Lehed

reede, 31. märts 2017

Kevadiselt särav redisainitud kampsun


Nõelasilma alt jõudis müügile kuldselt helkiv redisainitud kampsun. Tegemist on naiseliku kampsuniga, mis on shabby shic stiilis. Reväär ja varrukaotsad on kaunistatud roosa ja valge pitsiga, millele peale õmmeldud ohtralt pärleid, väikseid roose ja nööpe.

Kampsun on mugav, venivast materjalist ja mahub selga kuni 42 numbrit kandvale naisele.

Kui huvi on, uuri mõõtusid juurde. Hind on soodne ja paindlik. Küsi juurde FB Leekpea Ateljee redisain või leekpea@hotmail.com







kolmapäev, 29. märts 2017

Vaarikapunane mustlasseelik julgele tüdrukule


Siis kui loodus hakkas talveunne sättima ja puudelt lehti vaikselt pudenema, võtsin ma ette ühe õmblusprojekti. Seelik oli olemas, kuid see pidi sedasi saama ära tuunitud, et meenutaks veidike kortsus kihtkihilist mustlasseelikut.



 
Et mulle meeldib isegi kortsus asjade juures naiselikkus, siis peale õmmeldud pitsdetailid tikkisn pärlitega üle. See andis boheemlaslikule seelikule veidike särtsu juurde.


Kuna tahtsin nii hirmsasti katsetada riidevärvimist, siis peale seeliku valmimist võtsin ette selle toonimise. Teadsin, et pitsid on erinevast materjalist, mistõttu neelavad ka erinevalt värvi.


Aga see tegigi huvitavaks, et igal pitsil oli oma vaarikapunane varjund. Muidu oleks kõik üks moos olnud.

Seelik on nüüd Soomes Anne juures. Nägin isegi Facebookis ühte fotot, kus ta üritusel poseeris. Ei märganud seda endale mälestuseks napsata :)


laupäev, 25. märts 2017

Maitsvate saladuste raamat


Teadagi on kõige raskem teha kingitust meesterahvale, sest ei tea mis talle meeldib ja vanemale inimesele, sest tal on kõik olemas.

Suurepärasele ideele tuli aga Brita, kes jumaldab oma vanaema tehtud toitusid. Ja ka vanaisa söökisid, sest ka tema on aastate jooksul päris põnevaid retsepte välja mõelnud.

Mõned söögid jäävad meile eluks ajaks meelde, olgu need head või halvad. Samuti tekib seos inimesega, kes seda valmistas. Näiteks minu lapsepõlvesõbranna Kirsti ema tegi alati ta sünnipäevaks kirsitarretist vahukoorega. See oli nagu kindel taks, et seda sai peol süüa. See oli nii hea, sest seda sai nii harva - minu ema eriti magustoitusid ei teinud ja ei tee siiamaani. Neid mälestusi on veelgi...


Nii tahtis Brita, et vanaema-vanaisa köögis valmistatud retseptid ei läheks kaotsi, kui neid siin ilmas enam pole. Ta lasi köita imearmsa retseptiraamatu, mille esilehel on väga südamlik pühendus sees.


Praegu on see raamat veel tühi. Kuid tulevikus on see täis kirjutatud koduseid retsepte, jutte ja ka pilte.



Siis tekib aeg, kus vanavanematele kingitud retseptiraamat tuleb kingitusena tagasi lapselapsele. Kas pole armas?

Viimasel lehel on Gerge Bernard Shaw poolt öeldud väga tabav tsitaat: Pole suuremat armastust kui armastust toidu vastu.

Ja nii see on, sest toit erutab kõiki.



reede, 24. märts 2017

Viltimiskoolituse tipptulemus


Iga koolituse eel küsitakse alati üle, et kas peab midagi kaasa võtma. Sõltuvalt koolitusest - kas valmib mingi ese või õpetan mõnda käsitöövõtet, jagan nõuandeid. Viltimiskoolituste puhul soovitan kaasa võtta mingi riideeseme, mille peale võiks kohe asuda viltima. Muidu on nii, et inimene toksib paar tundi kangatüki peale villaheiet ja hiljem ei valmi sellest midagi. Aga kui asutakse konkreetselt mõnda rõivaeset valmistama, siis on teada, et saab selgeks nii tehnoloogia kui ka valmib ilus asi.

 


Veel olen pakkunud võimalust, et võiks asuda sussipealseid viltima. Lõige on olemas ja kui kaunistus peale tehtud, siis saab kodus rahulikult kokku vuristada.

Laekveres oli julgeid naisi, kes läksid kindla peale välja. Näiteks proovisime kuidas kinnitub villaheie villasesegusele kleidile. Jäi päris hästi ja lõpptulemus muidugi selgub siis kui kleit on pesus käinud. Kleit sai esialgse kavandi peale, aga juba siis oli see nii kihvt ja koolituse tipptulemus.



Veel sai algust tehtud musta mantlikese peale moonide viltimisega. Paari tunni jooksul sai muster enam-vähem paika, et näha kuidas üldmulje on. Nüüd vaja kodus veel lõpuni nokitseda.



Alati on hea viltida villastele esemetele, siis haakub villaheie suurepäraselt aluspinnaga ja töö jääb väga kena. Helil oli kaasas kaks paari juba varem vilditud susse, millele ta asus lilli peale viltima. Kas moonid saavad täienduse, see selgub hiljem :)

 

Koolitusel valmis ka rida sussipealseid. Oluline oli ära õppida kuidas hajutada erinevat tooni villaheiet sedasi, et joonistuksid välja mustrid. Kuna osadele oli see kõige esimene kokkupuude viltimisega, siis leidsid nad, et tegelikult õnnestusid tööd päris hästi.




Ja kes kõige julgemad olid? Lapsed. Nende kiiruse ja fantaasia juures valmis nii mitmedki tööd.



kolmapäev, 15. märts 2017

Kivisse peidetud soe energia


Gerli tuli nii vahva ideega välja. Nimelt oli tal kodus laua peal seade, kus küünlad, mida ümbritsesid lihtsalt mingid kivid.


Ta soovis, et see oleks isikupärasem ja sobiks tema laimirohelisse elutuppa. Talle meeldis väga ühe kivi muster, mille leidis Leekpea Facebookist. Ta soovis, et väikesed kivid saaksid samasuguse rõõmsa ja kirju mustri peale.


Veel tahtis ta, et igal kivil oleks pereliikme nimi peal ehk igal ühel oleks oma kivi, milles kübeke iga inimese energiat. Ja et alusel moodustaksid rohelised kivid mõnusa kobara nagu üks perekond.


teisipäev, 14. märts 2017

Rahustav ehtepõiming


Ehete valmistamise suur buum on vist möödas. Nüüd ripuvad kaelas ja kõrvas poolvääriskividest ehted.

See ei tähenda, et ehete valmistamise oskusel võib lasta rooste minna. Minu meelest valmivad erinevate ehtepõimingute abil nii ilusad asjad. Võta aga muster ette, aja järge, lüki pärleid ja valmis.

Kadrina loomeringis tegime ja teeme veel ühel esmaspäeval ehtepõimingut, mida nimetatakse flat spiral stitch. 

Kuna kõigil oma maitse järgi soetatud pärlid, siis on iga töö kordumatu ja omamoodi ilus. Üks sõna aga iseloomustab neid kõiki - pidulik, lausa glamuurne :)

Kes soovib videojuhendit, seda saab vaadata Youtubest SIIT











esmaspäev, 13. märts 2017

Dekupaazh ei vea kaunistamisel alt


Uue tehnika puhul on vahel veidike hirmutav, et kas tullakse toime. Aga mis siis saab kui nässu läheb?




Laupäevasel dekupaaži koolitusel Rakveres Kunderi Seltsis said kokku kõik algajad. Selles mõttes, et keegi polnud varem seda tehnikat proovinud. Küll oli uuritud Youtubest, kuidas dekupaaž võiks välja näha. Aga teame ju, et videotes manatakse kõike imelihtsa kergusega ja sageli lõigatakse mõned tööetapid välja. Vigadest rääkimata. Et mis siis tõesti teha, kui salvakas katki läheb või tekib kortsuhunnik.



Seekord võtsime ette puidust salvrätikukarbi, mis on ideaalne toorik meisterdamiseks. Selle peal oli samm-sammult hea läbi teha kõik etapid, mis vajalikud enne, kui hakata salvrätikuga mingit eset kaunistama.





Kui esmalt oli hirmutav akrüülvärvidega pildi sulatamist teha, siis lihtsa õpetuse peale õnnestus värvi segamine ja tupsutamine kõigil.


Arvan, et kõigil tulid ilusad tööd. Järeldan seda koolitusel osalenute rahulolevatest nägudest.

Vaadake vaid neid töid!