Täna tuli siis südamest, isegi rahet viskas sekka. Nüüd on mõned päevad mureta - ei pea kastma ega leotama oma lilleampleid. Ka veesilm sai pilgeni vett täis. Tänud taevataadile!
teisipäev, 26. juuli 2011
Vihmasadu
Iga päev vaatan taevasse ja mõtlen, kus on need lubatud vihmapilved. Kõige hullem on kui müristab tunde ja siis pilved lehvitavad ja teevad minekut jätmata piiskagi vett...
Täna tuli siis südamest, isegi rahet viskas sekka. Nüüd on mõned päevad mureta - ei pea kastma ega leotama oma lilleampleid. Ka veesilm sai pilgeni vett täis. Tänud taevataadile!
Täna tuli siis südamest, isegi rahet viskas sekka. Nüüd on mõned päevad mureta - ei pea kastma ega leotama oma lilleampleid. Ka veesilm sai pilgeni vett täis. Tänud taevataadile!
Postkast
Postkast peab ilus olema. Postkast peab nii ilus olema, et kirjakandja märkaks seda ja tahaks sinna igasugu armsaid kirju ja ajakirjandust panna.
Minu postkast oli kollane, kuid igav - nii nagu eelmiselt omanikult päranduseks sain. Tema kasutas seda ka mingite kupongide kogumiseks.
Ühel ilusal päeval mõlgutasin mõtteid, et võiks mingi sigrimigri postkasti peale joonistada. Mees arvas, et ühel õigel postkastil peab kindlasti ka postipasun peal olema. Nii saigi see põhimotiiviks, lisaks mõned lillekesed:)
Aga täna leidsin Kuusiku Ennu Facebooki kontolt ikka ülilahe postkasti. Tal maakodu metsa sees ja see sobib sinna nagu rusikas silmaauku. Aga võib-olla sobiks isegi mulle värava kõrvale....
pühapäev, 24. juuli 2011
Päike, meri ja süüteroosid
On üks imeilus koht Ida-Virumaal nagu Liimala. Ütleks, et seal on lausa paradiisirand - meri lauskjas ja liivane, rahvast vähe.
Sellisesse ilusasse kohta kutsus nädala aluses meid Sirje - tulge puhkama ja teeme midagi ka asjalikku, näiteks süüteroose. Õhtul, peale korralikku päiksevanni, istusime kokku ja hakkasime harutama munakarpe. Algul tükkideks ja siis ribadeks ning siis läks toppimiseks. Saime ühtekokku 50 süüteroosi.
Lahke perenaine toitis meid veel maitsva kanaroogaga ja kahe hõrgutava küpsisetordiga.
No mida sa hing veel tahta oskad!:)
Punane päev
Nii võib nimetada täna minu puhkuse viimast päeva, sest peaaegu kõik oli seotud punase värviga.
Hommik oli pilvine ja oli kohe isu käsitööd teha. Algatuseks otsustasin ühe igiammuse roosa kampsuni ära lõpetada - oi kui raske on vanu poolikuid asju lõpetada - no mitte kuidagi ei libisenud see töö, aga ikkagi sain valmis.
Ja et olin tuhinas, siis arvasin, et ühes jutis võiks ka seeliku ära lõpetada, mille meisterdasin ühest halvastiistuvast kleidist. Seeliku jaoks ostsin juba ammu kummi ära, kuid kahjuks ei mäletanud kuhu selle olin pistnud. Hakkasin garderoobis, kus ajutiselt on hoiul käsitöö ja kunstitarbed, korralikult tuulama, mille tulemusena koorus välja hulk poolikuid töid: diivanipadjad, mis ootasid punaseid katteid, punased sõrmikud ja terve hunnik muid esemeid, mida vaatasin ning panin ilusti tagasi:) Igal asjal oma aeg!
Leidsin ka oma imearmsa punase bareti - ilmselt olin selle harutamiseks kõrvale pannud. Ma arvan, et see soojendab see sügis veel mu pead.
Peale seda, kui poest kumm ostetud ja seelik valmis õmmeldud, otsustasin siiski viimased kirsid ära korjata. Turnisin vist kolm tundi puu otsas, et saada ämbritäis kirsse. Päris väsitav oli.
Õhtul tegin ka käpikud korda - kaks poolikut tööd sai valmis, nii hea tunne.
Nüüd vaja veel punane pesu pesema panna ja nagu mainisin, algab homsest jälle töönädal, siis otsin punase küünelaki välja, et end pisut ergastada.......
P.S. Mees tuli just duši alt ja tõmbas selga kärtspunase T-särgi:)
Ja õega rääkisin täna telefonitsi ja ta küsis, mis värvi kingitust ma tahan kööki - ikka punast:)
Tellimine:
Postitused (Atom)