Poes on igasuguseid karbitoorikuid, enamasti papist ja puust. Mina võtsin ette puust karbikese, millele proovisin teha dekupaaži ehk rahvakeeli salvrätitehnikat.
Meisterdamiseks on vaja:
- karbikest
- valget akrüülvärvi või vesialuselist ehitusvärvi
- dekupaažilakki või mõnda muud vesialuselist lakki (seina- või põrandalakk)
- salvrätikuid
- kääre, pintsleid
- toonimiseks akrüülvärve
- soovi korral sädeluspuru.
Alustuseks tuleb karp valge värviga üle kruntida.
Peale seda kui värv on ära kuivanud, tuleb karp kergelt liivapaberiga üle käia, sest niiskus ajab puukiud üles, mille tagajärjel muutub pind karvaseks. Värvi kuivamist võib kiirendada ka juuksefööniga.
Kui salvrätikust on pildimotiivid välja valitud, siis tuleb need välja lõigata. Saab ka rebida - lihtsalt kuivalt või kui pintsliga pildiääred kergelt niiskeks teha, mille tagajärjel on üleliigset paberit kerge ära tõmmata.
Mina soovitan alguses kõik motiivid enam-vähem karbile asetada ehk siis vaadata, kuidas visuaalselt jääb salvrätiku paigutus kõige kenam. Alles seejärel asun kergete pintslitõmmetega laki abil neid kinnitama.
Salvrätikut saab lakiga ainult siis kinnitada, kui on eemaldatud kaks alumist kihti. Kui juhtub, et üks kiht ei tule ära siis tuleb õrnalt kortsutada ja see ikkagi kätte saada, sest muidu hakkab lakiga kinnitamisel salvrätik koledasti kobrutama ja jääb jube inetu.
Kuna lakk kuivab kiiresti, siis võib pildimotiivi servasid veidike hajutada, kas kasutades selleks mingit sellist akrüülvärvi tooni, mida leidub salvaka pildi sees või hoopiski mingit muud tooni. Mina tegin servade hajutamist hoopiski pronksivärviga.
Lisaks ma hõõrusin servadele pruuni vaha, aga seda võib teha ka hoopiski valge värviga. Ja kui servasid üldse mitte rõhutada, ei juhtu ka mitte midagi.
Sädeluspuru kinnitamiseks määrisin vajalikud kohad PVA liimiga üle. Liim kuivab läbipaistvaks ja ei jäta mingeid jälgi.
Kõige lõpetuseks lakkisin töö veelkord üle ja lasin rahulikult kuivada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar