Ma ei tea, miks ma küll läksin tänasele portselanimaali koolitusele teadmisega, et küllap kasutame keraamika kaunistamisel poes vabalt kättesaadavaid värve. Tegelikult oli aga teisiti - juhedajaks oli väga professionaalne naine Tiia Tagamets, kes ise on harrastuskunstnik ja juba 13 aastat portselanimaali teinud. Tema näidisena kaasa võetud tööd olid nii ilusad, mis pidid meid, õpilasi innustama. Lahkelt seletas juhendaja, kuidas kunstiannet omamata võib väga ilusaid töid valmistada. Selleks ongi portselanimaalis erinevad tehikad.Ise olen tõelist portselanimaali kunagi teinud, aga see oli väga ammu. Tol ajal valminud kausikesed teenivad siiamaani pererahvast. Mäletan, et pidime žiletiga värvipulbrit muudkui tärpentiiniõliga segama kuniks see saavutas vajaliku paksuse. Õnneks seekord säästeti sellest segamise protseduurist ja saime kohe asuma oma nõusid kaunistama.
Eriti ei jõudnudki tähele panna, mida teised tegid. Meie laudkonna ots oli töine ja nohistades tehti niikaua kuni aega oli ette nähtud.
Paari nädala pärast selgub tõehetk - siis peaksid nõud peale 800 kraadi juures põletamist näitama oma lõpptulemust.
Ahjaa, kui seltskond päris kokku kuivas, ladus koolituste korraldaja oma nööbivarud letti. Igaüks võis sealt portsukese kaasa haarata. Vahva!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar