Ilusad käed vajavad ilusaid kindaid

Ongi käes jahedad niisked hommikud, kus kätele annavad varju kerged sõrmikud.

Olgu need siis ka ilusad!

Kõik sõrmikud on hetkel saadaval. Huvi korral kirjutada leekpea@hotmail.com

 

 

 

 

 

Maalitud kummikud vanale tibile

Eesti kliimas on kummik jalanõu, mis päästab märjast jalast. Eriti sügisel, sest ükski saabas ei pea lõpuks vett ja lörtsi kinni ning tulemuseks ongi rikutud jalanõu.

Kummikud olid vanasti koledad, kuid mingi aeg taibati lõpuks tootma hakata ka ilusa kuju ja rõõmsates värvides jalanõusid.

Keegi avastas, et kummikuid ja kolosse on akrüülvärvidega väga edukas ise kaunistada. Laatadel näeb sageli väga ilusates rahvusmotiivides, peamiselt kolosse, müügil. Need on väga ilusad, värvikirevad ja meile omaste mustritega. Kes rahvuslikku ornamenti  ei taha või talle see siiski ei meeldi, see peab laskma kellelgi spetsiaalselt omale meelepärase jalanõud maalida.

Roosad lilledega kummikud tegin Triinule. Algul ilma liblikata, kuid ta arvas, et see oleks päris armas ja nii sai väike täiendus ninaosale tehtud.

Roosa värv on nii armas ja tibilik :) Nüüd on hea sügisel roosade kummikutega pealinna poris tatsata.

Lilled pistetud küünlasse

Tegemist on jälle huvitava tehnikaga, mida me Kirstiga üritasime läbi katsetada. Nägime Pinterestis mitmeid pilte, kus küünaldel olid lilled. Kuigi konkreetset juhist me ei leidnudki, kuidas neid sinna peale saada, siis siit ja sealt infot noppides proovisime kuidas asi töötab.

Lillede küünlale kinnitamine toimub kuumalusika tehnika põhimõttel. Nagu saab salvrätikupilte kuuma lusikaga siluda küünlale, nii saab ka sedasi lilledega teha ehk küünla kohal tuleb supilusikas kuumaks kütta ja koheselt küünlale asetatud pildist üle siluda. Küünlavaha hakkab sulama ja kinnitabki pildi küünlale. Lihtne! :)

Esmalt korjasin aiast lilleõisi, mis olid suhteliselt lamedad. Seda just seetõttu, et kui taga on nupuosa, siis on lille väga raske küünlale kinnitada.

Algul katsetasin toorete lilledega. Midagi nagu õnnestus ka ja kaugelt vaadates polnud ju küünlal vigagi, kuid lähedalt vaadates oli nagu kuumaastik. Toores ja habras lilleõis hakkas kuuma lusika all kärssama ja tõmbas lille rulli - seega see asi ei töötanud. Järelikult pidid lilled olema kuivatatud.

Leidsin internetist kuidas teha kiirkuivatust: õisikud laotada salvrätiku vahele, raskuseks tuleb panna kas klaas- või keraamiline plaat, seejärel mikrouuni paariks minutiks kuivama. Õnnestus väga hästi, sest paari minuti järel olid lilled peaaegu kuivanud. Kirsti arvas, et samamoodi võib teha ka triikrauaga. Lased salvrätikuvahel olevad lilled kuuma triikrauaga kergelt üle. Peaks ju toimima!

Magamistoa remont: ühe lambi elulugu

Ütleks nii, et mõnel asjal veab - on ühe peremehe juures mingi aja ära, kuid siis ei visata minema, vaid rändab kuhugi. Kuhugi, kus vanavarakaupmehed küüned taha lükkavad ja uuesti müüki paiskavad.

Sattusime Saksamaal ühte vanakauplusesse, kuid nii veidrat kauplust ja kogu kupatust ma pole veel varem näinud. Mitte halvas mõttes! :) Sellist killadi-kolladi, ligadi-logadi kaupade väljapanekut meie riigis ei trehva. Aga võib-olla seepärast, et Eestis on teadupärast kõik need kaubandusnormid nii kõrged.

Vaatamata sellele, on see kauplus ülimenukas ja rahvas käib seal kogu aeg tuulamas, mida põnevat on toodud. Ka peremees ja perenaine juba kahe silma vahele ei jää! Tegemist oli hipipaariga või inimestega, kes on mingisse ajastusse kinni jäänud. Naine oli jube krõõp (vabandust väljenduse eest), seljas pikk nahkmantel ja peas mehelik kübar. Mees ütles, et kaugelt meenutas Keith Richardsit. Meest ma nii detailselt ei mäleta, kuid mäletan seda, et ta istus mõnusasti ühes vanaaegses tugitoolis ja tossas suitsu teha. Stoilise rahuga - oma kauplus, teen mis tahan. Konimoll oli nagu siil ja minu meelest oli neid veel mujalgi.

Ahjaa, ka õues avanes omamoodi vaatepilt. Kuna proua tegeles ise mööbli renoveerimisega, siis oli hoovi peal erinevas tööstaadiumis mööblitükke. Rämspu oli ka rohkelt ja mulle tundus, et mõne mööbliga kadus poole tegemise pealt insipratsioon ära ja nii sai see ka rämpsu staatuse, sest vihm ja päike tegid oma töö.

Kõik see jutt tundub heidutav, kuid kui need pisiasjad kõrvale jätta, siis leidus seal nii ägedaid asju. Kui autol oleks olnud järelkäru, oleks osad asjad sealt raudselt kaasa vedanud. Pererahvas ostab ise Euroopast vanavara kokku ja seal leidus tõsiseid pärleid.

Meie saagiks sai üks täismetallist seinalamp, mis kohe meeldis ja mille saatust teadsin juba suve algul ette - magamistuppa peegli kõrvale. Mees kõpitses selle üles, tegi juhtmestiku korda ja nüüd on see tipptopp valgusti.

Lõikelaud soolaleivalistele

Hea tuttav Janne tahtis oma peresõpradele mingit ägedat soolaleivakinki teha ja tal turgatas mõte, et võiks neile uude pesasse kinkida lõikelaua. Sellise, kuhu on mustri sisse ka seotud pererahva eesnimed.

Tegemist on hea ja puidust lõikelauaga, kuhu mustri põletamine oli mõnus. Motiiviks sai valitud romantilised roosid, ju siis need lilled on perenaise lemmikud :)

Koolialguseks graafikat ja erootikat

Rakvere teatris võib vaadata palju kunsti, kõrgtasemelist kunsti, sest oma töödega on Tallinnast kohale tulnud eesti graafika grand old lady Maret Olvet ning vanakooli kujundus- ja vabakunstnik Lev Vassiljev.

Teatri peakunstnik rõõmustas seekord kogunenud rahva üle, sest tema sõnul on päris kurb, et nii heade kunstinäituste avamisele ei taha linnarahvas eriti tulla. See-eest oli selle näituse avamine väga soe ja kunstnikud ise suhtlesid ka huvilistega, mis oli väga tore.

  

Maret Olvet, kes on näitustel aktiivselt osalenud juba üle 50 aasta, tõi kunstihuvilistele vaatamiseks töid, mis valmisid aastatel 2000–2015. Peamiselt oli tegemist litograafia ja siiditrükiga.

Lev Vassiljev eksponeerib abstraktse kunsti kõrval ka erootilist kunsti. Viimast näeb teatri väikeses saalis. Naljaga pooleks öeldigi, et koolialguseks päris huvitav näitus kinovaatajatele.

Aga kel võimalust, mingu ise vaatama -  Lev Vassiljevi temperas valminud aktimaalid on väga värvikad ja ülistavad naise keha igat kurvi.

Näitused jäävad avatuks 29. septembrini.

Kingiidee: teeküünlalaternast öölambike

Ükspäev pöördus mu poole Hedvi SOS-palvega. Vaja kiiresti omapärast ja praktilist kingitust ühele pedagoogile.

Talle tundus, et meeldejääv kink oleks teeküünlalaternast meisterdatud öölambike. Tema mureks oli kaubandusest muretseda sobiv latern, meie poolt teostus!

Imearmas lambike, mis annab mõnusalt valgust, et selle valgel saab ka lugeda :)

Kuhu tasub minna: Väike Vormsi II

Saarel olles oli alguses tükk tegemist, et meelde jätta külanimetused. Vormsil on tugev Rootsi ajalugu, mida on ka tänaseni säilitatud ja nii on paljud külanimed rootsikeelsed, samuti leiab kakskeelseid silte siit ja sealt.

Üle ja ümber ei saa saare ainukesest kõrtsist Krog no 14. Nimi on saanud alguse legendist, mille järgi olid vormsilased väga lõbujanuline rahvas ja saarel oli 13 kõrtsi (krogid) ehk igas külas oma kõrts. Kuna vahepeal võimuvahetusega toimusid saarel suured muutused, siis kaotati kõik kõrtsid ära. Praegune Krog no 14 loodi 2008. aastal.

Minu hinnangul on see sisustuse poolest üks ilusamaid kohti, kus käinud olen. Nii maitsekalt on sobitatud vana ja uus ning palju näeb taaskasutuselemente.

Söögist ma ei hakka rääkima! Maitsmiseks võtsime kahte sorti suppi, mis olid nii toitvad, et kõhu sai täis. Toorjuustukook aga viis keele alla.

Vormsi jaotatakse kaheks osaks. Idapoolsetes külades elasid vanasti kalurid ja vaesem rahvas. Nendeks küladeks on Sviby, Hosby, Söderby, Norrby, Diby ja Rälby. Viimased kolm on ühed paremini säilinud külad saarel. Vormsi kiriku juurest saab minna jõukamale lääneringile, kus elasid laevaomanikud. Siin asuvateks küladeks on Håkabackani, Borrby, Kärrsläti, Saxby, Förby, Fällamas ja Suuremõisa.

Vormsi Püha Olavi kirikut nimetatakse rannarahva kirikuks, kus inimesed saavad palvustel käia. Väidetavalt pidid need rootsikeelsed olema. Kui me sättisime ennast pühapäeva hommikul kirikusse, siis olid seal soomalsed, ilmselt sõpruskogudusest ja palvus toimus soome keeles. Eesti keelt me ei kuulnud.

Kus kindlasti tasub ära käia, on kalmistu, sest sealt leiab maailma suurima rõngasristide kogumi. See on omaette vaatepilt, sest surnuaia vanem, kääpaid täis osa on nendega tihedalt kaetud.

Saar pidi kubisema erinevatest metsloomadest. Kui õhtul läksime loomajahile, et märgata kas metssigu, põtru või ükskkõik keda, siis meie saagiks jäi kahjuks ainult konn ja üks kähkrik. Meie seltskond rohkem kedagi ei trehvanud. See eest nägime järgmisel päeval suurt merikotkast, kes tiirles meie pea kohal. Kuna fototehnika ei ole mul kõige võimsam, üritasin ma siiski lindu jäädvustada. Siiamaani pole mul ühtegi sellist kaadrit!

Kus me eriti ei jõudnudki aega veeta on Rälby poolsaar, sest sellel jalutamiseks tuleb aega võtta, See-eest on seal väike muul ja palju ilusat merd, mida on mõnus jäädvustada.

Vormsile.ee koduleht kirjutab saare tutvustamiseks järgnevat:

Vormsil on palju eriilmelisi maastikuvorme: väikesed järved, rabad, ranna- ja puisniidud, metsad. Lisaks rahulikule ja omaette looduses kulgemise võimalusele on umbes 3000 aastat tagasi merest kerkinud saarel ka mitmeid ajaloolisi vaatamisväärsusi:

• Maailma suurim rõngasristide kogu.
• Sviby talumuuseumis saab tutvuda rannarootslaste eluoluga

• 14. sajandist pärinev Püha Olavi kirik Hullos asuv õigeusu kirik, mis praegu on kahjuks varemetes
• Suuremõisas asuvad mõisakompleksi ja Hollandi tüüpi tuuliku varemed
• Vormsi tuletorn ehk Saxby majakas ehitati 1864. aastal. Tuletorni lähistel metsas on osaliselt säilinud ka 20. sajandi algusest pärineva Peeter Suure merekindluse rajatisi.
• Vormsi keskosas asub Prästvike järv, mille põhjaosas on rohkelt allikaid.
• Huitbergi paekühm, kus samblavabadel kohtadel on näha kivistisi
• Eriilmelised rannad, rändrahnud jpm

Praegu on Vormsi eelkõige just puhkekoht, kus tootvat tööstust on väga vähe. Vormsi valla üheks prioriteediks ongi just turismivaldkonna infrastruktuuri arendamine, et pakkuda saare külalistele järjest paremat teenust.

Väike saar - palju põnevat! Sinna ma lähen veelkord! :)

Septembris õpivad ka need, kes ei pea õppima

Algaski jälle pihta, sigin-sagin, linn rahvast täis.

Täna ütles üks tuttav, et ta on nüüd hõivatud, sest algas kool. Uurisin, kas võttis ka ette koolitee, siis vastus oli, et ei. Laps läks kooli, mis tähendab, et tal tuleb koos temaga õppida. Arusaadav, sest lapsed on erinevad ja erinev on ka nende iseseisvustase.

Igatahes, ilusat kooliaasta algust kõigile! Need, kes koolis ei käi, võtku ette ikka mõni põnev koolitus, sest see rikastab silmaringi ja kindlasti trehvab huvitavate inimestega.