Viltimismaailm on imeline ja sellesse tungida on lihtsam, kui keegi jagab eelnevalt omapoolseid nõuandeid ning kogemusi.
Eile osalesin viltimise teisel koolitusel, mille eesmärk oli vanast asjast midagi uut ja ilusat teha. Mulle väga sobilik teema, sest armastan taaskasutust.
Koolitaja Malle Kaarmann jagas päeva esimeses pooles teadmisi nunovildi kohta. Tegemist on tehnikaga, kus ühendatakse vilt ja kangas. Ta tutvustas, et katsetuseks sobib hästi ponge siid, kuid kuna see on väga kallis, siis proovisime tehnikat marli peal.
Valida võis ka erinevate kangaste vahel, kuid eesmärk oli näidata, kuidas märgviltimise käigus tungib vill läbi marli ja tekib nunovilditud ese.
Esmalt tuli alustöö valmis kujundada. Igaüks seadis oma mustreid, mis hiljem tuli katta villaheiga.
Vana hea tõde - villaheie tuleb tööle kihiti ja risti panna. Sooja vett ja seepi saades nakkuvad villakiud teineteise külge.
Seejärel algas minu arust see raskem protsess - märgviltimine. Töö ei tahtnud õnnestuda, sest polnud piisavalt soe ja töö kippus maha jahtuma.
Peale kinnitamist, rullisime töö kenasti üle, kinnitasime äädikavees ja ehmatasime külma ning kuuma veega. Minu töö ei tulnud selline nagu ilmselt oleks pidanud, seega pean lõppviltimise siiski läbi viima pesumasina abil.
 |
| kindad said täiesti uue tähenduse |
 |
| eelnevalt vilditud lillede kinnitamine kraele |
 |
| müts sai uued värvikad täpid |
 |
| valmis jakk |
Kes aga tahtis omale kotti meisterdada, see sai omale valida valmis vildikanga. Enne näitas koolitaja lihtsaid nippe koti valmistamiseks.
Mina sain head nõu, mida teha ära vilditud ilusate valgete sokkidega. Mõte vajas veel küpsemist ja seda tööd jätkasin kodus. Koolitusel aga tegin juba jõuluteemaliste pajalappide toorikud valmis.
Taas suur tänu Haljala Kultuuriseltsile meeldiva koolituse ja seltskonna eest.
Huvi korral võib vaadata järgmisi linke:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar