Lehed

kolmapäev, 30. september 2015

Kui perre sünnib uus liige


Ükspäev helistas mu hea tuttav ja avaldas soovi, et vaja katsiku puhul üks kaart teha. Kuid see pole veel kõik, õnnitluskaart tuli teha ka vanemale õele venna sünni puhul.

See on jube tore kui tegemist on tervikliku perega, kus uue ilmakodaniku sünd on kõigi jaoks tähtis. Kõik ju ootavad, et läheks hästi!



Ka meie peres oli teise tütre sünd väga oodatud. Vanem tütar oli siis nii elevil, et kui teada sai, et temast saab vanem õde, puhkes 8-aastasena nutma. Kui vanaema küsis, miks sa nutad, vastas ta, et on hea meel.
See oli väga südantliigutav!



laupäev, 26. september 2015

Magamistoa remont: kokku miksitud tualettpeeglilaud


Tegelikult sai kõik alguse ikka jälle vanast heast Võru sektsioonkapist, mille detaile olen ka varem koju tuuninud. Tegin sahtlitega kapiosast juba aastaid tagasi magamistuppa kummuti - värvisin valgeks, panin sinna-tänna mõned liistud ja lisasin uhked jalad (mis tuli vahepeal ära kruttida, sest ühele teisele mööblitükile oli just selliseid vaja).


Enne magamistoa remonti keerles kogu aeg mõte, et on vaja ühte suurt tualettpeeglilauda, kus on mõnusalt panipaiku ja saab ka laua peal asjadega laiutada. Võtsin ühest mööblifirmast pakkumise, aga hind tegi täiesti nõutuks. Pealegi ei olnud neil võimalust lauale selliseid jalgu teha nagu öökappidel on. Kui kauplesin hinda alla materjali osas, siis nemad oma kvaliteedi hoidmise nimel seda ei teinud. Täiesti arusaadav.

Olin jälle nullpunktis. Vaatasin enda joonistatud tualettpeeglikavandit ja siis tuligi lõpuks see tõuge, et tegelikult saaks materjalide kokkumiksimisel ka ise laheda mööblitüki teha.


Kuna kummutiosa oli juba olemas, siis jäi veel juurde monteerida ägedad nikerdatud jalad, mis õnnestus Saksamaalt ühelt kirbuturult saiahinnaga osta. Kummutil värvisin sahtliliistud kuldseks, mille kulutasin servadest ära.


Lisaks kleepisin sahtliosas olevad roosipildid üle nepaali- ja savrätikupaberiga ja lisasin keraamilised nupukesed. Sahtlipõhjadesse kleepisin ka värskuse andmiseks tapeedi.


Nüüd jäi veel juurde mõelda lahendus, kuidas monteerida kummuti peale lauaplaat ja teha küljeossa jalad. Eks sai mehele idee ette vuristatud, kuid talle ei meeldinud see, et ma ei läinud lihtsamat vastupanuteed ehk oleks ostnud ühe suure lauaplaadi ja olekski lauaosa valmis olnud. Ei, mina tahtsin, et lauaplaat oleks ääristatud omakorda laudadega, et jääks mulje nagu lauaplaat oleks raami sees. Lõpuks ta nõustus mu sooviga.


Ükskord nägin Huljal Vikerkaare poes mingit puust nikerdatud nuia. See oli sümmeetriline täiesti arusaamatu asi. Minul tekkis jälle mõte, et kui see pooleks saagida, siis saab sellest jälle ägedad jalanupud. Nii sai ühe vana musta värvi lauajalgadele need nupukesed otsa monteeritud. Küljeosale kinnitasime ühest ägedast kodupoest ostetud puidust kandilise pitsplaadi, mis oligi ilmselt mõeldud koduseks sisustuselemendiks.


Lisasime veel ühe sahtliosa ka istumiskohale ja kõik kokku tuligi peaaegu selline laud nagu ma algselt kavandasin.



kolmapäev, 23. september 2015

Maalitud sügisesed küünlad


Internet on üks ahvatlustepesa! Ükskord sattusin Facebookis kellegi meisterdaja leheküljele, kes tegi vahavärviga küünaldele kaunistusi. Need olid tõeliselt ilusad ja viskasin ka õele lingi, et tahaks ka sedasi proovida mustreid teha.


Õde on korduvalt vedelate vahavärvidega töötanud ja tema on selle ala spetsialist. Minul läks ükskord ühed küünlad aia taha ja nüüd takkajärgi mõtlen, et ilusad küünlad jäävad ainult siis, kui on: esiteks hea küünal ja teiseks kvaliteetsed vahavärvid. Odava hinnaga värvid ei kata absoluutselt ja peale kuivamist jäävad läbi kumama, mistõttu ei anna mingit efekti.


Pühapäeval, kui Saksamaal kõik puhkavad, käivad kirikus ning vares ka ei lenda, võtsime küünlatöö ette. Ehk õde koukis oma suure küünlakarbi välja ja läks maalimiseks.


Mõnus töö, mis läks üsna libedalt. Teadmiseks, et vahavärvid kuivavad üliaeglaselt, mistõttu peab töötamisel ja ka hiljem olema ettevaatlik, et maalingut laiali ei tõmbaks.





reede, 18. september 2015

Rahvuslikes toonides lõikelaud


Nii tore kui postkasti potsatab kiri inimeselt, kes jälgib järjepidevalt Leekpea tegemisi. Veelgi toredam on, kui kiri on täis südantsoojendavaid sõnu. Aitäh ilusate sõnade eest, päev on kohe poole helgem! :)

Ursula soovis oma poja perele kinkida lõikelauda. Ta arvas, et ilus oleks kui seda kaunistaks lillemotiivides rahvusmuster. Nii sai nurkadesse kombineeritud lillekimbuke moonist, rukkililledest, karikakardest ja viljapeadest.


Et kingitus oli mõeldud perele, siis tahaküljele sai põletatud nii peremehe kui ka -naise nimi. Valisin just tammelehe, sest tamm sümboliseerib tugevust ja pikaajalisust, mida on igasse suhtesse väga vaja :)


kolmapäev, 16. september 2015

Ilusad käed vajavad ilusaid kindaid


Ongi käes jahedad niisked hommikud, kus kätele annavad varju kerged sõrmikud.

Olgu need siis ka ilusad!

Kõik sõrmikud on hetkel saadaval. Huvi korral kirjutada leekpea@hotmail.com

 

 
 
 

 

esmaspäev, 14. september 2015

Maalitud kummikud vanale tibile


Eesti kliimas on kummik jalanõu, mis päästab märjast jalast. Eriti sügisel, sest ükski saabas ei pea lõpuks vett ja lörtsi kinni ning tulemuseks ongi rikutud jalanõu.

Kummikud olid vanasti koledad, kuid mingi aeg taibati lõpuks tootma hakata ka ilusa kuju ja rõõmsates värvides jalanõusid.

Keegi avastas, et kummikuid ja kolosse on akrüülvärvidega väga edukas ise kaunistada. Laatadel näeb sageli väga ilusates rahvusmotiivides, peamiselt kolosse, müügil. Need on väga ilusad, värvikirevad ja meile omaste mustritega. Kes rahvuslikku ornamenti  ei taha või talle see siiski ei meeldi, see peab laskma kellelgi spetsiaalselt omale meelepärase jalanõud maalida.


Roosad lilledega kummikud tegin Triinule. Algul ilma liblikata, kuid ta arvas, et see oleks päris armas ja nii sai väike täiendus ninaosale tehtud.


Roosa värv on nii armas ja tibilik :) Nüüd on hea sügisel roosade kummikutega pealinna poris tatsata.

laupäev, 12. september 2015

Lilled pistetud küünlasse


Tegemist on jälle huvitava tehnikaga, mida me Kirstiga üritasime läbi katsetada. Nägime Pinterestis mitmeid pilte, kus küünaldel olid lilled. Kuigi konkreetset juhist me ei leidnudki, kuidas neid sinna peale saada, siis siit ja sealt infot noppides proovisime kuidas asi töötab.
Lillede küünlale kinnitamine toimub kuumalusika tehnika põhimõttel. Nagu saab salvrätikupilte kuuma lusikaga siluda küünlale, nii saab ka sedasi lilledega teha ehk küünla kohal tuleb supilusikas kuumaks kütta ja koheselt küünlale asetatud pildist üle siluda. Küünlavaha hakkab sulama ja kinnitabki pildi küünlale. Lihtne! :)

Esmalt korjasin aiast lilleõisi, mis olid suhteliselt lamedad. Seda just seetõttu, et kui taga on nupuosa, siis on lille väga raske küünlale kinnitada.


Algul katsetasin toorete lilledega. Midagi nagu õnnestus ka ja kaugelt vaadates polnud ju küünlal vigagi, kuid lähedalt vaadates oli nagu kuumaastik. Toores ja habras lilleõis hakkas kuuma lusika all kärssama ja tõmbas lille rulli - seega see asi ei töötanud. Järelikult pidid lilled olema kuivatatud.

Leidsin internetist kuidas teha kiirkuivatust: õisikud laotada salvrätiku vahele, raskuseks tuleb panna kas klaas- või keraamiline plaat, seejärel mikrouuni paariks minutiks kuivama. Õnnestus väga hästi, sest paari minuti järel olid lilled peaaegu kuivanud. Kirsti arvas, et samamoodi võib teha ka triikrauaga. Lased salvrätikuvahel olevad lilled kuuma triikrauaga kergelt üle. Peaks ju toimima!


kolmapäev, 9. september 2015

Magamistoa remont: ühe lambi elulugu


Ütleks nii, et mõnel asjal veab - on ühe peremehe juures mingi aja ära, kuid siis ei visata minema, vaid rändab kuhugi. Kuhugi, kus vanavarakaupmehed küüned taha lükkavad ja uuesti müüki paiskavad.

Sattusime Saksamaal ühte vanakauplusesse, kuid nii veidrat kauplust ja kogu kupatust ma pole veel varem näinud. Mitte halvas mõttes! :) Sellist killadi-kolladi, ligadi-logadi kaupade väljapanekut meie riigis ei trehva. Aga võib-olla seepärast, et Eestis on teadupärast kõik need kaubandusnormid nii kõrged.

Vaatamata sellele, on see kauplus ülimenukas ja rahvas käib seal kogu aeg tuulamas, mida põnevat on toodud. Ka peremees ja perenaine juba kahe silma vahele ei jää! Tegemist oli hipipaariga või inimestega, kes on mingisse ajastusse kinni jäänud. Naine oli jube krõõp (vabandust väljenduse eest), seljas pikk nahkmantel ja peas mehelik kübar. Mees ütles, et kaugelt meenutas Keith Richardsit. Meest ma nii detailselt ei mäleta, kuid mäletan seda, et ta istus mõnusasti ühes vanaaegses tugitoolis ja tossas suitsu teha. Stoilise rahuga - oma kauplus, teen mis tahan. Konimoll oli nagu siil ja minu meelest oli neid veel mujalgi.

Ahjaa, ka õues avanes omamoodi vaatepilt. Kuna proua tegeles ise mööbli renoveerimisega, siis oli hoovi peal erinevas tööstaadiumis mööblitükke. Rämspu oli ka rohkelt ja mulle tundus, et mõne mööbliga kadus poole tegemise pealt insipratsioon ära ja nii sai see ka rämpsu staatuse, sest vihm ja päike tegid oma töö.

Kõik see jutt tundub heidutav, kuid kui need pisiasjad kõrvale jätta, siis leidus seal nii ägedaid asju. Kui autol oleks olnud järelkäru, oleks osad asjad sealt raudselt kaasa vedanud. Pererahvas ostab ise Euroopast vanavara kokku ja seal leidus tõsiseid pärleid.


Meie saagiks sai üks täismetallist seinalamp, mis kohe meeldis ja mille saatust teadsin juba suve algul ette - magamistuppa peegli kõrvale. Mees kõpitses selle üles, tegi juhtmestiku korda ja nüüd on see tipptopp valgusti.




teisipäev, 8. september 2015

Lõikelaud soolaleivalistele


Hea tuttav Janne tahtis oma peresõpradele mingit ägedat soolaleivakinki teha ja tal turgatas mõte, et võiks neile uude pesasse kinkida lõikelaua. Sellise, kuhu on mustri sisse ka seotud pererahva eesnimed.

Tegemist on hea ja puidust lõikelauaga, kuhu mustri põletamine oli mõnus. Motiiviks sai valitud romantilised roosid, ju siis need lilled on perenaise lemmikud :)


laupäev, 5. september 2015

Koolialguseks graafikat ja erootikat



Rakvere teatris võib vaadata palju kunsti, kõrgtasemelist kunsti, sest oma töödega on Tallinnast kohale tulnud eesti graafika grand old lady Maret Olvet ning vanakooli kujundus- ja vabakunstnik Lev Vassiljev.


Teatri peakunstnik rõõmustas seekord kogunenud rahva üle, sest tema sõnul on päris kurb, et nii heade kunstinäituste avamisele ei taha linnarahvas eriti tulla. See-eest oli selle näituse avamine väga soe ja kunstnikud ise suhtlesid ka huvilistega, mis oli väga tore.

  
Maret Olvet, kes on näitustel aktiivselt osalenud juba üle 50 aasta, tõi kunstihuvilistele vaatamiseks töid, mis valmisid aastatel 2000–2015. Peamiselt oli tegemist litograafia ja siiditrükiga.




Lev Vassiljev eksponeerib abstraktse kunsti kõrval ka erootilist kunsti. Viimast näeb teatri väikeses saalis. Naljaga pooleks öeldigi, et koolialguseks päris huvitav näitus kinovaatajatele.





Aga kel võimalust, mingu ise vaatama -  Lev Vassiljevi temperas valminud aktimaalid on väga värvikad ja ülistavad naise keha igat kurvi.


Näitused jäävad avatuks 29. septembrini.