ning see oli just väärt kingitus.
