Kraklee: nööbipurk

Kuidagi sedasi on välja kujunenud, et pühapäev on hea päev poolikute asjade lõpetamiseks.

Et reedel toimub töötuba, kus harjutame kätt mõrandamise ja salvrätitehnikaga, siis otsustasin teha proovitöö ja ära viimistleda juba paar kuud vedelevad poolikud asjad.

Septembris, kui õega ühes kontoritarvete poes olime, hakkas silma näidisena krakleetehnikas valminud lillepott. Müüja kinnitas, et neil on müügil lakk, mille abil saab asjadele väga lihtsalt mõranenud efekti anda. Nojah, tookord üritasin täpselt teha juhendi järgi - ikka värv alla, lakk peale ja jälle värv peale. Mida aga ei tulnud, olid mõrad.

Nii jäi see topsike suht hale. Mingi aeg hakkas sinna majapidamises laokil olevaid kirjutusvahendeid kogunema. Võtsin kätte ja kleepisin sellele salvrätist vöö ümber.

 

Aga ikkagi oli soov proovida seda krakleetehnikat. Pole võimalik, et see nii raske on, vaja lihtsalt harjutada. Õe külaskäigust jäi maha üks purk, millele ta tahtis teha dekupaaži. Nüüd oli aeg sinna hoopis krakleed teha.

 



 

Vanem laps viskas vahepeal juba pilgu peale ja avaldas soovi purki omale ärida - hea koht, kus nööpe hoida.

Ahjaa, ka väiksem laps harjutas kätt ja tal õnnestus üks purgike valmis teha.

 

Pildi ülekandmine teisaldusmeediumi abil

Tegelikult tuleb ajas tagasi minna 22. oktoobrisse kui üle Eesti toimusid ehtekojad. Rakveres toimus see Loovuskoolis ja juhendajaks oli Jule Käen-Torm. Tehnika, mida Jule õpetas, on vähekasutatav. Ilmselt sellepärast, et see nõuab palju aega, kannatlikkust ja häid vahendeid.

Tehnikaks oli siis piltide ülekandmine teisaldusmeediumi (transfer medium) abil, hiljem tuli efekti saavutamiseks kasutada vanandamis- ja pragundamislakke.

Et aega kokku hoida, oli osalejatele pildid teisaldsmeediumiga ette valmistatud. Ettevalmistusprotsessi käigus tuleb trükitud kujutis katta teisaldusmeediumi kihiga. Teine kiht lisada üle esimese, tõmmates pintsliga eelneva kihiga ristsuunaliselt. Sedasi kaks-kolm korda. Enne igat uut kihti lasta meediumil kuivada 15-20 minutit. Töö kuivamiseks kulub terve ööpäev. Siis moodustub trükisele kilejas kiht.

Seejärel tuli trükitud pilt parajaks lõigata ja jätta sooja vette likku. Samal ajal võis vajadusel oma ehtetoorikuid ette valmistada.

Vees ligunemine aitab hõlbustada teisalduspildi mahakoorumist.

Paber tuleb hoolikalt kõik maha rullida ja seejärel tuleb "nahk" kuivama jätta.

Nüüd tuleb ette võtta ehtetoorik ja kuivanud pildi tagakülg katta taas teisaldusmeediumiga.

Kleepides peab olema ettevaatlik ja täpne. Kõik õhumullid tuleb välja lükata.

Idee järgi peab töö taas ühe ööpäeva kuivama, kuid me kasutasime kiirendust ehk fööniga kuivatust.

Põhimõtteliselt oli viimistluseta ehtetoorik valmis, kuid tasus ära proovida ka vandandamis- ja pragundamistehnikat. Selleks tuli töö kõigepealt katta vanandamislakiga ja oodata, millal see kuivab "nätskeks".

Seejärel tuli peale kanda pragundamislakki, mis fööniga kuivatades tekitas ehtele praod. Viimase etapina tuli praod antiikvärviga katta ja seejärel puhastada.

Ega minul, kui algajal, sajaprotsendiliselt kõik ei õnnestunud. Aga ega see polnudki eesmärk. Tähtis oli omandada kogemusi.

Tahan kunagi rahulikumas tempos kõik läbi proovida. Vahendeid pakub meil Vunder, kust saab siis kohapeal osta, e-poest tellida või lasta mõne koostööparteri kaudu omale sobivasse kohta tellida.

Infot vahendite kohta:
TEISALDUSMEEDIUM (Transfer Medium)
Kasutada trükitud piltide ülekandmiseks paberilt teistele pindadele. Eriti sobiv poorsetel pindadel. Vee baasil. Vahendid puhastada sooja seebiveega.

VANANDAMISLAKK (Ageing Varnish)
Annab tugeva läikiva õrna kollaka tooniga lõpptulemuse. Aluslakk pragundamistehnikateks. Sobiv akrüülvärvidega maalitud või teisaldusmeediumiga kaetud pindadele. Lahustub lakibensiiniga.

PRAGUNDAMISLAKK (Cracking Varnish)
Loob loomulikke pragusid vanandamislaki pinnal. Lisandina tuleb kasutada ka musta või pruuni antiikvärvi. Sobiv akrüülvärvidega maalitud, siledad pindadel ja trükitud piltide katmiseks. Vee baasil. Vahendid pesta sooja    seebiveega.

PRUUN ja MUST ANTIIKVÄRV
Annab pindadele merevaigutaolise/musta poolläbipaistva läike. Kasutatakse pragude esiletõstmisel. Sobib metallile, puidule ja kõikidele värvitud pindadele (eriti DECO). Lahustub lakibensiiniga

Näputööd koogi kõrvale

Milleks niisama istuda ja lobiseda hea tuttavaga kui samal ajal saab midagi ilusat ning ka praktilist teha. Näiteks süüteroose. Kamina või ahjutule hakatamiseks on need ideaalsed. Ja külakostiks on ka tore neid viia.

esmalt tuleb munakarbil eemaldada kaas ja karbi keskel olevad "postikesed"

järgi peaks jääma 10 ühekõrgust topsikest. ülejäänud materjal tuleb rebida 10 ribaks

ribad tuleb rulli keerata ja toppida topsikute keskele

järgi jäänud prahti ei tohi ära visata, vaid sellega tuleb roosi põhi tugevaks toppida.

tihe roos, tagurpidi keerates ei tohi see tühjaks kukkuda

nüüd tuleb panna vaha kuumaveevanni sulama. esimene vahakiht võib olla värvitu

kui on olemas värvitud vaha, mis annab intensiivset värvi, siis pole vaja rasvakriite lisada

rasvakriidid tuleb korralikult vahas lasta ära sulada

vähemalt kaks värvikihti annab intensiivse värvi



valmis lillekesed. hiljem võib ilusasti ära pakendada ja imetore kink on valmis

 Kes tahab, see võib soovi korral veel roose kaunistada glitteriga või mõne muu puistega. Samuti võib soojale roosile peale raputada riivitud valget vaha, siis jääb lumeefekt.

Igatahes mõnus ajaveetmisviis ja ära saab kasutada nii küünlajupid, vanad rasvakriidid ja loomulikult munakarbid.

Üle-eestilised ehtekojad

Eesti Rahvakunsti ja Käsitööliidu Käsitööaasta 2011 aastateemaks on ehe ehe.

22.oktoobril toimub Eesti erinevates paikades erinevad ehtekojad, kus saab huvitavate tehnikate abil ehteid valmistada. Vahva!

Viimane aeg on ennast ehtekodadesse kirja panna. Infot saab siit

Portselanimaali koolitus

Ma ei tea, miks ma küll läksin tänasele portselanimaali koolitusele teadmisega, et küllap kasutame keraamika kaunistamisel poes vabalt kättesaadavaid värve. Tegelikult oli aga teisiti - juhedajaks oli väga professionaalne naine Tiia Tagamets, kes ise on harrastuskunstnik ja juba 13 aastat portselanimaali teinud. Tema näidisena kaasa võetud tööd olid nii ilusad, mis pidid meid, õpilasi innustama. Lahkelt seletas juhendaja, kuidas kunstiannet omamata võib väga ilusaid töid valmistada. Selleks ongi portselanimaalis erinevad tehikad.

Ise olen tõelist portselanimaali kunagi teinud, aga see oli väga ammu. Tol ajal valminud kausikesed teenivad siiamaani pererahvast. Mäletan, et pidime žiletiga värvipulbrit muudkui tärpentiiniõliga segama kuniks see saavutas vajaliku paksuse. Õnneks seekord säästeti sellest segamise protseduurist ja saime kohe asuma oma nõusid kaunistama.

Eriti ei jõudnudki tähele panna, mida teised tegid. Meie laudkonna ots oli töine ja nohistades tehti niikaua kuni aega oli ette nähtud.

Paari nädala pärast selgub tõehetk - siis peaksid nõud peale 800 kraadi juures põletamist näitama oma lõpptulemust.

Ahjaa, kui seltskond päris kokku kuivas, ladus koolituste korraldaja oma nööbivarud letti. Igaüks võis sealt portsukese kaasa haarata. Vahva!

Viduse õhtu

Ükspäev tuli meeldiv kutse osaleda Viduse peol. Tegemist on peoga, kus jälgitakse vana aja videvikupidamise traditsioone.

Üritus toimus täiskasvanud õppija nädala raames ja peajutuvestjaks kutsuti psühholoog Pille Murrik, kes on tuntud headuses täiskasvanukoolitaja. Peamiseks teemaks oli naise roll perekonnas, suguvõsas ja selle rolli muutumine ajas.

Kuna videvikupeol tehakse lisaks muusika kuulamisele ja tee joomisele ka lihtsat näputööd, siis seekord olid valmis pandud akrüülvärvid. Igaüks pidi valima salvrätikusse peidetud lepatriinutooriku, mille võis vastavalt fantaasiale üle värvida.

Peo lõpuks oli valmis rida armsaid putukaid, millele soovisime tuult tiibadesse. Tugeva tuule tõttu aga ei tahtnud meie heade soovidega hiina latern õhku tõusta ja nii see rapsis ringi. Kuid pole hullu,vähemalt sai nalja.

Aitäh MTÜ Jume tublidele naistele!

Soe tuunika

Innustust tuunika kudumiseks sain ühest ingliskeelsest ajakirjast, kus ühel "mitte kõige saledamal" modellil oli seljas tuunika. Istus päris kenasti! Muster ja lõige mulle ei meeldinud, kuid kudumi pikkus oli sobiv.

Valisin tükk aega seda sobivat värvi, sest ei tahtnud "jälle" ühte musta rõivaesemet oma riiulisse. Lõngapoes võlus mind ära Novita Helena lõng, mis tundus parajalt jäme. Lõng oli tõesti mõnus, vardad lausa ise kudusid.

Kuna kogu lõike kombineerisin ise, siis parajat vaeva nägin kaelusega, sest polnud kunagi sellist üleminekut teinud. Ja üleüldse mulle ei meeldi ringvarrastel kudumine.

Kui saaks nüüd kusagilt poest ka sobiva aluskleidi, siis võiks juba tuunikat kanda. Ilmad on ka piisavalt jahedad!