Päike paistab läbi tiffany vitraaži

Möödunud aastal, kui kursusel tegin tiffany vitraaži, otsustasin, et see teema pole minu jaoks. Liiga palju aega võtab kõik see lõikamine, lihvimine ja muu. Eks isu võttis ära ka asjaolu, et esimese töö kohta oli liiga palju detaile, mis omakorda väiksed olid.

Mis seal salata, aasta lõpus kui kursus hakkas, seadsin taas sammud õpituppa. Ette tuli juba eelnevalt valmistada kavand, et säästa aega. Ja miskipärast tol hetkel ei tulnud seda ideedetulva mida teha. Mõte jäi siis miski modernse peale, mis sobiks ateljee aknale.

Hakkasin nokitsema kavandiga. Kahjuks pean tõdema, et taas tegin sama vea - liiga palju detaile. Vaadates kursusel "vanu kalu" sain aru, et arenguruumi mul on. Pean veel ilusa asja valmistamiseks kõvasti harjutama.

Paistu ainelised sõrmikud

Kristi Jõeste Mulgi kinda koolitusel käib kibe töö - tradistiooniliste kindarandmete skeemid ilmuvad üha enam tahvlile ja need peavad kursuslased praktika mõttes läbi kuduma.

Minuga juhtus selline lugu, et võtsin kindakoolitusele kaasa mingi värvivaliku lõngu. Paistu sõrmiku randme läbikudumisel oli puudu roheline värv, mille asendasin lihtsalt heleoranžiga. Kui randmete näol oli tükk tööd tehtud, otsustasin need sõrmikuks edasi kududa.

Hiljem avastasin, et oranži säbru keskele oleks nii hästi sobinud punane silm, kuid ei tihanud sellist mustrimuutmist ette võtta. Nüüd mõtlen, et oleks siiski võinud nii teha, sest traditsioonilisi sõrmikuid need niikuinii oma värvivaliku poolest enam ei jäljenda. 

Veelkord jääküünaldest

Eelmisel nädalal tegime väikese koosviibimise mu juures koos jääküünalde valamisega. Riputasin pildid ka Facebooki, mille kaudu sain nii palju tagasisidet ja küsimusi. Huvi oli suur.

Tõepoolest on tegemist ühe lihtsa aja veetmise viisiga, mis on jõukohane kõigile. Pealegi - ilusate küünalde vastu pole mitte kellelgi.

 

Kuidas me tegime:

- Panime suurtesse konservitopsidesse sulama küünlajäägid või tuttuued küünlad;
- Purustasime hästi peeneks jääd. Paremini sobivad jäätükid, sest jääkamaka purustamiseks peab ikka visadust olema;
- Pistsime peenikese küünla tühja neljakandilisse tetrapakendisse ja vooderdasime jäätükikestega;
- Kallasime tulikuuma vaha jää peale;
- Tunni aja pärast hakkasime ettevaatlikult tetrapakendit koorima;
- Lasime tetrapakendist jääst tekkinud veel välja nõrguda ja asetasime kuivama;
- Katsetasime, põlesid ilusasti.

Kes tahab võib peenikese küünla üleliigse osa ära lõigata aga ta põleb suhteliselt kiiresti küünlaga tasa.

Kui seinakell katki, tuleb uus teha

Kahjuks läks mu vahva käokell katki. Mees hakkas kella õigeks keerama ja see lihtsalt purunes õnnetult ta käte vahel. Mõlemad olime kurvad ... hetkeks ...

Kuna ma niipea keraamikale ligi ei pääse, et uus sihverplaat teha, siis asendab lihtne lauajupp ajanäitajat.

Kellamehhanismi võtsin seniks kasutusse. Lauajupi kaunistasin salvrätitehnika abil ära.

Kell asub ateljees, seetõttu sobib numbrite kohale igasugu värki kleepida. Seekord siis nööbid.

Tibukollane kampsun

Kollane nagu rõõmu värv. Rõõmus nagu ka tänane päev, mil tähistasime Eesti sünnipäeva ja mis oli nii mõnus soe.

Kampsun sai lõpuks lõpetatud, alustasin vist eelmisel aastal. Kudusin seda isegi ühel naiste konverentsil ja ühel hetkel jäi see mul töö juurde mingisse karpi. Unustatud, kuudeks...

Kuu aega tagasi tahtsin nii midagi kududa ja siis otsustasin kampsuni lõpuni teha. Tuli ka mustrit otsima hakata, sest see oli ka vahepeal kuhugi teiste paberite vahele ära kadunud ja peast ma neid lehekesi ei osanud kududa.

Kättevõtmise asi, nagu öeldakse ja valmis ta sai.

Lõng on mingi Itaalia mohäär, kuna seda oli tohutult tokis, siis kulus ainult neli tokki. Vardad number 7. Muster pärit leheküljelt http://www.freeknitstitches.com/

 

Ilusat sõbrapäeva!

Nõelapadjad väikesele ja suurele õmblejale

30 aastat hiljem naasesin ma oma lapsepõlvepaika. Loomulikult ei tundunud miski enam selline nagu tollal, kuid õnneks oli alles veel see kortermaja, kus oma eelkooli-aegse lapsepõlve veetsin. Siis tundus see kolmekorruseline maja üüratult suur, nüüd enam mitte. Maja on nüüdseks pooltühi ja ühest trepikojast kasvas isegi kasepuu välja. Nii juhtub kohtadega, mis vaikselt välja surevad.

Vaatepildile vaatamata, on hinges ikkagi ilusad mälestused. Sain külaskäigul kokku, ühe tuttavaga, kellest on vahepeal ka minu hõimlane saanud. Kokkusaamisel küsis ta esimese asjana, et kas sa mäletad, kuidas me nukkudele kleite õmblesime. Mäletan küll, istusime keldri eeskojas teki peal maas ja riidehunnik ees. Nõel välkus ja sõrmede all valmisid kleidid kõige ilusamatest kangastest, mis olid ema riidekotist pihta pandud.

Minevikukordusena vaatan oma last, kes on krabanud omale kotitäie pitse, paelu ja muid ilusaid kangaid. Mänguasjadekastis aastaid paljana vedelenud Barbied saavad lõpuks omale kleidid selga ja isegi isetehtud kingad jalga. Üritan teda ikka abistada, kuid ainult tehnoloogilise poole pealt. Selgitan talle missuguse lõikega peavad riided olema, et need seljas hästi istuksid.

Nagu ikka, peab ühel korralikul rätsepal oma nõelapadi olema. Alused tegin konservikarpidest, mille katsin salvrätikutehnikaga.

Sõbrapäevaks okstest uksepärg

Käes on sõbrapäevanädal, mis lõppeb reedel valentinipäevaga.

See on nii armas püha, kus lähedastele võib pihku pista üks lill, kommikarp, ilus isetehtud kaart või lihtsalt üks südamekujuline meene.

Tähistage ikka seda päeva ja näidake oma sõpradele, et armastate ning hoolite neist! :)

Nässuläinud valged sõrmikud

See on lugu sellest, kuidas vahel läheb suur vaev aia taha.

Eelmisel sügisel sai kindakudumise kursusel harjutatud randmekudumise erinevaid võtteid. Pitsilist rannet oskasin juba varasemast, kuid vitste ja keerdude kudumine oli minu jaoks uus teema. Samuti oli uudne teema vikeldamine.

Otsustasin kohe oma teadmised kududa sõrmikuks. Kuna roosimine tundus mulle kohe alguses raske, eriti mustri paigutamise osas täpselt sõrmiku keskele, siis peale mõningate ridade läbi kudumist loobusin. Otsustasin, et roosin hiljem nõelaga mustri peale.

Sellest hetkest läks pahasti kui otsustasin kindad läbi pesta. Mingil seletamatul põhjusel hakkas nii sinine kui punane värv andma värvi ja kogu valge sõrmik oli rikutud. Ja miskipärast ainult üks sõrmik! Proovisin igatepidi värvi maha pesta, kuid lootusetult.

Tundsin sügavat kurbust, sest kuidagi nii palju vaeva nägin nende sõrmikute kudumisega. Otsustasin, et ehk annab tikkimisega kindaid kuidagi parandada. Mustri valisin raamatust Eesti tikand 2 ja aluseks oli Tarvastu Mulgi räti maalikiri.

Tulevikus tuleb hoolsam olla valgete kinnaste pesemisega.

Parim aeg jääküünalde tegemiseks

Õues on nii krõbekülm, mis annab suurepärase võimaluse jääküünalde valamiseks. Õues valmib jää kiiresti ja ka küünal taheneb ruttu.

Jääküünalde jaoks on vaja:

- jääd
- peenikest küünalt
- vaha
- valamiseks vormi (tetrapakk)

Eelmisel päeval viisin kotitäis vett õue külmuma, et saaks küünalde jaoks jääd.

Samal ajal kui purustasin jääd, sulas vaha vaikselt pliidil. Mina kogun küünlajääke konservitopsi, mille ma panen otse pliidile. Küünlajääkidest tekkinud sodi ja kaunistused vajuvad topsi põhja ning peale vaha ära kasutamist, viskan kogu kupatuse minema.

Alguses kinnitan väikese koguse vahaga peenikese küünla vormi põhja, kuid võib ka otse küünla ümber pudistada jäätükke. Meeles peab pidama, et mida suuremad jääkamakad vormi paneme, seda suuremad augud hiljem jäävad. Need võivad lausa nii suured jääda, et küünal ei ole mitte pitsiline, vaid auklik.

Kui jää on tihedalt vormi pandud, siis tulebki peale kallata kuum vaha. Jää on külm ja vaha hakkab koheselt tahenema. Mõne tunni pärast on sisuliselt küünal valmis.

Vormist välja võtmisel tuleb arvestada, et jääst on saanud vesi. Samuti tahab küünal natuke aega kuivada, sest kõik õõnsused on märjad.

Kõige parem kink on oma kätega tehtud kink

Jõulude eel vaevlesid lapsed mõttega, et mida mulle kinkida. Olen alati öelnud, et lapsed ei pea  vanemate peale oma taskuraha kulutama, et poest ninni-nänni osta. Ikka aja alati olen rõhutanud - tehke midagi ise oma kätega. See jääb mälestuseks.

Olen aegade jooksul alles hoidnud laste meisterdusi. Neid ei ole nii meeletult palju, et võtaksid kusagil riiuli peal tohutult ruumi. Aga kui hea on aastaid hiljem vaadata neid ponnistusi, mida tehti ema meeleheaks.Suurt rõõmu tegi mulle väiksema lapse kingitus jõuludeks - arvuti välise kõvaketta kott, millele on roos peale vilditud. Kotil sees on pehme karvane vooder, mis kaitseb igasugu põrutuste eest.

Möödunud jõuludest jäävad mul meelde kingitused, mis tehti mulle ja mida tegid lapsed teistele.

Näiteks jubevahva kink oli Svetalt, õigemini tema mehe poolt meisterdatud pliiatitops. Nii lihtne ja ilus - jupike puud, pitsi ja paela.

Jõulude eel valasin mõned küünlad vanema tütre jaoks. Tore oli külla minnes need kaasa haarata ja külakostiks pakkuda. Erinevaid ilusaid pokaale soetasime taaskasutuspoest. Peale küünalde ärapõletamist saab sinna uued valada.

Nüüdseks on jõulukraam poodidest peaaegu ära koristatud, kuid mõnest poest saab võileivaraha eest soetada nii ilusaid küünlajalgu. Üks küünlajalg sai salvrätist inglikaunistused ja kaunistab nüüd vanema tütre sõbranna kodu.

Kirikindad Viru-Jaagupist

Leidsin MUISist ühed väga lihtsa mustriga Viru-Jaagupid kirikindad (ERM A 293:245//b). Tegemist klassikalise sinise-valgekirjalise kindaga, mis jääb alati kena.

Alguses tahtsin kududa lapsele sõrmikud. Värvivalikul lähtusin tema maitsest ja välisriietest - punane ja vaarikaroosa oli igati sobiv värvigamma. Kududes 1,5 varrastega sain peagi aru, et need jäävad suureks. Üles harutada ei raatsinud, sest sõrmikuid läheb alati vaja. Samasuguseid uusi ka ei kudunud, sest ei tahtnud mustrikorda lõhkuda. Laps sai nii ehk naa hiljem uued kindad.

Paar kuud hiljem mõtlesin nendest Viru-Jaagupi vanaaegsetest kinnastest kududa enam-vähem täpse koopia. Seekord valisin varrasteks 1,25. Lõppkokkuvõtteks jäin rahule, sest peenikeste varrastega kududes jääb muster nii ilus ja korrektne.

Keraamilised WCpaberi hoidikud

Tualetis ja vannitoas võiks ja peaks ka ilus olema. Suur aken, palju päikesevalgust, kenad tarvikud, mõnus lõhn...

Inspiratsiooni teistmoodi vetsupaberi hoidikuks sain õelt. Ta vahetas oma aastatetaguse hoidiku välja ja tegi uue. Kift mõte oli teha hoidik lillekujuline, pulk keskel.

 
Kuna minul käib hoidik seina peal, siis jäi lihtsalt nagu avanenud õis, kuhu paber ennast kenasti pesasse on sättinud.

Soojad vahemeremaalid

Ühest käsitööblogist lugesin kunagi, kuidas üks kirglik kuduja ütles, et tal pole inspiratsiooni. Tahaks midagi kududa, kuid pole mõtteid, kuidas ja mis mustrit lõngadega kokku kududa. Siis mõtlesin küll, et see on veider mure. Mul on jälle vastupidi, et ei jõua kõike ära kududa, mida tahaks. Kuid eks sellist inspiratsioonipuudust tuleb ikka käsitöö- ja kunstiinimestel ette - tühjus, tahaks nagu midagi teha, aga ei tea.

Üle mitme aasta tekkis selline kihk maalida. Tahaks kohe midagi ilusat teha, kuid käsi nii roostes. Alustuseks võtsin ette poolikute tööde hunniku, sest ehk piisab himu rahuldamiseks mõne pildi lõpetamisest.

Nii saidki nädalavahetusel lõpuks raami sisse kaks Vahemeremaade hingusega maali. Üks maalidest oli lõpetamata lausa 10 aastat. Ootas oma aega...

Imeväike lumivalge kampsun beebile

Kampsun puhasvalge nagu esimene lumi.

Tellimustööna tuli kududa neljakuusele väikesele tüdrukule raglaanvarrukatega kampsun. Näidis Dropsi lehelt.

Lõngaks oli imepehme Itaalia lõng MeRiSetA by BBB, mis sisaldas 70% meriinovilla ja 30% siidi. Lõng oli tõesti imeline, see lausa kudus ennast ise varrastel.

Suhtleliselt peenikestel varrastel kududes kulus kampsiku peale ära kolm tokki. Ise ei uskunud ka, et lõngakulu nii suur oli.

Moonimotiivid viltmises

Kuidas kaunistada rõivaid kui ei oska tikkida? Eriti kui meeldivad rahvusmotiivides kujutatud lilled - üksikutena või suurte kimputena. Üks võimalustest on kuivviltimine.

See on lihtne ja väga meeldiv tegevus. Põhinipid ja oma teadmised andsin edasi kümnekonna Tapa naisele. Kõigil valmisid väga ilusad proovitööd. Nüüd nad võivad kaunistamiseks ette võtta villased esemeid kuni lausa mantliteni välja.

Villasele kangale harjutamiseks võib alguses teha midagi väiksemat, olgu see väike prillitoos või sussid. Mina tegid kotikese, kuhu reisimise ajaks paigutada hügieeni- ja kosmeetikatarbed.

Kudumine, tikkimine, heegeldamine, viltimine, maalimine...

Head uut aastat ja nagu öeldakse uuel aastal uue hooga! Hobuse aastal olgu sammu, traavi ja galoppi. Soovin teile enesele aja leidmist, nobedaid näppe, ideede ja inspiratsiooni küllust.

Aasta alguses ikka vaadatakse tulevikku ja seatakse plaane. Kes tahab rohkem perega olla, kes reisida, kes hoopiski midagi uut õppida. Enesetäiendamine ja kursustel käimine on oluline, sest see laiendab silmaringi ja teadmistepagasit. Samuti annab see oskusi juurde, mida võib-olla ei lähe olevikus vaja, vaid kunagi tulevikus.

Minul läks eelmisel aastal hästi ja kuigi aasta seadsin plaane, mida kõike võiks ära teha, siis tegelikkuses läks hoopiski teisiti. Põhjuseks on see, et avastasin enda jaoks kindakudumise, mille õppimisega tegelesin sisuliselt terve aasta. Nii palju, kui vaba aeg võimaldas, klõbisesid vardad käes. Avastasin eestlaste rahvakultuuri, mis on täis ilusaid mustreid ja värvikombinatsioone.

Oluline ongi leida elus see iva, millega tegelemine pakuks tohutut rõõmu. Ikka jätkuvalt peab proovima uusi asju, meisterdama, katsetama,  sealjuures meelt mitte heitma kui nässu läheb. Blogilugejad, soovin kõike ilusat ja head!

Fotol olev seinavaip on pärit Tapa kultuurikojast, kus ma avastasin selle ühe ruumi seinal rippumast.