Ütleks nii, et mõnel asjal veab - on ühe peremehe juures mingi aja ära, kuid siis ei visata minema, vaid rändab kuhugi. Kuhugi, kus vanavarakaupmehed küüned taha lükkavad ja uuesti müüki paiskavad.
Sattusime Saksamaal ühte vanakauplusesse, kuid nii veidrat kauplust ja kogu kupatust ma pole veel varem näinud. Mitte halvas mõttes! :) Sellist killadi-kolladi, ligadi-logadi kaupade väljapanekut meie riigis ei trehva. Aga võib-olla seepärast, et Eestis on teadupärast kõik need kaubandusnormid nii kõrged.
Vaatamata sellele, on see kauplus ülimenukas ja rahvas käib seal kogu aeg tuulamas, mida põnevat on toodud. Ka peremees ja perenaine juba kahe silma vahele ei jää! Tegemist oli hipipaariga või inimestega, kes on mingisse ajastusse kinni jäänud. Naine oli jube krõõp (vabandust väljenduse eest), seljas pikk nahkmantel ja peas mehelik kübar. Mees ütles, et kaugelt meenutas Keith Richardsit. Meest ma nii detailselt ei mäleta, kuid mäletan seda, et ta istus mõnusasti ühes vanaaegses tugitoolis ja tossas suitsu teha. Stoilise rahuga - oma kauplus, teen mis tahan. Konimoll oli nagu siil ja minu meelest oli neid veel mujalgi.
Ahjaa, ka õues avanes omamoodi vaatepilt. Kuna proua tegeles ise mööbli renoveerimisega, siis oli hoovi peal erinevas tööstaadiumis mööblitükke. Rämspu oli ka rohkelt ja mulle tundus, et mõne mööbliga kadus poole tegemise pealt insipratsioon ära ja nii sai see ka rämpsu staatuse, sest vihm ja päike tegid oma töö.
Kõik see jutt tundub heidutav, kuid kui need pisiasjad kõrvale jätta, siis leidus seal nii ägedaid asju. Kui autol oleks olnud järelkäru, oleks osad asjad sealt raudselt kaasa vedanud. Pererahvas ostab ise Euroopast vanavara kokku ja seal leidus tõsiseid pärleid.
Meie saagiks sai üks täismetallist seinalamp, mis kohe meeldis ja mille saatust teadsin juba suve algul ette - magamistuppa peegli kõrvale. Mees kõpitses selle üles, tegi juhtmestiku korda ja nüüd on see tipptopp valgusti.
Väga kaunis!
VastaKustuta