Lehed

pühapäev, 27. jaanuar 2013

Lilledega kootud sokid


Paar nädalat tagasi tabas mind meeletu isu sokke kududa. Ei tea miks, sest muidu mulle ei meeldi see töö. Tahtsin midagi kirjut ja mitme lõngaga koos kudumist.


Nüüd valmisid järjekorras esimene sokipaar. Omanikku neil pole, las ootavad oma aega. Villast sokki on alati hea kinkida.

Lillemustri leidsin kusagilt internetist, tegin selle pisut ringi.



 
Sokikand ei tulnud see "tavaline", proovisin Youtubis Kelly´s Sock Classi video abil teistmoodi kudumist.

reede, 25. jaanuar 2013

Rahvuslik siksakmustriline ehtekomplekt


Siire Vanaselja raamat "Rahvuslikud ehted" on tõeliselt hea ideeallikas valmistamaks rahvuslikus stiilis ehteid.

Mind võlusid koheselt punased ehted, kus oli kasutatud seemne- ja klaaspärleid.


Autor ise toob välja sümbolite tähendused, näiteks:
ehetes oli ruudumotiiv juba ammustest aegadest kodukolde tähis;
siksakjoont rõivaste servadele kandes kindlustati, et kuri avatud kohtadest inimesele ligi ei pääseks.

Lisaks aitab see kaunis raamat avastada iidseid sümboleid ja maagilisi mustreid. Veel saab lugeda, kuidas ehtisid end meie esiemad ning mil moel võiks kunagised tehnilised võtted ja lahendused näha välja ühes üdini tänapäevases ehtes.

Raamatus leiab igas raskusastmes ja erinevatest materjalidest meisterdamist, tasub järgi proovida.



pühapäev, 20. jaanuar 2013

Lihtne: särgi tuunimine 3


Tegemist on kolmanda särgiga, mis valmis ühe õhtu katsetamise käigus.

Ega sellise särgi valmistamisel suurt kunsti pole, vaja leida kusagilt lahe pildike ja õmmelda see uuele särgile.


Mina sain Hello Kitty pildi ühelt särgikult, millele kahjuks triikimisel auk sisse sulas. Lisasin särgi alla valget loorikangast ja punast vuaali. Õmblesin ilupistega need kõik särgi külge. Lipsu tegin mustast pehmest loorikangast, mille kinnitasin nööbi abil. Lõpetuseks lisasin ühe pealetriigitava südame.

Kui aega ja  viitsimist on, siis võib loomulikult lisada ka pärleid, litreid jpm.




laupäev, 19. jaanuar 2013

Lihtne: särgi tuunimine 2


Veel üks särgike, mis vähese vaevaga sai uue näo.

Vaja läheb särki, punast kangast, paela ja õmblusmasinat.


Esiteks tuleb punasest kangast südamekuju välja lõigata.  Mida parem või sädelevam kangas on, seda ilusam tuleb hiljem lõpptulemus. See tuleb nööpnõeltega kinnitada särgi pahupidi poolele.


Süda tuleb pahupidi poolel õmmelda särgi külge, siis taas töö õiget pidi keerata ja teha diagonaalis südame laiuselt mõned õmblused. Õmbluste vahed tuleb lahti lõigata (nagu lapitöös šenilltehnika). Ettevaatust, et ei vigastaks kääridega alumist punast kangast! Kuna minu särk on natuke paksemast trikotaažist, siis oli peale lahtilõikamist selge, et servad ei tõmba "krussi" nagu võiks. Siinkohal lõikasin neid roosasid ribasid kitsamaks, et punane süda tuleks rohkem esile.

Lõpetuseks jääb veel süda äärestada paelaga.

Paelaotsad lipsuks siduda ja ongi valmis!



reede, 18. jaanuar 2013

Lihtne: särgi tuunimine



Tegemist on projektiga, mis võtab kõige rohkem aega kui pool tundi.

Vaja läheb:
- ühevärvilist särki
- vuaali või mõnda teist õhulist kangast lilleõie jaoks
- paela
- nööpi
- õmblusmasinat.


Esmalt pane nööpnõeltega pael paika nii, et moodustuks vars ja kaks lehekest. Pael võiks olla lõdvalt, siis ta jääb särgile looklevalt, mitte sirgelt triikis. Pael kinnita särgile õmblusmasinaga õmmeldes, mina kasutasin siksak õmblust.


Vuaalkangast tuleb lõigata umbes 15 cm läbimõõduga ketas, mille ääred tuleb küünla kohal kergelt ära sulatada, et need hiljem narmendama ei hakkaks. Seejärel tuleb ketas kergelt kokku voltida, et tekiks mooniõis.  Õis tuleb musta nööbi abil särgi külge õmmelda. Et suur õis äärtest liigselt laperdama ei jääks, võib selle mõnest kohast kergelt kinni nõeluda.


Ongi kõik. Mina lisasin lehtede liitekohta veel ühe üksiku heegeldatud motiivi, mille leidsin paelakarbist. Kinntasin selle väikse punase lilleõielise nööbi abil.



Ühevärvilisi särke on palju poodides saadaval, nende hinnavahe mõne kaunistatud särgiga on märgatav. Miks mitte ise teha lapsele üks lahe särgike!

neljapäev, 17. jaanuar 2013

Värvikirev heegeldatud õlasall



Ükskord toodi mulle terve kotitäis lõngu, mis kõik olid ühejämedused, ilusad ja kirkad. Hea meel oli, sest mis ühele üleliigne, see teisele vajalik. Ja mina ei ütle kunagi "ei" käsitööasjadele.

Tahtsin kohe neist lõngadest midagi teha. Vajadus õlasalli järgi oli ka olemas, sest töö juures on vahel selline tunne, et tahaks midagi õlgade peale tõmmata. Sooja ja õhulist ning midagi, mis kiirelt valmiks.


Motiivide heegeldamine on mõnus tegevus, see mulle kohe istub. Lisaks on eeliseks veel see, et saad väikse kotikesega alati tööd kaasas kanda.


Hullumeelseid ilusaid ja kirevaid töid saab veel vaadata Facebookist Babukatoriumi konto pealt:
https://www.facebook.com/babukatorium

neljapäev, 10. jaanuar 2013

Vatipallidest kaelakee


Saksamaal hakkas ühes hobipoes silma valged pallikesed. Mulle tundus alguses, et need on vahtplastist, kuid kodus täpsemalt uurides selgus, et need on tehtud kokkupressitud vatist. Ostsin pallikesed eesmärgiga, et katta need salvräti motiivikestega ja siis hiljem proovida neist vintage ehteid teha.

Proovisin paar pallikest salvrätitehnikas ära kaunistada, kuid see töö tundud minu jaoks liiga aeganõudev. Tekkis hoopis parem idee need ära värvida ja neist kaelakee teha. Massiivset, aga samas kerget kaelakeed.


Värvimisel kasutasin tavalist akrüülvärvi, ka lakkimisega ei näinud vaeva, vaid kastsin nad hambaorgi abil otse lakipotti. Seejärel toppisin nad õuna otsa kõik korraga kuivama.


Pallikeste otsa oleks võinud lisada suuri pärlikapsleid, kuid meil provintsi käsitööpoodides pole kahjuks kõike kohe võtta ja pidin leppima sellega, et väiksed kapslid litsusin laiaks. Erksuse lisamiseks lisasin üle ühe musta pallikese sädelevaid klaaspärleid.

Kes tahab ka katsetada, siis võin öelda, et Rayheri toodangut müüvad paljud käsitööpoed ja kindlasti leidub ka neid 20 millimeetriseid Wattekugeln´eid.

neljapäev, 3. jaanuar 2013

Mulksuv kohvimasin ja ajalehti neelavad kastid



Ükskord lobisesime ühe tuttavaga põgusalt Facebookis ja siis jõudsime otsusele, et palju parem on ju ikkagi korra kokku saada ja silmast silma jutustada, eriti veel peale jõulupühi. Jutustamise võiks kähku midagi ka valmis teha.


Mind vaevas juba eelnevalt küsimus, kuidas hoiustada vanu ajalehti enne põletamist nii, et nad laokile ei vajuks. Poes nähes sobiva suurusega mandariinikaste andiski see lükke neist hoiukastid teha. Parem moodus oli need salvrätitehnikas ära katta.


Ka Ljuda mõtles, et kööginurgas seisev kohvimasin vajaks uuenduskuuri. Nii otsustas ta ära proovida kuidas võiks välja näha kohvimasin kui sellel oleks, nagu ta ise ütles, Vene motiivid peal. Minu meelest jäi väga kena. Kuna need pinnad ei puutu kuumaga kokku, siis pole ohtu, et motiivid koledaks läheksid.


Kastidele kleepisin tegelikult erinevaid detaile, lihtsalt miksisin kokku. Vahed tupsutasin akrüülvärviga ära, et motiivid moodustuksid terviku. Lisaks mitu kihti lakki, et ei hakkaks narmendama.