Pitsiga tuunitud teksajakk

Ei kujuta ette kui kaua sõbranna teksajakk oleks mul veel riidepuu peal rippunud kui ükskord poleks ta  poolnaljaga iroonilist hääletooni tehes, et ta ootab selle valmimist. Ta tõi selle mulle juba möödunud sügise, kuid võtsin aega tuunimiseks terve talve ja kevade. Kuid paraku aeg läks ja inspiratsiooni ei tulnud lihtsalt peale.

Piisas tema väljaöeldud lausest, mis andis lõpuks tõuke pitsihunnikus sobramiseks. Oli aeg koguda mõtteid, et midagi omavahel kokku sobitada.

Sõbranna puhul on lihtne valikuid teha, ta on hele inimene ja talle passivad õrnad toonid. Seega valge pits ja teksariie sobivad omavahel ja annavad hea kombinatsiooni. Kuna ma siiski ei teadnud, kui palju ma võin kaunistusi peale õmmelda, siis jäi jakk nii nagu jäi.

Lõppkokkuvõttes jäi sõbranna rahule, kuid mina tahan nüüd omale ka sellist. :)

Kepsakad ketsid

Ühes varakevadises moešõus, kus tutvustati tuleva suve naistemoodi, nägin, et ilusate kontorikleitide all kanti nii tossusid, tenniseid kui ka ketse. Mina, kes ma armastan ka kleite kanda, mõtlesin, et pühaissand küll, kui jube :)

Mida aeg edasi, seda rohkem näeb moepiltidelt kleidi ja tossu kombinatsiooni. Ja ka tänavapildis. Seega naiselikkus miksitud mugavusega. Kiired ajad dikteerivad rõivamoe trendid.

Need ketsid läksid aga ka ühele kaunile naisele, kes armastab vana head Depeche Mode´i. Kuna nende  Violator albumi tunnuspilt oli roos, siis see oli sobilik üle kanda mustadele ketsidele.

Seega, kel kodus akrüülvärvid, see saab tumedatele jalanõudele ise maalida, heledate riidest jalanõude jaoks on poodides olemas spetsiaalsed pihustivärvid.

Jaapani köites fotoalbum aitab korrastada pildikarpi

Ükskord vaatasin jälle seda korralagedust fotosahtlis ja avastasin, et lapse lastaaia suuremõõtmelised fotod olid kahjuks kõik teineteise külge kleepunud. Sedasi vist kipub juhtuma läikivate fotodega kui neid ära ei eraldata.

Hinge kinni hoides, et pilte mitte ära rikkuda, aurutasin need vee kohal lahti. Seekord läks hästi ja ükski foto kahjustusi ei saanud. Kuid on ka hullemini läinud ja pildid on lihtsalt puruks läinud.

Kuna Belgia köites fotoalbumi köitmine on ajamahukam, siis tegin vanema tütre klassipiltide jaoks A4 formaadis, kuid juba Jaapani köitmistehnikas albumi. Sinna mahuvad hõlpsasti ära klassifotod ja saab lisaks veel infot juurde kirjutada nii õpilaste kui ka õpetajate kohta. Töö valmis tõesti kiiresti ja praegu on sellise albumi meisterdamine viimane aeg, et teha sellest mõnele abiturendile koolilõpukink.

Ka Rattakirjas proovisime, kui lihtne on köitmine. Sellised tööd valmisid kursusel osalenutel.

Rahvuslilledega pulmakaardid

Midagi pole teha, kuid eestlastele meeldib ikka oma rahvuslillede ornamentidega asjad. Olgu need tikitud rõivad, maalitud kruusid või midagi muud.

Suvi peagi käes ja see on ka pulmitamise aeg. Sageli eelistab noorpaar maalähedast ja lihtsat kohta oma tähtsa päeva tähistamiseks. Siit tulenevalt tulidki pulmakaardi soovid, et need sobiksid pulma, mis on lihtsad ja pulmalilledeks on põllulilled.

Kaardid on tehtud quillingu tehnikas ja pakendatud siidipaberiga vooderdatud karpi. Enamasti eelistatakse kingituseks raha ja nii see ongi kindlas ning ilusas pakendis.

Üks kaartidest läheb Soome, kuid palju naaberrahvas meist ikka erineb. :)

Prinditud pildi ülekandmine vajab kiiret sõrmetööd

Ateljees oli terve virn puidust kandikuid ootel, et kursusel midagi nendega ette võtta. Kuna dekupaaži on nii palju tehtud ja see on jõukohane väga paljudele, siis tahtsin midagi sellist pakkuda, mida eriti pole ette võetud. Näiteks prinditud fotode ülekandmist.

Kõige lihtsam viis piltidega erinevaid pindu kaunistada on kasutada vastavat transfeermeediumit. Sellega saab hõlpsasti pilti üle kanda nii puidust alusele, kuid sobib ka kangas, plekk, plastmass jne.

Suureks eeliseks dekupaaži eest on see, et saad asju kaunistada sellise pildiga nagu soovid. Prindi aga välja, kleebi pinnale ja eemalda liigne paber. Vaja vaid kiiret sõrmetööd, et eemaldada rullides paber pildi pealt. Teiseks on dekupaažipaber poes saadaval piiratud pildivalikus ja ei pruugi olla meelepärane.

Veel saab teha lahedaid seinapilte, kus saab kasutada juba pereliikmete fotosid. See on mu meelest nagu eriti lahe viis teha vanaaegseid seinapilte.

Pühapäeval, kui Rattakirjas kokku saime, proovis igaüks teha kandiku oma lemmikpildiga. Suure tuhinaga tegid peaaegu kõik omale ka seinapildi.

Vaata ilusaid pilte tehtud töödest.

Kunstiline kõlberüüste mädanenud õunaga

6. mai Virumaa Teatajas lahkab ajakirjanik Inna Grünfeld teisipäeval Rakvere Galeriis avatud Lääne-Viru kunstnike kevadnäitust nimega "Korruptsioon". 

Esinen näitusel ühe tööga, kus punapõsksete õunte keskel on üks pahaks läinud - midagi on mäda. Nii on ka korruptsiooniga - enne ei märka kui on mädanema läinud.

Foto: Meelis Meilbaum/Virumaa Teataja

Näotu, ilmetu ja varjulembene korruptsioon ehk kõlberüüste on taritud päevavalgele. Rakvere Galeriis avatakse kujundite kaudu kuritegeliku nähtuse jooni ja ilminguid.

Seitseteist Virumaa kunstnikku leidsid endas julgust süüvida kuritegeliku kasuahnuse olemusse ning luua teos näitusele “Korruptsioon”. Kes väljendas rikutust ja moraalset laostumist, mida Jaan Tõnisson soovitas omal ajal nimetada kõlberüüsteks, maalis, kes skulptuuris, kes installatsioonis. Näitusetöödes sisaldub rohkem otsekohest teravust kui eesti keeles korruptsiooni märkivate väljendite “onupojapoliitika”, “altkäemaks” ja “käsi peseb kätt” ümaras ümbernurgaütlemises. Kunstnikud ütlevad karmilt “Midagi on mäda” ja “Korruptandid ahju!”.

Uuritud ja kujutatud on nii süsteeme, korruptsioonivõrku kui ka Rakvere kultuurikeskuse sündi. Pealkirjad “Niiditõmbaja”, “Tankist”, “Puhas kui prillikivi”, “Nutsukuller” “Rahapesu-pulber” räägivad selget keelt. Aktidena eksponeeritud alasti tõde paistab kaunis. Ka siis, kui ütleb: “Tagumise krundi hind on kallim.” “See, mida peetakse ühes ühiskonnas korruptsiooniks, on teises ühiskonnas täiesti normaalne,” nimetas Virumaa Näituste juht Raivo Riim. Ta juhtis tähelepanu tõigale, et Eesti on korruptsiooniindeksi edetabelis maailma 168 riigi hulgas 23.–25. kohal võrdselt Prantsusmaaga ning maailma kõige korruptsioonivabam riik on Taani, kõige korrumpeerunum Põhja-Korea.

Loojatele, kes leidsid inspiratsiooni kujutada korruptsiooni kunstikeeles, saatis tervituse ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse nimel Tarmu Tammerk. “Oleme elevil, sest teie teete praegu Rakveres ajalugu. Ühingu Korruptsioonivaba Eesti andmetel ei ole Eestis seni korraldatud temaatilist kunstinäitust korruptsioonist. Teie olete esimesed, te olete teerajajad!” rõhutati läkituses.

Tammerk nentis, et tegu on harukordse kunstisündmusega ja tänu Rakvere Galeriile oli ühingu jaoks huvitav esimest korda põhjalikumalt mõelda, milliseid kujundeid korruptsiooni kujutamiseks kasutada.
 
Et näitusekülastaja saaks altkäemaksukogemuse, poetas näituse kuraator Riho Hütt igale sisseastujale pihku ümbriku. Selles polnud aga rahapaberid, vaid tsitaat Horatiuselt: “Tõde ja vale läksid koos ujuma. Mõlemad jätsid riided rannale. Vale tõusis esimesena veest välja ja võttis tõe riided endale. Kui tõde vargust märkas, otsustas ta, et ei saa riietuda vale riietesse. Sellest ajast peale on tõde olnud alasti ja vale liikunud ringi tõeks riietatuna.”

Kuraator rõhutas, et on tänulik kunstnikele, kes võtsid ette nii raske teema nagu korruptsioon. Ehkki tööga esinejaid on kümmekond vähem kui ühisnäitustel tavaliselt, on Hüti hinnangul tegu tubli saavutusega. “Tuli astuda see julge samm, natuke mõelda ja teoseks vormistada. Korruptsioon on ju ähmane asi, mida ei näe ega tea – kuidas seda siis kujutada,” sõnas ta. Hüti enda suuremõõtmelisel raharaamis maalil on näha Rakverest lahkuvate kultuurijuhtide kandu, vaatamata taustal kõlavatele pidulikele tõotustele.

Kohalike võimukandjate ainus esindaja näituse avamisel, Rakvere abilinnapea Kairit Pihlak andis Riho Hütile edasi linnavalitsuse ümbriku, mille “sisu vastab kokkuleppele”. Ümbrik jäi kohalolijate silme all avamata.
Pihlak juhtis tähelepanu Mari Riina Risti pildile “Midagi on mäda” ja avaldas arvamust, et kui nii paljude ilusate õunte seas on vaid üks riknenud ubin, mitte vastupidi, on seis suhteliselt hea. “Mul on hea meel, et galerii on leidnud kõige olulisema valdkonna, millega tegeleda, ja siin avanev pilt on suhteliselt hea. See on ka tänu kunstile ja kunstnikele – meil on kogu aeg hea järelevalve. Loodan, et see jõuline suund siin galeriis jätkub,” sõnas ta.

Abilinnapea tundis erilist heameelt Riho Hüti pildi üle ja väitis, et kultuurikeskuse teema “pole kunagi nii palju õhus olnud kui praegu”. “Luban teile, et kohe algavad intensiivsed arutelud sellel teemal. Loodame, et siis inimesed ei lahku, nagu sellel pildil, vaid pigem hakkavad koonduma, sest asjal on jumet,” ütles Kairit Pihlak.

Foto: Meelis Meilbaum/Virumaa Teataja

KUNSTNIKUD
Urmas Uustal, Maila Merilo, Ivo Ridalaan, Margit Kaare, Rein Veskus, Vello Lillemets, Mari Riina Rist, Jüri Jürna, Riho Hütt, Teet Suur, Hallan Kivisaar, Ülle Kask, Ain Seeblum, Maimu Seeblum, Jüri Undusk, Jüri Runnel, Suokass.

Mõned retseptiraamatud kokkamishuvilistele

Sorteerisin ükskord oma paberimajandust ja tekkis hulk materjali, mis oli paras köitmiseks.

Valmis neli retseptiraamatut, mis on Belgia pistes köidetud ja mille vahel on vähemalt 70 lehekülge, kuhu saab talletada häid retsepte.

Samuti on sisekaante vahel lahtrid, kuhu saab esialgu väljalõigatud retsepte ilusasti hoida.

Kaasas on ka järjehoidja ning kogu raamat käib "lukku" sõlmitava lipsu abil.

 

Nüüd ootavad need ära kinkimist uutele omanikele.