Lehed

laupäev, 26. november 2011

Päkapikud liikvel


Uskumatu, kuid käes ongi esimene advent. Jäänud veel kuukene ja aasta saab läbi.
Esimesest advendist kuni jõuluvana külaskäiguni on liikvel päkapikud, kes vaikselt piiluvad ja jälgivad lapsi aga ka täiskasvanuid.

Öösiti pannakse aga headele inimestele head ning paremat sussi sisse! Käituge ilusti ja ärge unustage susse! :)

reede, 25. november 2011

Lemmikvärv võib peegeldada iseloomu

 Värvid meie ümber mõjutavad meie meeleolu – mõnikord annavad nad energiat ja elurõõmu, kuid vahetevahel rõhuvad, ärritavad ja tekitavad masendust. Seetõttu on väga oluline meie enesetundele, milliste värvidega me ennast ümbritseme. Siin on teadlaste ja psühholoogide poolt loodud mitmeid teooriaid, kuidas erinevad värvid inimestele mõjuvad ja millistele inimtüüpidele teatud värvid sobivad. Samas oleme me kõik väga individuaalsed ja alati on kõige objektiivsem usaldada iseennast ja omi tundeid. Eks siis kontrolligem, kas teadlaste versioon langeb kokku teie tunnetusega.

Punane on värvidest kõige jõulisem, energilisem ja erutavam. Punasega ümbritsevad ennast auahned, suure saavutusvajadusega inimesed, kes otsivad elult väljakutseid. Nad elavad oma tunded väljapoole ja neile ei meeldi rutiin. Punast armastav inimene on seltskonna hing ja mootor.

Roosat armastavad inimesed on meeldivad ja tihti romantilised. Nad on sõbralikud ja armsad, kohati isegi veidi naiivsed. Roosa värviga seostuvad märksõnad nagu soojus, naiselikkus, hoolivus. Roosa värv pigem rahustab kui ergutab, kuid liiga palju roosat võib mõjuda ka kurnavalt ja väsitavalt.

Lilla on spirituaalne mediteeriv värv, mis puhastab mõtted. Lilla assotsseerub ka kuninglikkuse ja parima kvaliteediga. Seda tooni seostatakse loovate kunstnikukalduvustega inimestega, kes vajavad armastust ja imetlust. Neile on vastumeelsed massitooted ja kitsh ning nad ümbritsevad end meeleldi ainult meistriteostega.

Roheline on rahulik, tasakaalustav ja puhkus silmale. Rohelise austajad on lahked, lojaalsed ja intelligentsed. Nad tahavad kõike hästi ja õigesti teha ning pälvida ümbritsevate heakskiitu. Neile ei meeldi riskeerida, vaid jääda pigem vana-tuntud lahenduste juurde. "Roheline" inimene armastab olla kodus või looduses.

Sinine on maailmas kõige eelistatum värv. Sinist armastavad inimesed on enesekindlad, usaldusväärsed ja rahulikud. Nad hoolivad teiste tunnetest ja püüdlevad harmoonia poole. Nad on kannatliku meelega ja pigem konservatiivsed. Neile meeldib enam suhelda kitsa ringi heade sõpradega kui suure hulga tuttavatega. Oma perfektsionismi otsingutel võib "sinine" inimene olla ka konkreetne ja nõudlik.

Must seostub müstika ja salapäraga. Musta austajad on väärikad ja elutargad. Konservatiivsus ja tõsidus on läbipõimunud nutikuse ning kavalusega. Isiklik turvalisus ja prestiizh on neile väga tähtis. Neile meeldivad nn tõelised tõsised tegijad. Inimeste hulgas, kellele must on südamelähedane, leidub persoone, kes soovivad silma paista, aga ka neid, kes eelistavad jääda vaatlejaks.

Beezh ja pruun on maalähedased värvid. Pruunid toonid on soojad ja pehmed ning tekitavad turvatunnet. Pruuni eelistavatele inimestele meeldib soliidsus koos mugavuse ja lihtsusega. Inimestena on nad töökad, lojaalsed ja neil on oma tugev arvamus. Siiski sobib kerge huumor alati vestluse juurde. Neile meeldib, et neid ümbritsev on kontrolli all ja nad suudavad kontrollida ka iseennast. Perekond, turvalisus ja kuulumine on tähtsal kohal.

Kollane ja oranzh öeldakse olevat rõõmu, lootuse ja soovide värvid. Kollast seostatakse aktiivsete elujaatavate ja erksate inimestega. Oranzhiga ümbritsevad end impulsiivsed, dünaamilised, alati optimistlikud juhikalduvustega persoonid.
Valge kiirgab kõikidest toonidest enim valgust ja energiat. Päikesevalgus on elueliksiir nii loodusele kui ka inimesele. Valge annab jõudu, ent teisalt jääb külmaks ja tõrjuvaks. Valget eelistavate inimeste kodu ja riided on alati puhtad ja korras. Nad tahavad olla kõiges võimalikult perfektsed ja sellega seoses on nad enesekindlad ja kriitilised.

Allikas: Vivacolor

Ilusad kirjeldused ja kas selles peitub ka tõde, selle üle otsustab igaüks ise. Kuigi tõsi ju on see, et teatud värvid inimesele meeldivad, teised jätavad ükskõikseks või vastupidi - iial ei kantaks seda värvi.

Minu üks lemmivärvidest on lilla. Seda värvi pärlitest kombineerisin ka ühe sügisese ehtekomplekti kudumiga kandmiseks.



pühapäev, 20. november 2011

Tekstiilitrükk hiina kapsaga



Kellele meeldib roosimotiiv, siis hiina kapsa juurikas on just see kõige lihtsam ja odavam vahend, millega seda luua.

Eestlased armastavad musta ja üleüldse tumedaid riideid, miks mitte siis neid rõivaid veidikene ergastada. Ei pea ju väga kirevaks riideid tembeldama - vahel piisab isegi sarnasest värvist, et tekiks ilus muster.

Katsetasin üks õhtu oma väikese sugulasega. Tema võttis ette oma esimese tekstiilitrükitöö, milleks oli väike must seelik.

Kõigepealt segas ta kokku musta ja valge pärlmutter valge värvi ning sai hõbehalli tooni.


Peale tembeldamist kohendas ta roosikesi ning andis vaba käega roosidele värvisügavust juurde.


Neli roosi ilmestavad nüüd seelikuäärt.


Ilus ja tagasihoidlik kontoriseelik.


Mina proovisin kaunistada ühte kleiti.


Algselt tegin ka ainult kleidi alläärde roosid, kuid kuna kleit on suhteliselt suur, siis tegin ka rinna peale mõned tükised.



Soovitan julgelt katsetada hiina kapsaga. Lisaks tekstiilitrükile saab seda kasutada ükskõik kus, näiteks õnnitluskaartide valmistamisel. Ühes saksakeelses ajakirjas oli isegi lastetoa kapi uks roose täis tembeldatud. Ja see oli väga kena:)


Satsisalli kudumine

Satsisalli kudumine on lihtne. Aga kust otsast alustada?

1. Minul on poest välja valitud lõng, mis kaalub 50 grammi ja on 20 meetrit pikk.
2. Et lõng on lahtitõmmatuna suhteliselt kitsas, siis salli jaoks kulub kaks tokki.
3. Varraste jämedus on vastavalt lõngapakendile. Mina valisin neljased vardad.
4. Salli kudumist alustatakse sõlme tegemisega lõnga otsa. Töö lõpetades võib sõlme lahti harutada ja niidi-nõelaga teistmoodi kinnitus teha.
5. Satsisalli lõngasid on erineva laiusega. Sõltuvalt sellest tuleb ka vardale silmi luua. Laia lõnga korral tuleb 5 silma luua, kitsama lõnga puhul rohkem. Mina võtsin üles 9 silma.
6. Nüüd kui silmad on üles võetud, tuleb lõng laiali tõmmata ja alustada teise rea kudumist. Selleks tuleb esimene silm jätta kudumata.
7. Jättes lõngal umbes 2-3 cm vahe, tuleb lõnga servast võtta silm, mis tuleb läbi kududa. Hiljem tuleb iga silma vahele jätta 1,5-2 cm lõnga. Mida suuremad on silmuste vahed, seda "vedelam" töö jääb. Väikeste vahede korral jääb sall hästi tihe.
8. Kui kaks esimest rida on kootud, tuleb töö taas ringi keerata ja alustada uuesti: esimene silmus jätta kudumata, 8 silma läbi kududa.
9. Kudumine jätkubki nüüd ühes samas rütmis...
10. ...kuni sall saab valmis või tuleb teisest tokist lõnga juurde kuduma hakata.
11. Siis tuleb lõnga otsad korrektselt ära lõigata.
12. Uue toki lõnga ja lõppenud lõng panna kohakuti.
13. Alustada läbikudumist.
14. Vana ja uue toki lõngaga võiks läbi kududa kolm silma, siis jääb üleminek kindel.
15. Hea kui kudumisel saaks lõnga otsad kohe ära peita. Kui see on keeruline või ei õnnestu, siis võib hiljem tööd taas niidi-nõelaga kohendada.
16. Salli lõpetamine on tavaline - kaks silma kokku kududa.
17. Viimase rea kokkuvõtmisel ei tohi ära unustada 1,5-2 cm lõngavahed.
18. Üheksa silma on kokku võetud ja kudumine on lõppenud.
19. Lõpetada võib samamoodi nagu alustadagi - sõlm otsa või niidi-nõelaga kinni õmmelda.
20. Selline siis jäi..






reede, 18. november 2011

Projekt: krakleetehnikas kohvilaud

Paar päeva tagasi lõpetasime koos härraga kohvilaua meisterdamise, mis läks Tallinna koju.

Umbes aasta tagasi pakkus üks mööblikaupluse omanik sümboolse tasu eest lauda müüa. Igati korras laud oli, ainult et puudu oli  klaas. Ilmselt purunes see ja uue ovaalse klaasi tellimine ei tasunud ära.

Nii ootas see laud oma päeva, mil ta korda tehakse. Mõtlesime tükk aega kuidas oleks kõige lihtsam seda korrastada. Üks variantidest oli mosaiigiga katmine, kuid... Mees vaatas, kuidas ma viimasel ajal mässasin kraklee ja salvrättidega ning pakkus välja, et prooviks seda tehnikat ka laua peal. Nii täitis ta ava ära ja kruntis valge värviga kohad, mis läks meisterdamise alla.


Ükskord ostsin Maximast ägedad oriendi stiilis salvrätikud (ühes postituses on näha nendega kaetud karp). Salvrätikud olid nii ägedad, et ei teadnud kohe, missugusi detaile võiks ära kasutada. Tuli sobitada.


Edasi tuli detailid "kuivalt" paika panna, et näha paigutust.


Samuti tuli ette valmistada decoupage paberist noodilehed. Ostetud said need Roccal Mare ühest kunstitarvikute poest. Suurest poognast välja lõigatuna nägid lehed väga igavad ja mul tekkis mõte servad ära põletada.


Minu meelest tuli tulemus hea. Kes sellise töö ette võtab, siis soovitan ettevaatlik olla - decoupage paber süttib väga kergesti ja ühe hetkega võib kogu töö põlema minna.


Järgmisena tuligi ette võtta liimimistöö - ükshaaval tuli kinnitada detailid. Selgus, et oleks pidanud siiski ühe detaili vahelt ära jätma. Kui alguses tundus, et muster jookseb ilusasti tihedalt, siis hiljem selgus, et salvrätidetailid ei tahtnud kuidagi enam ära mahtuda. Salvrätik kipub märjaks saades venima ja seetõttu suureneb algne kuju.


Kui raamistus paigas, siis tuli PVA liimiga noodilehed kinnitada. Paberid liimusid väga kenasti, praktiliselt ühtegi kortsu ei tekkinud.


Et salvrätitehnika tuleb hästi esile valgel pinnal, siis tuli ülejäänud valge osa nüüd tagasi tumedaks teha. Äärte värvitoon pidi sarnanema lauajalgade värviga.


Edasi jätkus töö krakleelakiga. Mees ostis ehituspoest ühe purgi, mis on kordades parem kui kunstipoest ostetud. See oli mõnus vedel ja hea oli pinda katta. Õpetusest ei pidanud kinni, vaid tegin nii nagu ükskord Merje - tõmbasin lakile kohe ristipidi värvi peale.


Fööniga tegin veel kiirkuivatamist ja töö läks üsna kiiresti.


Tunikese pärast oli lauaplaat valmis. Vaja oli veel varjutused teha.


Pisut tumedama värviga on varjutused vaja teha selleks, et krakleed ei saa otse piltide servadeni teha ja siis jäävad ebaühtlased valged kohad, mis ei ole kenad.


Järgmine töö oli kohvilaua alumise riiuli üle katmine krakleega.


 See töö oli lihtne, kuid teha tuli järk-järgult, mis võttis aega.


Et tulemus korrektne oleks, tuli lõpuks pruuni värviga kohendada lauaplaatide servasid. Siis algas lakkimine. Laud sai viis kihti tugevat parketilakki. Nüüd see peaks igasuguse kohvitamisele vastu pidama.


Kuigi ma pole eriline nootide armastaja ja muusika looja, proovisin siiski, kuidas laud sobiks elutuppa.


Sobis kah:) Kuid siiski vuras laud ükspäev Tallinnasse, kus ta leidis oma koha toas, kuhu ta algselt ka mõeldud oli.


 P.S. Kogu töö peale kulus kokku kolm tihedat päeva. Enamus ajast kulus ettevalmistamisele, kaunistamisele kulus üks päev.