Lehed

laupäev, 28. aprill 2012

Veelkord plastikust ja roosidest

Koolituseks sai kogutud erivärvilisi pudeleid, millest oli tahtmine veel midagi teha. On ju tegelikult joogipudelist mingi eseme valmistamine natukene eriskummaline, kuid käsi on juba soe ja lased fantaasial lennata, siis võib tulemus tulla vägagi ilus. Mis sest et tegemist on plastikuga!

Kuid plastpudelist ei pea pelgalt lilli sulatama, vaid seda materjali lõikudes ja sulatades saab ka teisi huvitavaid vorme.









esmaspäev, 23. aprill 2012

Lillepoti kaunistamine

Kevad on ju see aeg, kus istutatakse taimi. See on ka aeg, mil ei tohi unustada toalilli ja ka neile tuleb anda ümberistutamise näol värsket mulda.

Vahel mõtlen, et milleks neid lilli pidevalt paljundada, kui need on halvas seisundis. Võiks lihtsalt minema visata. Ei, pole südant ja nii neid taimi on kogunenud nii palju, et varsti pole enam kuhugi panna. Mõtlen just töö juures.

Pistsin ükspäev potti rohtliilia. Pott oli kole ja nii värvisin selle lihtsalt üle, peale üks vahva vanasõna ja salvrätikust mõned detailid. Tulemus siis selline.


Kus pole puudu tahtest, seal ei tule puudu ka võimalustest.
                                                                              Hispaania vanasõna.


 Valik õe tehtud potte.

Õnn ei asu mägede taga ega kaugete merede randadel, ta öösel su padja all magab ja päeval kõnnib su kandadel!



laupäev, 21. aprill 2012

Rahvuslikud vilditud prossid

Rahvuslike ehete fännajad saavad metallist sõlge näiteks asendada hoopiski vilditud prossiga.

Eelnevalt valmis tehtud prossitoorikuid võib kaunistada pärlite, paelte ja kõige muuga, kuid etno mulje loomiseks on eelkõige abiks tikkimine.







reede, 20. aprill 2012

Heegeldatud pearätikud

Lapsepõlve sõbranna palvel pidin vardad nurka viskama ja haarama hoopiski heegelnõela. Soovi kohaselt oli vaja kahte suvist heegeldatud pearätikut väiksele rõõmsale tüdrukule.

Ei ole just eriline pitsi heegeldamise fänn. Põhjus ka lihtne - nii palju aega kulub ja vaeva peab nägema peene niidiga heegeldamisel. Tulemus on ka muidugi ilus, sest heegeldades valmivad nii ilusad õhulised asjad.

Otsides internetis mustreid võib leida imelisi esemeid, õpetustega on veidike raskem.




teisipäev, 17. aprill 2012

Juba lubab

Möödunud pühapäev lubas põhjaeestlastele esimest kevadilma. Oli tõesti mõnus ja toas ei tahtnud hetkekski istuda - aed kutsus. Nüüd, varakevadel, on ka paras aeg käes mõlgutamaks mõtteid missuguseks peaks aed välja kujunema suveks. Lisaks taimeilule võib ju aias leiduda ka muud silma kaunistavaid elemente.

Eelmine aasta maikuus võtsin ette ühed armetud lillekastid, mis olid õues olemisest täiesti räsitud. Natuke kõpitsemist ja lilled said omale vahva pesa. Suve lõpus nägi muidugi lõpptulemust!










laupäev, 14. aprill 2012

Plastikpudelist imelised lilled

Seekordse töötoa teema oli plastikust joogipudelid ja nendest lillede valmistamine. Kuna plastik on maailmas üks kõige enam keskkonda saastavam materjal, siis peaks alati mõtlema kuidas seda taaskäidelda. Õnneks saab tänapäeval pudeleid tagastada, kuid need sobivad suurepäraselt ka meisterdamiseks.

Kaubandusvõrk pakub väga vahvaid jooke erinevates värvilistes pudelites. Kui fantaasial lasta lennata, siis saab pudelitest erinevaid väga armsaid lilli, millest midagi valmistada (ehted) või kaunistada.

Plastiklilli on lihtne valmistada, õpetusi ja näiteid leiab internetist.





esmaspäev, 2. aprill 2012

Ootel

Istun akna all ja vaatan õue - lumesadu.

Mida teavad nemad seal kaugel soojal maal! Neil on ju ainult fiesta ja siesta ning sambapeod. Neil pole ju kevadeootust, kus iga päev mõõdad kui palju on lund sulanud, mis lilled on talve üle elanud, kas linnud naasevad pesakasti jne. Oh, eks ikka väike kadeduseuss tõstab ka pead, sest tegelikult tahaks ka sooja, no ei taha seda lödi enam, mis taevast muudkui sajab alla! Sooja, sooja, sooja, mõnusalt õhukesi riideid ja päikest.

Istun akna all ja õmblen. Kirju komplekt vajab hädasti ühte kirjut seelikut.

pühapäev, 1. aprill 2012

Punane gaasirätik

Reede õhtul pole telekast no kohe mitte midagi vaadata, sellepärast ma ei raatsigi niisama diivani peal vedeleda ja aega surnuks lüüa. Ükskord olin päris üksi ja ei viitsinud midagi teha ning lasin puldil klõbistades mööda telekakanaleid. Ikka edasi ja tagasi - mitte miskit ei köitnud tähelepanu. Kuid siis, ühel mingil vene kanalil, näidati ühte filmi, arvan, et tegemist oli 80ndate aastate algusajaga.

Filmi peategelaseks oli üks nooremapoolsem proua, kes töötades kommivabrikus oli siiski väga hea elujärje peal. Tal oli oma korter linnas, mis oli tolle aja kohta üsnagi maitsekalt sisustatud - ei mingeid kirjusid seina- ega põrandavaipu. Samuti oli proual kogu aeg uhke soeng peas, päris ülestõstetud kuhilat polnud, kuid rasked lokid olid küll kõrgeks seatud ja seljas kandis ka ilusaid kleite. Ühte uut kleiti demonstreerides mehele ütles ta: "Vaata, lasin õmmelda ühe impordkleidi järgi, no kesse ikka aru saab!"

Vot sellised ajad olid siis. Ise see film muidugi kujutas eelkõige läbilõiget proua õnnetust armastusest kahe mehe vastu, milles oli süüdi tema keevaline iseloom, tugev natuur ja iseseisvus.

Filmis oli palju retrot ja oli ka äratundmisrõõmu, sest olen otsapidi veel nõukaaja laps. Tähelepanu köitis üks gaasirätik, mille proua omale soengu otsa sättis. Mäletan, et mu emal oli neid ka mitmeid, mis oli kapis ilusasti kokku murtud. Ühe punase räti ärisin ma omale juba ammu-ammu ära. See on selline ilus, õhuline ja kerge - tolle ajastu märk, kuid sobilik ka tänapäeval kandma.

Punase gaasirätiku juurde sobib hästi verivärskelt kevadeks kootud punane kampsun.