Kevadel kogunes Viljandi kultuuriakadeemias punt kindahoolikuid, kellele meister Kristi Jõeste edastas mitme mooduli jooksul teadmisi Mulgimaa kinnastest.
Märtsis sai varrastele võetud silmad, mille alusel pidi valmima Paistu labakindad (ERM 5909). Originaal on väga peen kätetöö, kus silmi ühel vardal on 32. Seega tuli kinnaste kudumiseks võtta väga peened 1.0 vardad. Mulle tundub, et ma tegin siiski veidike mustrimuudatust ega võtnud nii palju silmi vardale. Jätsin vist ühe mustrikorra ära. Enam ei mäleta ka, sest kinnaste kudumise lõpetasin alles sügise hakul.
Nende kinnaste kudumisel sain ma väga hea õppetunni väga kiidetud Karbonzi varraste kasutamise kohta. Ma hoidsin hinge kinni, et need vardad päris ära ei laguneks enne kui töö valmis saab. Kahjuks ei ole mul pilti näidata, missugused olid lõpuks vardad. Teist kinnast kududes muutusid vardaotsad nii kavaseks ehk hakkasid kiud-kiud haaval lahti kooruma, mille tulemusel haakus lõng pidevalt külge. Õnneks sain ühest kaltsukast vanu häid nõukaaegseid ülipeenikesi terasvardaid.
Kindad jäävad mulle näidiseks kätte, ei raatsi ma neid kinkida või müüa. Ikkagi esimene ülipeen kindapaar. :)
Väga ilusad!
VastaKustuta