Lehed

neljapäev, 29. september 2011

Valmis keraamika

Eelnevas postituses kirjutasin kuidas andsin sõrme keraamikale. Mõned nädalad on juba mööda läinud ja asjakesed ilusasti ka ära glasuuritud.

Glasuurimisel ongi see omapära, et kunagi ei saa lõpptulemust ette ennustada. Kõik sõltub värvipaksusest ja põletamisest. Teiseks on toorvärvid sootuks teist värvi ja peab rakendama fantaasiat, et manada silme ette lõpptulemust.

Mina jäin enda esimeste töödega rahule ja sain kogemuse võrra rikkamaks. Järgmine kord juba targem ja osavam!
seebialus
seebialus
nõudepesutarvikute hoidja

laupäev, 24. september 2011

Unine laupäev

No mis asja! Terve hommik kallab nagu ämbrist ja natuke aega tagasi sadas õues lisaks veel rahet.

Et mitte päeva maha magada, peaks küll midagi ilusat tegema, kasvõi natukesegi. Otsisin oma riideprosside materjalid üles. Kevadel tehtud prossid on enamuses maha müüdud, ammugi oleks vaja olnud varusid täiendada.

Vuaalid, organzad, nööbid, paelad, lindid, haaknõelad, pärlid - nii see kokkumiksimine käib:)

Mahlategu

Kes õunamahla on teinud, see teab, mida see töö endast kujutab - üks suur mässamine õuntega, mille tagajärjel saab imehead ja naturaalset mahla!

Ükspäev läks kibedaks toimetamiseks, sest saime mahlapressi. Tahtsin esialgu kaks õunapuud õuntest tühjaks saada ja teha mõnedkümned liitrit mahla. Lõppetulemusena see töö muudkui kestis ja kestis. Kui ühe õunapuu õunad said pressitud, siis tuli piir panna, sest mahla tuli nii palju. Purke tuli aina puudu ning neid tuli ikka ja jälle keldrist lisaks tuua.

Kui õhtul lõpuks kõik asjad taas omale kohale sai tõstetud, imetlesime talgulistega oma kätetööd - 130 liitrit mahla. Nüüd tuleb seda mõnuga jooma hakata.

Kuidas aga tänada abilisi? Ikka suure tänuga ja väikse kingiga.

Valmistasime lapsega mõned teemakohased meened - rätikud ja poekotid, mida kaunistasid tekstiilitrükis tehtud õunakesed.

teisipäev, 20. september 2011

Väljasõit

Pühapäevane ilm oli kui loodud väljasõiduks. Eesti on ilus ja et saada ilunaudingut, piisab tegelikult mere äärde sõitmiseks. Lääne-Virumaal on üks väga ilus nurgake nagu Toolse. Oma ajaloolist hõngu lisab muidugi vana linnus.

 

Linnust külastab rohkelt rahvast, seda kinnitas ka rahvahulk, mis pühapäeval seal kandis aega veetmas käis.

Vahepeal on linnuses  toimunud konserveerimis/renoveermistööd ning siit-sealt on müüre kohendatud. Ilmselt on mõni töömees suitsupausi ajal oma kummikinda kipsiga täitnud ning peale kuivamist sai sellest käeskulptuur.

Väheke kohendada ja värvi lisada ning las see terekäsi kaunistab peenranurka.

 

Sügislaat


Võrkvöö. Foto: kultuurilaegas.ee
Jäneda sügislaat on selleks korraks läbi. Kes korra selle laada headuses on veendunud, naaseb ikka ja jälle uudistama, mis uut on toimumas.

Ka müüjad on sageli ühed ja samad ning paiknevad kindlates kohtades, nii et omale vajalikku kaupa ei pea kaua otsima.

Lisaks müügi virrvarrile asub Musta Täku Talli teisel korrusel käsitöökeskus. Ajal, mil rahvas sagis õues, toimetasid naised toas.
Eelmine kord trehvasin pealt nägema, kuidas kangastelgedel kooti mustrilist kaltsuvaipa. Seekord aga tehti rahvariide vöösid.

Valmimisel oli kaks vööd - kirivöö ja võrkvöö.  Naised lasid nobedasti sõrmedel käia ning jagasid lahkelt selgitusi vööde valmistamise kohta.

Veel selgus, et käsitöökeskuses asub MTÜ Loomekeskus, kes korraldab ka rahvariide valmistamise teemalisi koolitusi. Tasub vaadata: http://www.loomekool.eu/





neljapäev, 15. september 2011

Ootusärevus



Kuidas oodates aeg kõige kiiremini lendaks? Ikka siis, kui tahad midagi oma väga lähedasele ja armsale inimesele  valmistada. Seda ma õpetasin ka oma väiksemale tütrele.

Viimati kui olin Riias, tegi laps mulle põlle. Ise ta otsis kangahunnikust sobivad tükid, siis ta õmbles need käsitsi kokku ja tegi ka prossi. Kolm päeva lendas kui vihuti.

Tean, et viimaseid õmblusi tegi siis, kui auto vuras juba mööda Lääne-Virumaad.




Mõned nädalad tagasi sain oma viimase kampsuni valmis. Tegin selle mehele, keda ootasin tagasi välismaalt.

Mees valis juba kevadel omale heleda lõnga valmis. Juba tol hetkel tundus mulle, et sellest ei piisa aga kuna ei viitsinud kududa, siis ei vaevanud ma oma pead sellega....


Nüüd, kui sügis käes, tahtsin talle ruttu kampsiku valmi teha. Nädala ajaga! Vähemalt üritasin.

Kõik läks libedasti kuni lõnga jätkus. Loomulikult sai pühapäeval lõng otsa ja teadsin, et sellist niikuinii poes pole, sest see oli ostetud mingi kampaania käigus. Nujah, siis tuli hakata midagi kombineerima kodus olevatest lõngadest. Et olen kudunud rahvusmustreid, siis saigi esitükk Vigala naise säärekirja.

Lõppkokkuvõttes tuli päris ilus hele kampsun, mis mehele väääga meeldis. Vaev tasus end ära:)


Sügisesse sügist värvi...

........ja kollaseid lehti. Ega mulle muidu eriti see sügis ei meeldi.

Patt on niisama istuda õhtul teleka ees käed rüppes. Mõned päevad tagasi valmistasin sügisese ehtekomplekti kollastest lehekestest.

Leidsin eelmine aasta Amsterdamis mingis kõrvaltänavas pärlipoe, kus oli päris lahedaid asju. Kahjuks pidin hinna tõttu tegema mõningase valiku ja soetama asju, mida Eestist naljalt ei leia.

Kollased keraamilised lehekesed olid ilusad ja teadsin, et neist saab kunagi ehtekomplekt. Oli vaja vaid leida aega ja garderoobi, millega ehteid kanda.

Et mulle meeldib endiselt traadiga pärleid kombineerida, siis saigi lisatud mõned spiraalid ja muud kõverikud:)



esmaspäev, 12. september 2011

Midagi emale

Täna on mu emal tähtis päev. Eile ostsime õitsvad potililled ära, samuti ka potiümbrised. Et potiümbrised olid tõsiselt igavad, istusime pere naistega õhtul kokku ja hakkasime tegema decoupage´i.


Tänu lillepoti ümbristele sai mu presskohvikann ka lõpuks moonid peale.



Nüüd tuleb veel veidike kõpitseda ja siis saab potid ilusasti koos kuumade õnnesoovidega emmele üle anda.


Ahsoo, ostsin eile krakleelaki. Müüja näitas poes nii ilusaid näidiseid, et tuli tahtmine järgi teha. Kahjuks jäi tulemus kehva, ühesõnaga - tuli üks korralik plönn välja. Siit moraal - peab veel harjutama:)


Tuulekell

Mida teha vanade üksikute nugade-kahvlite-lusikatega? Muidugi võivad need edukalt edasi teenida, kuid neile võib anda uue tähenduse.

Idee teha vanadest köögitarvikutest tuulekell, sain ma õe käest. Jällegi on tegemist taaskasutusega, kus saab vägagi edukalt ära kasutada köögisahtlites olevat kila-kola.

Eelmine nädal istudes kohviesitlusel, lasime kätel käia ehk lükkisime vaikselt pärleid traadi otsa ja rüüpasime erinevaid häid kohvisorte.

Sille, kes tahtis vältida puurimist, soetas secondhandist hoopis vanu pudeliavajaid. Pihutäie avajate eest tuli kukurt kergendada vaid paari euro jagu. Ja minumeelest tuli tulemus väga lahe.

Ilusad mustrilised
puualused, millele kinnitada tuulekella detailid, lõikas mees välja ühest puuhalust. See oli palju parem idee, kui minu mõte lõigata lauajupi küljest sobivad ruudud.

Kartus, et selline tuulekell tekitab väga suurt kolinat, on asjatu. Tugeva tuule käes on kuulda vaikselt metallikõlinat.

Seekord valmistatud tuulekella riputasin kuuri külge - las kõliseb ja liigutab energiat.



















Sirje kasutas tuulekella tegemisel ära vana lilleriiuli


Minu esimene tuulekell
Õe tehtud tuulekell








kolmapäev, 7. september 2011

Käed saviseks


Sügis on hea algus õpinguteks, koolitusteks, enesetäiendusteks jne. Otsustasin minagi, et hakkaks iga kuu käima mingil koolitusel. Nii saab omandada uusi oskusi, teadmisi ja ka laiendada tutvusringkonda. Loominguinimesed on nii lahedad:)

Eile, 6.septembril sai siis sõrm antud keraamikale. Sellel alal olin täiesti puhas leht, olin ainult poesaviga üritanud veidike mängida aga see oli ka kõik.

Esemete valmistamisel tekib selline hasart, mida on raske kirjeldada. Pole siis ime, et mõnel tekibki jäägitu armastus keraamika vastu (nagu mu õel).

Kuigi keraamikakursuse teema oli sügis ja kruusid, andis juhendaja siiski meile vabad käed. Igaüks hakkas vaikselt oma pähetekkinud ideed teostama. Kes tegigi kruuse, kes topse, kes pokaale - tähtis oli ümar vorm ja selle kokkuvormimine üheks.



Mina valmistasin omale jalakeste peal aluse, kus saaks hoida nõudepesuvahendit, kätepesuseepi, švammi ja kõike muud, mis kipub köögis kraanikausi ümber vedelema.


Et eelnevalt näitas juhendaja enda valmistatud esemeid, siis moonide temaatika lummas kõiki. Ka mina kasutasin seda oma aluse peal.



Lõpuks, kui kõigil sai põhitöö valmis, hakati meisterdama seebialuseid. Nüüd vaja veel seebivalmistamise kursusel käia ja siis saab imeilusa komplekti, mida jõulude ajal heale inimesele kinkida.



teisipäev, 6. september 2011

Väike meelespea

Kas pole tuttav tunne, kui tuled poest ja avastad, et oled unustanud midagi osta. Siis tõotad, et teed järgmine kord nimekirja kaasa.

Ükspäev, uudistades mingi kaupluse teise ringi kaubavalikut, märkas mees puidust märkmealust. Tema silm haakus kohe selle peale, sest sarnast märkmealust nägi ta Saksamaal külas olles.



Töötlemata puidule andsin pronksja värviga tooni ja valmistasin ette salvrätitehnikaks.






Valmis alus

Salvräti motiivi valisin samasuguse nagu köögikellal.


Nüüd võib aja jooksul vajaminevad asjad kõik paberile kritseldada, seejärel rebid poodi minnes nimekirja kaasa:)


laupäev, 3. september 2011

Ajakirjad korda

Kõiki ajakirju ma alles ei hoia, vaid neid, millest hiljem võib lehitsedes mingeid ideid leida.

Aastaid kogutud ja raamaturiiulisse pandud ajakirjadevirn ähvardas ükspäev laiali laguneda. Tuli mõelda, kuidas nad ära sorteerida ja ära arhiveerida.


Et elame tarbimisühiskonnas, mis toob kaasa palju igas suuruses pakendeid, siis tasub alati mõelda kuidas taaskasutada asju. Tegelikult jäi minul juhuslikult neli peaaegu ühesuurust pappkarpi alles. Ideaalsed panipaigad ajakirjadele!


Decoupage või salvrätitehnika on ideaalne moodus esemete kaunistamiseks. Ettevalmistusprotsess võib küll pisut aega võtta, kuid tulemus on hiljem seda väärt.

Kõigepealt lõikasin karpidel üleliigsed servad ära.

Seejärel värvisin mitmeid kordi valge akrüülvärviga üle, et alt ei hakkaks reklaam läbi kumama.

Andsin servadele väheke värvi aga see on maitseasi, igaüks toonib karpe oma kunstiande piires. 

Nüüd, kui ettevalmistused salvräti peale kandmiseks on tehtud, võiks läbi mõelda see lõpptulemus. Tuleb otsida sobivaid salvrätimotiive, neid välja lõigata ja "kuivalt" muster paika panna . Minul oli kodus mingi kogus inglitega salvrätte. Salvrättidel oleva raamistiku kasutasin ka karpidel ära, inglikesed panin keskele ja äärtesse hõljuma.

Kui lakk, millega motiivid said kinnitatud, on ära kuivanud, siis läike andmiseks võib veelkord kogu karbi üle lakkida.

Mina tegin karbid ajakirjale Kodukiri. Et raamatukogus oleks parem ülevaade ajakirjadest, siis kopeerisin karbi välisküljele ajakirja nime.

Ikka ja jälle - kleepimine, lakkimine.

Töö valmis! Avastasin hiljem, et laiematesse karpidesse sobisid ideaalselt Kodukirja vanemad numbrid, mis olid pisut suuremas formaadis.