Quilling - see on nüüd uus asi, millele ma pihta sain. Tänu muidugi Heli Preismannile, kes võttis vaevaks oma hubases Lauli loovstuudios keraamikarahvale korraldada väikese jõuluõhtu.
Sellist hubast ja nii armast vastuvõttu pole ammu kogenud. Kohale tulnud naised katsid suupistetega laua ja siis tuli väike üllatusesineja - kohalik pillimees, kes laulis vähemalt kümme meeleolukat pala. Ta ei lasknud naistel niisama istuda, vaid tõmbas nad endaga kaasa laulusid laulma.
Kuna Heli kuulutas kohe alguses välja, et igaüks meisterdab paberingli, siis mina arvasin, et see saab olema mingi voltimistehnika. Midagi õige lihtsat. Kuid ei!
Üks naistest, kes varasemalt quillingu kursusel käinud, näitas selle imelise pabertehnika töövõtteid. Kaasa oli tal võetud enda kursusel valminud tööd. No need olid superilusad ja ärgitasid tõsist huvi uuesti proovimise järele.
Inglike oli lihtne, kuid jääb mälestuseks sellest üritusest.
Nagu jõuluistumistel kohane, jagatakse ka ju kinke. Igaüks pidi kaasa võtma oma meisterdatud asja. Tegelikult leidus kingikottides väga palju käsitööd ja väga ilusat käsitööd. Osad olid ausad, ega võtnud meisterdamisau endale, vaid tunnistasid, et kink oli eelnevalt jõululaadalt ostetud.
Mina valmistasin selle aasta jõuludeks ette mõned lõikelauad, igaks elu juhtumiks, et kui vaja kiiresti väikest kinki teha, siis hea võtta. Lõikelaudadele põletasin peale lumeräitsaka, koos juustu või hea toorsuitsuvorstiga moodustab see komplekti.
Aitäh Helile, et oma keraamikasõpru meeles pidasid!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar