Lehed

reede, 30. märts 2012

Pitsliniku tärgeldamine


Kunagi meeldis mulle heegeldada, mitte lõngaga, ikka korralikult heegelniidiga. Heegeldasin ikka väga palju, virnade viisi linikuid (huvitav, kuhu need kõik on jäänud). Seejärel viimistlesin linikud ära. Keetsin tärklisest kiselli ja siis kastsin liniku selle sees märjaks ja siis venitasin nõelade abil sirgeks. Keegi vist õpetas mind tollal sedasi tegema.


Nüüd aastaid hiljem leidsin ühe kõrvale pandud liniku, suure ja maherohelise, mis vääris värskendamist. Taas tuli enne pingule tõmbamist mökerdada selle tärklisega. Kas tõesti mingit paremat vahendit või moodust pole pitsasjade tärgeldamiseks? Oskab keegi öelda?

neljapäev, 29. märts 2012

Munadepühaks: lauakaunistus


Möödunud reedeses õpitoas tegime ettevalmistusi munadepühadeks ning tegime ühe lauadekoratsiooni. Aeg on selleks küps, sest mahakülvatud muruseeme jõuab siis munadepühaks kenasti tärgata ning annab dekoratsioonile värske ning kevadise ilme.


Arvasin, et jõuame paar asja valmis teha, kuid kogu aeg läks linnupesaga lillepoti kaunistamisele - kes pani aga rohkem sisalit, kes aga sulgi, seda edevam jäi.


Algust tegime ka munakarbi dekoreerimisega. Kes jõudis ära värvida, sellel jäi kodus lisada veel sisalit ja sulgesid. Seejärel tuli asetada mulla ja muruseemnega täidetud munapoolikud süvenditesse.

Munad, suled, sisal, muru, lihtne, vahva, ilus!




Järgmises töötoas õpime valmistama plastikpudelitest lillekaunistusi

neljapäev, 22. märts 2012

Munadepühaks: linnupesaga küünlajalg


Ilmselt on paljudel kodus alles jäänud üksikuid pokaale, mis igapäevaseks kasutamiseks veel kõlbavad, kuid külaliste jaoks ei passi enam lauale panna. Või on juba kõrvale tõstetud, sest enam ei sobi majapidamisse.

Hea idee on neid üksikuid klaasnõusid taaskasutada ja teha neist näiteks küünlajalad. Selleks tuleb traadist punuda teeküünlale ümbris, kuigi mina võtsin põhjaks ühe suure neljaaugulise nööbi ja painutasin traadid parajaks. 

Sedasi saab kerge vaevaga küünalt vahetada ja küünlahoidikut ära tõstes saab pokaali sisu uuendada. Näiteks munadepühaks saab teha pokaali sisse linnupesa, suvel võib pokaali põhja panna liiva ja ilusaid merekarpe, sügisel värvikirevaid lehti ja tõrusid, talvel soola või kunstlund ja väiksed kuusepalle. 

teisipäev, 20. märts 2012

Nagu uus tool

Kõigepealt kena kevadet! Kahju, et ilmataat sellist vingerpussi mängis ja lasi maha sadada korraliku koguse lund. Oleks võinud hoopiski päikesega meid kõiki üle külvata.

Eile viisin lõpuni oma tooli restaureerimise projekti, millega alustasin laupäeval. Jäin rahule, sest materjal, millega töötasin, oli ilus ning üllatavalt rahuldavas korras.

Tänu vanemale lapsele, kes mind eelmisel nädalal kaltsukasse vedas, leidsingi omale kaks lahedat tooli. Olid teised kudiagi kilakola ja riiete vahel. Ilmselt märkasin neid sellepärast, et oli igav ja vahtisin niisama ringi. Pilk jäi esmalt ühele puust treitud jõledat värvi sinise tooli peale - mul oligi just vaja sellist väiksemat sorti tualettpeegli laua taha. Siis märkasin ka teist, laiapõhjalist söögitoatooli. Tundub, et keegi oli seda hakanud restaureerima, sest kangas oli eemaldatud ning jaladki üle värvitud. Kaasa oli pandud isegi mööblipael. Arvasin, et saan nende kahe tooli kordategemisega ise hakkama. Veel imestasin, et teise ringi poest võib heas seisus toole omale soetada. Ja nii soodsa hinnaga. Olen ka Tallinna vanakraami kauplustes ringi vaadanud, kuid kasutatud tooli eest 30-60 eurot välja käia on tõesti pisut liig.

Võtsingi esmalt ette suurema tooli, sest näha oli, et see oli vähem töömahukam. Ühe päeva kulutasin selle peale, et eemaldasin kuumaõhu fööniga kogu värvi ja lihvisin konarused maha. Seejärel peitsisin ja lisasin mitmed kihid lakki ning siis oli järg kanga käes. Ilusa lillelise riide ostsin tegelikult juba mõned nädalad tagasi, sest plaanisin sellest kevadised diivanipadja katted õmmelda. Mustriline kangas oli kui valatud tooli peal ja sobis ka muu interjööriga hästi kokku. Lõpetuseks sobitasin kaasa pandud mööblipaela peale - see oli kui täpp i peal.

esmaspäev, 19. märts 2012

Munadepühaks: uhke muna

Varsti on tulemas Suur Reede ja munadepüha ning selleks puhuks võib taas oma koju mõne ilusa dekoratiivelemendi teha.

Õde sai maha väga uhke mosiigiga kaetud munaga. Muna istutas potti, mis kaunistatud plastikpudelitest valmistatud lilledest.

Kõik elemendid ning erinevad tehnikad sobivad omavahel kokku ja annavad imelise kompositsiooni, mis rõõmustab silma ning kaunistab interjööri.



teisipäev, 13. märts 2012

Lase kevadel tuppa tulla...

Viimasel ajal on ilm juba soojem ja päikenegi paistab aegajalt, kõik märgid viitavad kevadele.

Ise saab ka paljustki selleks teha, et luua kevadist meeleolu. Näiteks lõppudelõpuks ära koristada jõulukaunistused- ja lambid, mida näeb ikka veel põlemas õhtusel ning öisel ajal. Jäägu need vidinad ikka jõulukuusse meeleolu tekitamiseks.

Pajukiisud on armsad ning vaatasin kogu aeg ringi, kas neid juba kusagilt saab, kuid mitte kusagilt, oli veel vara. Nädalavahetusel koertega väljasõidul avastasime ühest karjäärist suure pajupõõsa, mis oli juba väikseid jänesesabasid täis.

Nii tekkiski käigupealt mõte kaunistada maja välisust ilusa kevadise pärjaga.

pühapäev, 11. märts 2012

Lihtsalt hall


Ei teagi kohe, kus mul see kolm aastat tagasi tuli mõte kududa hallist lõngast kampsun. Hallist! Hall pole kaugeltki mu lemmikvärv! Aga eks siis oli tuju ja tahtmine midagi seda värvi sooja rõivast talveks kududa, kuid ind kadus vahepeal ära ja töö vedeles aastaid kudumiskorvis. Arvan, et lõngadki läksid kaotsi või polnud neid niipalju olemaski, sest nüüd, kui töö käsile võtsin, avastasin, et lõnga pole. Tuligi hakata kombineerima, mistõttu tegin varrukad, krae, liistud ja vöö teist värvi. Aga teistsuguse halli  tooni juurde toomine tegi kampsuni huvitavamaks.

Kampsuni kudusin lihtsas palmikus, kuid esiosas hakkas palmik tõstete abil laiali valguma ja nii tekkis võrgustik.

Tahtsin mingeid kirjusid nööpe, mis vähekeni elavdaks kampsunit ja nii pidingi need ise valmistama,
kasutades selleks polümeersavi. Nööbitoorikud kaunistasin salvrätitehnika abil.

Kevad tuleb ja varsti hea kampsunit peale visata.


laupäev, 10. märts 2012

Kaksteist jänest ja üks kass

Nii võib kokku tõmmata tööd, mis valmisid täna 10.märtsil Rakvere Loovuskeskuses. Teema oli kaltsu- ja käpiknukud ning käsil oli kolmest koolituseplokist esimene tund.

Täna tutvustati hallidest aegadest pärit nukke. Teatavasti kasutati vanasti mänguasjade meisterdamisel ära kõik kaltsujäägid, riideribad ja kulunud rõivad.
Sageli valmisid nukud isegi niiti ja nõela kasutamata. Ka nägu jäeti tegemata, et laps saaks ise kujutleda erinevates situatsioonides nuku emotsioone.

Proovisime kaasa võetud sokkidest jäneseid teha. Ekslik oli mõte, et ühevärviliselt sokist tuleb kõige loomutruum jänes - ei, ka roosadest lillelistest ja triibulistest vanadest lastesukapüksidest tulid armsad pehmed kaisukad.

Teises laua otsas valmis jänese asemel hoopiski kass. Väga ilus kass. See väärib järgitegemist.


Et tulemas on peagi lihavõttepühad, siis väga paslik on valmis meisterdada mõned jänesed ja kinkida lapsukestele.



pühapäev, 4. märts 2012

Jää sulab

... kõik tilgub.

Nädalavahetus õnnistas mõnusa kevadilmaga - päike paistis ja taevas oli sini-sinine, katustelt tilkus ohtralt vett. Ilus ilm kutsus lausa õue.

Paar nädalat tagasi tegin omale  ehtekomplekti "Jää sulab", mis valmis läbipaistvatest, jäätükkide sarnastest helmestest. Ehtekomplekt sümboliseerib talve lahkumist.


laupäev, 3. märts 2012

Nii palju ilusaid töid

Reedeses salvrätitehnika töötoas anti tõelisel "valu" ja kõik lahkusid õnnelikult valminud tööga kodu poole.

Kuna palusin kõigil kaunistamiseks kaasa võtta karp, siis tuli see enne salvrättide kleepimist veel ära värvida ja kuivatada. Naised olid tublid - pintslid libisesid, föönid ulgusid, käärid välkusid - kõik käis kiirkorras.

Aga nii palju kauneid töid, kui reedeses töötoas valmis, pole varem veel olnud. Salvrätitehnika on imeline tehnika, mis lõõgastab korralikult ja untsumineku võimalus on minimaalne.

Lisaks karpidele sai uue kuue ka üks taburett, millele saab hindeks anda vaid viis pluss. Aluspõhja tegime krakleetehnikas ja hinge kinni hoides soovisin, et pragundamine õnnestuks. Õnnestus ja vägagi hästi.
Perenaine ütles, et kodus ootab veel viis taburetti, mille ta kindlasti ära korrastab. Edu talle!






neljapäev, 1. märts 2012

Nagu uus tool

Nägin Eesti Vabariigi aastapäeva paiku ühe oma tuttava Facebookis peolauda, kus lisaks ahvatlevale toidule, olid laual nii ilusad rahvusmustritega salvrätikud. Teadsin tol hetkel, et tahan ka omale selliseid. Infot vahetades selgus, et neid enam poes polnud.

Õnneks pani Inga mõned salvrätikud kõrvale. Igaksjuhuks, kui näeme, siis annab üle. Ja me peagi nägime teineteist, sest Inga korraldas leivaküpsetamise koolituse, millest otsustasin  ka osa võtta. Mitte, et ma olen tubli küpsetaja, vaid tahtsin seda protsessi näha ja seltskonda nautida. Inga juures on alati mõnus!

Käed sügelesid ja mõtted hüppasid peas ringi, teadsin kohe, mida neist teha. Köögis on mul kaks tooli, mille sain ühelt oma kolleegilt. Ta andis kunagi need toolid ära, sest olid koledad ja nõukaaegsed. Ma puhastasin toolid ära, lakkisin uuesti üle ja nad olid päris kenad ning sobisid mu kööki. Nüüd, viis aastat hiljem, hakkas miskipärast seljatugi servadest lahti tulema ja riideid katkuma. Oli vaja kiiresti välja mõelda, kuidas toole remontida.

Kui salvrätti eseme peale kanda, siis on hea kui see on eelnevalt valgeks värvitud, sest siis tuleb muster ilusti esile, tume värv kipub õhukese paberi endasse neelama. Valge värv andis ka eelise pahteldamiseks - kõik katkised kohad sai pahtliga täidetud ja lihvitud.

Enne värvi peale kandmist, määrisin seljatoe krakleelakiga üle, et kuivamisel tekiksid praod värvi sisse ja see annaks vanaaegse tooli efekti. Et valge pind sulanduks tumeda põhivärviga, siis toonisin servasid pruuni värviga.

Peale kuivamist hakkas kõigekõige mõnusam töö - salvräti laki abil peale kandmine.  Üks on kindel, et eelnevalt tuleb võimalikult palju detaile salvrätist välja lõigata, sest siis, kui läheb tööks ehk kinnitamiseks, siis on neid hea võtta ega pea enam aega lõikumisele raiskama.


Kui juba seljatugi sai värske välimuse, siis pidi ka toolipadja kanga välja vahetama. Käisin isegi ekstra kangapoes mingeid lahedaid rahvusstiilis kangaid otsimas aga mitte kui midagi polnud. Isegi mitte ligilähedast ja nii pidingi kodus olemasolevatest materjalides põhja tegema.

Teise tooliga polnudki aega tegeleda. Tegelen nädalavahetusel, sest juba homme, 2.märtsil istuvad Leekpea töötoas meisterdamishuvilised, kellega koos hakkame proovima decoupage´i.

Soe kampsun suurele tüdrukule

Palju on ju arutletud, et tänapäeval saab poest odavamalt kapsiku kätte kui hakata ise tegema või veelgi enam - lasta endale kududa. Ja, lihtne on see neil, kes on enam-vähem standardmõõtu. Aga kui oled sale ja tahad ümber keha mõnusat paksu sooja kapsunit, ega siis ikka ei leia küll. Ja teiseks, kas ikka saab odavamalt? Kui ostad ikka heast materjalist kapsuni, siis pole see odav ühti!

Sain eelmine nädal valmis kapsuni oma kolleegile - noorele, ilusale, saledale. Lõngavaliku tegi ta õnneks ise. Tahtsin, et ta seisaks lõngariiulite vahel ja langetaks valiku vastavalt oma rahakotile. Hoiatasin teda, et paks lõng on kallis. Hea meel oli, et see teda ei heidutanud ja nii ostis ta Karnaluksist korraliku "köie".

Kuna kolleegi näol on tegemist pigem sportliku naisega, siis sai langetatud  lihtsa mustri kasuks - ei mingit pisti ega palmikuid. Kudumine kaheksaste varrastega läks nii kiiresti, kuigi kätele oli see alguses väsitav. Võib-olla oleks pidanud rahulikuma tempo valima. Kõige naljakam oli vahepeal enda pitskampsunit kududa. Neljased vardad tundusid siis nii imepeenikesed.

Võõrastele kududes on ikka väike kartus, kuidas hakkab valmistoode seljas istuma, aga lõpptulemus oli hea. Istus seljas nagu valatud!

Ja Anni sai omale sooja kapsuni varakevadeks.