Lapse kaisus on nüüd oma kaisukas

Pühapäeval saime Rattakirjas kokku, et võtta aeg maha ja teha kõige ehtsamat näputööd - käsitsiõmblemist. Projekti eesmärgiks oli isetehtud kaisukas.

Valida oli kolme pehme looma lõike vahel, kuid tublimad naised kombineerisid väheke ja tegid just sellise nagu neile meeldis. Mis oli ka tore, sest oluline oli mõelda kingisaaja peale ja talle valmistada selline loom, mis armsaks saab.

Osad naised ei jõudnud päris valmis, aga nii juhtubki kui istud mõnusas ja hubases seltskonnas. Aeg lendab siis märkamatult.

Minu laps tellis ka endale suurt kaisukat. Ütlen ausalt, ma ei viitsi teha, sest ta on nii suur laps ja see kaisukas peab siis ikka väga suur olema. Pole midagi parata, peab ise õmblema :)