Traaditööd

Kunagi Apollo raamatupoes ringi vaadates pälvisid minu tähelepanu ingliskeelsed käsitööraamatud. Vaadates hindu jõudsin järeldusele, et patt on mitte soetada nii soodsalt raamatuid, eestikeelsed käsitööraamatud on tõepoolest kallid. Üks raamatutest oli Wonderful Wire Works – traaditööd, kus oli erinevaid tehnikaid, et valmistada ilusaid asju, alates ehtest kuni lambikuplini. Fantastiline.

Kui kevadel proovisin oma esimesi ehteid valmistada, siis ostsin ka mõned meetrid käsitöötraati, et saada aimu traadikeerutamisest. Igatahes hakkas kohe meeldima,vaja veel lihtsalt harjutada ja harjutada.

Aprillis tellisin Helmehaldjast omale värvilist käsitöötraati, millest saab oskuslikult painutades teha imeilusaid asju.

Täna katsetasin ühte käevõru teha. Ütleme ausalt, et päris palju pidin vaeva nägema, sest ei oska veel. Ohjah, lapsepõlves sai palju värvilisest traadist lahedaid sõrmuseid keerutatud – esimesed isetehtud ehted:)

Traaditöö on mõnus ja nii ilusaid omanäolisi ehteid saab neist valmistada.

Meeldiv lugeda lapse saavutuste kohta

Tänases, 14.mai Virumaa Teatajas oli esile toodud ja antud minu vanema lapse maali kohta positiivne arvustus:)

90 kunstiõpilaste tabatud rõõmsalt värvikad imed
14.05.2011 00:00
Ain Seeblum

Rakvere teater jätkab meeldivat kunstinäituste traditsiooni tähelepanuväärse ja ülla žestiga - kunstiloomingut näitavad tantsu- ja kunstikooli Athena 90 kunstiõpilast.

Tantsu- ja kunstikooli Athena kevadnäituse “Sammuke edasi” väljapanek on väga mitmekesine, rõõmsalt värvikas ja üllatab laste fantaasiaküllaste väljendusviiside poolest. Rõõmsat avatust ja reibast tegutsemislusti on tunda kõikidest piltidest - alates kõige nooremast, viieaastasest Viktoria Tiidemaast siiralt helge suveunistuse pildiga, kuni 18aastaste noorteni, kes söakalt julgeis eneseväljendustes ja optimistlikus pealehakkamises seavad sihte algavaks iseseisvaks elurännuteeks.

Oli rõõm laste kunstinäitust uudistada ja igast pildist miskit meeldivat avastada.
Kõige pisemad piltide autorid rõõmustavad südantsoojendava sundimatu vesteõhinaga. Väga veenvalt mõjus Maria Suumanni (7) maalitud sitikas - pilt ongi tervenisti täis ühteainumat suurt sitikat, kes seal pildil väga usutavalt paljusid pisikesi jalgu ägedalt liigutab. Väga usutav on ka sagin Markus Roosti (7) joonistatud linnupesa ümber. Paula Johanna Susi (7) monokroom­ne tüdruku portree üllatas helgelt rõõmsa meeleoluga. Laura Dagmar Maasing (8) on aga hästi tabavalt kujutanud hoopis TVst nähtut - Lady Gagat glamuuri­särases etteastes “Bad Romance”.

Natuke suuremate laste seas torkavad huvitavate akva­rellidega silma Diana Dunets (9) - nõrutusvõttega loodud dekoratiivselt efektne mustripilt - ja Johanna Rannu (10) - kaunis sulandustehnikas maalitud lillepilt. Toredasti on õnnestunud ka Killu Marie Kelli (12) akvarellmaalike, mis kujutab tigu.

Laheda seiklusvaimuga, ener­gilise süžeega pildid on joo­nistanud Magnus Mänd (10) - animistlike tegelaskujudega T-särgi ideekavand “Koala World” - ja Kärt Kraus (12) - pilt hoogsast ratsusõidust mitmeplaanilisel maastikul.
Kristin Kajar (11) ja Teini Piibemaa (13) on kumbki maalinud väga head õrnatundelised portreed. Aga poisid ei joonista sugugi ainult seiklusliku süžeega pilte. Evert-Dan Jüsma (11) on maalinud guaššidega fovistlikult kirka ja efektse pildi tulbiõitest, Hendrik Eerikson (13) samas tehnikas oskarkallislikult dekoratiivse, erakordselt maitseka merevaate päikeseloojanguga, Oliver Haav (12) aga loodusteemalise, veenvalt elutruu pildi kevadlõhnu nuhutavast jänesest ja Marko Laasberg (14) joonistanud modernse graafilise disainina nimelogo.
Üllatajaid on veel tüdrukutegi hulgas: Birgit Ahse (13) guašitehnikas väga hea lüüriline pilt sügiselõpust, kus üksik puu on kaotamas viimseid lehti, Helle Hämarsalu (13) aga on teinud erakordselt usutava pastellnatüürmordi rohelise õunaga.

Athena kooli vanemate kunstiõpilaste hulgas on samuti huvitavaid autoreid. Noore inimese eksistentsiaalsete mõtisklustena on väga hea hariliku grafiitpliiatsi joonistuse teinud Jüri Mägi. Huvitav on, et koopiažanri kunstiõppeülesannet täitma asudes on ta andekalt sulandanud ka omaenda mõttedetailid tehtavasse töösse, ilma et see koopia üldmuljest esmapilgul üldse märgatav oleks.
Teine hästi õnnestunud ja põnev tulemus on Kristin Põdralt (17), kes pliiat­sijoonistusena tehtud portrees on kasutanud mo­del­li tavatut ja raskelt taba­tavat poosi. Hariliku pliiatsiga joonistatud natüürmortide puhul eristus vermeer­delft­likult tõetruu vormi ja valguse-varju terase tabamisoskusega Karin Laus (18) oma tööga.

Õlimaalitehnikas tõusevad esile kaks andekat neidu: Marianne Aruste (17) ja Maria Emma Rist (16). Marianne Aruste maalis on peidus sümbolistlikku sõnumit, edvard­munchilikku ehtkunstilist loomingulist mõttelendu.

Enim muljet avaldas mulle Maria Emma Risti pilt talveöisest külmast lumesäbusest sinetusest vastuvaatava kolmesilmse kassiga, kes just kuusirbi nahka pannud. Sellest andekast maalikesest tulvab kammitsematut ausat muinasjutulisust – niisugust fantaasiaküllast mõttelendu püüab elukestvalt iseendas tabada iga küps kunstnik ... ja selle tabamise ime ongi kunstiloome müsteerium.

Meisterdamine kirbuturul

Täna toimus Tapal vanas vaksalis kirbuturg. Tegemist oli esimese taolise üritusega Tapal. Mõte hea – too vana asi ja anna või müü soodsalt kellelegi, kes seda vajab. Põhiliselt oli valikus riided ja jalanõud. Inimesed käisid ja uudistasid, hiljem oli müüjatelt kuulda, et ikka teeniti rohkem tagasi kui kohamaks oli. Tore.

Minu jaoks oli üles pandud laud koos materjalidega, et saaksin huvilistega meisterdada. Mõte oli näidata ja proovida salvrätiku tehnikat, millega saab vanadele asjadele väga ilusa kuue anda.

Ühe perekonna lapsed soovisid küll proovida kuidas katta konservipurk salvrätikuga. Mõlemad tüdrukud lahkusid uute pliiatsitopsidega.

Üks tütarlaps soovis kõigepealt ära osta näidised. Ta oli lummatud moonidest, mis kaunistasid purke. Soovitasin tal ikkagi ise proovida, hiljem soetada samasugused salvrätid ja teha siis omale nii palju asju moonimotiiviga kui lustib. Igatahes ära ta proovis ja tegi omale armsa topsikese. Hiljem üritas ta veel kord mind veenda, et purgid maha müüksin. Tulutult:)

Oli ka pealtvaatajaid – vanemad naisterahvad, kes ei tihanud proovida, kuid näha oli, et huvi on. Lõpuks mõned murdusid ja tegid käe valgeks.

Et koht oli natuke vana ja eemaletõukav, leidus siiski külastajaid ning ka meisterdamishuvilisi. Siit veelkord arusaamine – meie ümber on nii palju inimesi, kes tahaksid ilu luua!

Vaimsus ja füüsis tasakaalus

Selleks korraks on see siis läbi. Eile oli teadmisteproov, kus kolme aasta jooksul manustatud teadmised tuli letti laduda. Homme saabub tõehetk, sest siis avaldatakse kui edukalt lõpueksam sai sooritatud.

Päev enne seda sai hoolega veel viimaseid materjale lapatud lootuses, et midagi meelde jääb. Et ajud üle ei kuumeneks, siis tegin omale päevaplaani – õpin tund aega ja kaks tundi olen aias. Ilm oli ju imeilus!

Esiteks võtsin käsile kõrreliste peenra. Umbrohu pealetung oli võimas, seega pidin osad puhmad ära lõhkuma ja ka peenart laiendama.

Kompostihunnikust mulda tuues avastasin, et midagi punast paistab – kivile joonistatud lepatriinu. Hiljem tuli sama mulla seest veel ka lihvitud kivist südameke. Ilmselt olin need kunagi lillemullaga ära visatud:)

Et veesilma korrastamine lõppes just mõned päevad varem, siis kobestasin ja rohisin ka veesilma ümbritsenud peenrad.

Peenarde korrastamisel selgus, et erinevad mägisibulad on talve ilusasti üle elanud. Üks aasta mädanesid nad peaaegu kõik madalamates peenardes ära.

Terrassil on õe tehtud keraamiline alus, kus olen sobitanud kokku erinevad mägisibulad, uuendasin ka see kevad taimevalikut.

Lõpuks mõtlesin, et peaks sibulad kahte peenrasse maha ära panema. Mis sest, et on hirmus kuiv, küll see vihm millalgi ikka tuleb! :)

Selline päev oli siis selle õppimise ja aiatööga!

Jäätmed tagasi loodusesse

Igal kevadel saab midagi uut tehtud. Seekord siis uhke suur ja korralik kompostla. Nii suure krundi jaoks nagu mul on, jäi vana kompostihoidla väikseks ja eelmine aasta tekkis juba olukord, kus taimejääke polnud võimalik enam korralikult ladustada - värske ja vana kompost kippus segamini minema. Nüüd valmis mitmekambriline hoidla, kus neljaaastase tsükli järel saab värsket mulda.

Et kompostihunnik peaks siiski krundil olema märkamatu ja tagasihoidlik, siis varjab seda osaliselt õunapuu, lisaks istutasin veel sinna ette lilled. Peagi hakkavad need õitsema ning tõmbavad tähelepanu hoopis oma ilule.

Kuna mulle meeldib taaskasutus, siis leidsin ühe vahva pildi kuidas taaskasutada vanu aknaid kompostihunniku ehitamisel.

Veel leidsin hea artikli komposti tegemise kohta mida saad lugeda siit

Head emadepäeva!

Talv on saanud kevadeks

ja päikest täis on päevad.

Head emad jäävad emadeks

ja lapsed lasteks jäävad.
..........

Täna on ilus päev! Väiksem laps toimetas hommikul juba enne mind ning küsis kas soovin kohvi. Hetk hiljem toodi emale voodisse kandik koos kohvi võileibade ja õnnitluskaardiga.

Ega sellega veel kingituste laviin lõppenud, sest ega ühekorraga ei saanud kogu üllatust emale toodud. Siis tõi laps veel lilli ja kingikotikese, milles kommid ja palju-palju õnnitluskaarte, mida ilmselt meisterdati salaja mitmed päevad:)

Valik kaartidest, mis oli pakitud kotikesse. Mis mulle meeldib, et laps ei hoia oma emotsioonide ja kunsti pealt kokku!

Ja nüüd maale, eks ikka oma emmet õnnitlema! :)))

Armastus lillede vastu

Kevad on imeline, sest päike toob hinge sellist jõudu ja inspiratsiooni. Aias tahaks teha midagi uut ja ilusat, veel paremini kui möödunud aastal. Peas liiguvad mõtted kuidas taimi ümber istutada või hoopis juurde istutada, et aed saavutaks oma mahukuse ja ilu.

Täna käisin aiapoe õueplatsil eesmärgiga vaadata ploomipuid. Ploomid ununesid aga kohe kui nägin suvelilli, nad on ikka nii ilusad! Kuigi tean, et on vara istutada - öökülmad pole veel mägede taga, otsustasin siiski oma tuju tõstmiseks mõned soetada. Hind oli küll krõbe, aga mis teha! :)

Järgmine samm oli minna osta kateloori, igaksjuhuks. Parem varblane pihus kui tuvi katusel.

Õhtul said lillekesed juba värskesse mulda istutatud. Jõudu neile sirgumisel! :)

Leidsin ühe postituse

Istun täna koolitusel. Iseenesest on koolitus huvitav, kus õpime vabavara kodulehekülje kujundamisel, kuid ma jõuan kiiresti kaasa mõelda ja mul jääb aega üle. Surfan vahepeal netis ja kolamise tulemusena leidsin oma endise kolleegi blogi, kus on lahe postitus koos fotodega.

21.novembril 2009 kirjutab mu kolleeg:

Kõik sai alguse sellest, et töökollektiivis on niiiii uskumatult palju andekaid ja tegusaid naisi...!!!!

Kui muidu oleme me kokkusaanud, et koos kokata, siis nüüd oli plaan teha koos mosaiiki. Igal ühel meist olid omad mõtted ja ja hakkasime neid kõik koos teostama.

Esimesed kivikesed said tookord mul paneelile kleebitud, millest pidi moodustuma seinamosiik, kus kesksel kohal on kameelion.

Mõned kuud hiljem (vahepeal kadus ind ära ja pidin ka õppimisega tegelema) sai kunstitaies valmis.

Teised naised ja ka lapsed, kleepisid puule mosaiiki, millest sai hiljem kuumaalused. Kasutust leidsid ka vanad taldrikud, millele sai antud uus välimus - nüüd kaunistavad nad lauda, kas kommi- või puuviljavaagnana.

Lisaks kuumaalustele tegi kolleeg ühe ilusa vävikireva lillepoti. Mosaiiki saab lihtsat teha - tuleb sobitada erinevate keraamiliste plaatide tükid ning tulemus ongi suurepärane. Tean, et peale vuugivahede täitmist näeb see pott veelgi kenam välja:

 Vaadates neid pilte, tuleb taas mosaiigi tegemise isu peale!:)

Kevadised lauakatted

Lõpuks sain valmis kevadised lauakatted/taldrikualused.

Talvel sai katsetatud tekstiilitrükki ja järgi jäi erinevat sorti värve. Mõtlesin, et teen vaba käe järgi ise mingi mustri ja kannan värvi kangale.

Idee ja katsetus.

Esimene proovitöö, et näha kui kaua võtab kõik see aega.

Kontuuride tegemine läks libedalt ja seda tööd sai järk-järgult teha, sest värv tahtis vahepeal kuivamist.

Kui kogu töö sai valmis, tuli värv kuumutada. Kokkuõmblemisel kasutasin vatiini, et katted liiga lörtsiks ei jääks.

Viimane õmblus ja siis tuli veel läbi teppida.

Kokku sai tehtud kuus lauamatti, sest just nii palju kipub tavaliselt külalisi olema laua ääres:)

Et köögis on läbivaks tooniks sinine ja pruun, siis sobivad taldrikualused kõigi mu kööginõude ja muu sisustusega.

 Kokkuvõtteks jäin rahule. Võib-olla viitsin kunagi midagi uut nikerdada.