Kapipõhi

Kapipõhjas on tavaliselt sellised asjad peidus mida pole vaja. Nii ka üks vana hea plekist kandik, millel jõulumotiivid. Kandik on omal ajal hästi pererahvast teeninud  - sellele on ka hulgem torte tehtud, mida tõendavad noajäljed.

Tänu headele ilmadele käib terassil kõva kohvi ja tee joomine ning see kandik oli just sobilik, millega vedada kruuse ja teisi asju.

Selleks, et salvrätitehnikaga uut ilmet anda, tuli kandik eelnevalt paar korda valge akrüüliga värvida, et ära katta vana muster. Ääre värvisin punaseks, et oleks veidike lõbusam.

Seejärel lõikasin sobivad motiivid salvrätikust. Sobitasin paika ja kinnitasin lakiga.

Peale kuivamist lakkisin kandiku veekindla lakiga kolm kihti. Kandik jäi ilus sile ja läikiv.

Nüüd on vahva kui kandik isegi tühjana laual ilutseb.

Hea mõte

Ühel sünnipäeval sai mingi aeg jääkuubikud otsa ja perenaine tegi ettepaneku hoopis kokteili sisse jaheduse andmiseks lisada külmutatud karusmarju. Mari sulas tasapisi ära ja pärast oli seda hea peale ampsata.

Õnneks oli kodus kõik karusmarjad korjamata, sest moosi ei taha keegi ja niisama ei jaksa ka ära süüa.

Nüüd on kapis mitmeid kotte marju, mida saab kasutada jääkuubikute  või kommi asemel:)

Suurepärane idee!

Kisub kuumaks

No nii ju lubab ilmateade. Tuleb taas garderoobis õhukesed riided välja otsida.

Või kombineerida ise üks kerge kleidike olemasolevatest riietest. On ju igal naisel hunnikute kaupa riided, mis ühtäkki viskavad üle või järsku ei sobi selga jne.

Äsja valmis must kleidike, millel on kõik elemendid taaskasutatud. Ülemine osa vanema tüdruku riidekotist leitud, alumine osa on mingi vana seelik. Pitsid käiseaugus sain ühelt vedelema jäänud hommikulmantlilt, vöö ühelt peokleidilt (mille asendasin hoopiski rohelist värvi vööga). Sarnased kuid siiski erinevad nööbid leidsin nööbikarbist, pross on pärit ammusest ajast kui eemaldasin ühtedelt kingadelt liiga edevad lilled.

Vuristasin kõik kokku ja sain retuuside peale kerge kleidikese.

Rege rauta suvel

Nii ju öeldakse, kui valmistutakse talveks.

Varsti sügis ja siis jälle mütsiprobleem. Lastega on ju nii, et uus jope, uus müts.

Tegin oma väiksemale sellise varasügisese mütsi punase jope juurde. Peaks omale ka tegema!

Sünteetilise lõnga soetasin Põhjakeskuse käsitööpoest.



Kaktus akna peal

Värske õhk mõjus kaktusele hästi. Kui vana taimega on tegemist, kes seda enam mäletab. Arvan, et üle 10 aasta kindlasti. Kaktus kasvab omaette köögiakna nurgas ja sageli on unarusse jäetud.

Ükskord kukkus see aknalaua peale pikali, ilmselt oli muld nii läbi kuivanud ja taim ei suutnud enam tasakaalu pidada.

Viisin kaktuse mõned nädalad tagasi esimest korda õue, peitsin selle teiste põõsaste vahele ära ja oh imet, õied tulevad ridamisi.

Seda õieilu pidi pildistama!

Ei ole midagi uut siin taeva all

Augustikuu ajakirjas Maakodu on juttu harrastuskunstnik Merike Maaroosi kodust. Nagu kunstnikule omane on naine klopsinud olemasolevatest vahenditest omapärase kodu.

Merike ütleb, et tegelikult inimesel pole eluks palju vaja ja vanast uut teha on vahva. Maal ei peagi olema moodne ja läikiv. Selliseid kodusid on linnas juba küll. Ka suur raamaturiiul on neil omameisterdatud.

Jah, kunagi aastaid tagasi sähvatas mul omal samasugune idee teha seinasuurune raamaturiiul. Materjali oli küll, sest majal sai vaheseinu maha võetud. Valmis sai tõeliselt suur riiul, mis mahutab mu raamatu- ja ajakirjade kogu. Nii et, midagi pole uut siin ilmas ja ideed korduvad.

Inspiratsioon botaanikaaiast

Laupäeval sai käidud botaanikaaias. Saime väravas kohe negatiivse kogemuse osaliseks, sest eelnevalt internetist ostetud ID-piletid ei kehtinud. Laupäeval toimus botaanikaaias Piknikfest ja kõik taimehuvilised pidid üsna krõbeda hinnaga sissepääsu lunastama.


No mis teha! Lasta päeval lörri minna, ei! Piknikfesti kui sellist me ei näinudki, sest see algas tunde hiljem, me jõudsime oma ringkäigu enne ära teha.

Positiivne selle loo juures oli see, et kaubamüüjad sättisid aegsasti oma kraami välja. Uudistasime ka ja ükskõikselt ei möödunud ma Helmehaldja leti juurest. Inspiratsiooni sain tumehallidest suurtest mandlikujulistest klaaspärlitest. Tahtsin mingeid suuri ehteid teha ja langetasin kohe ostuotsuse.

Pühapäeva hommikul kui kohvi jõin ja telekat vaatasin, väänasin omale ehtekomplekti kokku. Mulle meeldib!

Unustatud lapitehnika

Käsitöö ja kunstiga käivad asjad hooti. Mingi aeg pühendud millegi valmistamisele teinekord pikemalt, teinekord lühemalt.

Kunagi õmblesin hoolega lapitekke. Mulle väga meeldis see ja ilmselt praegu ka aga hetkel pole mul majas sellist suurt töölauda nagu korteris oli. Valmis olen õmmelnud kümneid lapitekke ja paar tekki on poolikult garderoobis detailidena ootamas kokkuõmblemist.

Vanem laps sättis ennast eelmine nädal täiesti ootamatult laadale. Andis teada - otsigu ma kõik majapidamisest valmis, mida kannataks müüa. Nii saigi jälle kiiruga otsitud igatsugu asju müügiks, muuhulgas koorus voodi tagant ja riiulist kaks lappitekki.

Esimene on 100% taaskasutus - vanadest rõivastest palkmaja tehnikas kokku õmmeldud tekk.

Ilmselt seetõttu, et see oli mu esimene tekk, pole ma raatsinud seda mitte kellelegi kinkida.

Teine tekk on punastes toonides. Mäletan, et šnitti võtsin kuulsa disaineri Kaffe Fassett tekilt.

Kaffe Fassett läheb peale neile käsitööhuvilistele, kes armastavad värve. Tema tehtud ja disainitud tikandid, kudumid, mosaiigid, lapitekid, joonistused, vaibad, kangad jne. need väärivad lihtsalt ahhetust. Nii ilusad asju produtseerib see mees!

Kunagi ma veel hakkan õmblema!

Ühe kampsuni ajalugu

Mõni asi tahab aega valmimiseks saada rohkem kui teine.

Valged kudumud on kenad. Kunagi nägin ühes Soome ajakirjas ühte hästi ilusat jämedast lõngast kootud vesti. Modelli seljas istus see kui valatult! Mis seal ikka, sai järgi tehtud. Tulemuseks aga üks vest, mis tegi kandja keha veelgi töntsimaks. Sai riiulisse visatud ootamaks aega, mil jälle üles harutatakse.

Järjega jõudis vest ka ema kappi, kuid kuna oli õlgadest lai, siis ka ei leidnud kasutamist.

Ühel järjekordsel sorteerimistuuril avastasin, et tegelikult on see vest kenast lõngast tehtud, vaja veidike kohendamist ja siis saaks seda taas kanda. Otsustasin vestist kampsuni teha - varrukad ja nööbiliistud ainult juurde kududa. Lõnga oli ka veel järgi.

Kuidagi igav tuli. Heegeldasin varrukaotstesse ja krae serva pitsi. Mõned lilled rinda...

 Lillesüdamikeks mingilt vanalt kleidilt lõigatud nööbid.

Kunagi katsetasin polümeersaviga ühte tehnikat. Järgi jäi rida ümmargusi reljeefseid eri suuruses asjakesi. Täiesti sobilikud nööpideks. Vaja oli ainult lisaauke juurde teha.

Lõppkokkuvõtteks jäi huvitav - eri suuruse, kuju ja mustriga nööbid.

Kogu kampsun sai siis selline... Hästi mõnus on seda juba nüüd jahedate ilmadega kanda:)

Üritus läbi

Nonii, selleks korraks on esimene Rakvere vanalinna festival Wahva Wana läbi. Kes viitsis sai nende kahe päeva jooksul mõnusalt aega veeta, külastada hoovisid, käia kirbuturul, maitsta pisikestes ürituse raames avatud kohvikutes teed ja kooki. Kuulata head muusikat, vaadata ja teha kunsti.

Ka minu ülessanne on selleks korraks täidetud. Tekstiilitrüki vastu oli suur huvi, aga nagu alati ei julgenud paljud lihtsalt käsi külge lüüa ja seisid minu juhendatavas vabaõhutöötoas ning jälgisid toimuvat.

Tublimad hakkasid kohe meisterdama,vaatasid materjalivaru üle, tegid paar proovitõmmist ja siis võeti õige tükk kangast ette.

Igatahes nii mõnedki linikud said valmis. Kes nõu võttis kuulda, see haaras kodus rõivatüki kaasa. Koos sai proovitud populaarset hiina kapsa trükki.

Ma arvan, et sellest valmis küll üks väga kena särk, mida jõuab suve lõpus veel kanda.

Ise vaatasin ja juhendasin kogu üritust, kuid siis arvasin, et teeks ka siis miskit.

Et üks härra tuli ja ostis konkreetselt mult ära kaks näidiseks valmistatud pearätti (rätte näed siit) oma poisi ja tüdruku jaoks, siis ei jäänudki mul eriti mõtlemisruumi - oli vaja uus pearätt teha.

Lihtne...

Tegelikult on sellised meisterdamised lahedad, aga Rakveres toimub neid nii vähe!

Boheeminurgake

Suvest tuleb võtta viimast ja võimalikult palju aega veeta õues. Tuleb ju patareisid laadida.

Istumispaik peab aga olema kutsuv - et kohe tahad seal olla ja lõõgastuda.

Minu kallist õetütart Erikat on ka kunstiandega õnnistatud. Kuna külas käib ka suitsetajast sõpru, siis sisustas ta oma rõdunurgakese sedasi, et saab mõnusalt patjadel oleskleda ja niisama aega veeta :)

Hämaratel õhtudel annab valgust isetehtud küünlaalused.

Vapustav!

Värskem ilme

Ega laste käes lähevadki esemed mustaks. See on nagu asjade loomulik käik.

Aastaid tagasi tegin laste tuppa lillat värvi voodikatted ja sama kangaga katsin ka kontoritoolid. Üks tool leidis koha juba koluhunnikus, teine teenib veel nooremat last. Aga oh, kui jubedaks muutus kate.

Suvi, lilled, päike - seda rõõmsameelsust võib ju kanga näol ka lapsetuppa edasi kanda.

Kõige tüütum ongi vana katte maha võtmine.

Ilus, puhtam ja rõõmsam ilme...

Pesulõksud laiali?

Kas teil on pesulõksud laiali või kukuvad pidevalt nöörilt?

Teid aitab praktiline pesulõksu kott hinnaga 0 eurot.

Pesulõksu kotiks vaja ainult väikese tüdruku kleidikest. Õmblusmasinaga alumine osa kokku vuristada ja ongi valmis:)

Katsetused aiasaadustega

5.augustil algusega kell 17 toimub Multi Margeri maja hoovis, Rakvere Pikk 26, vabaõhutöötuba, kus erinevate köögi- ja puuviljade abil saab tekstiilivärviga kangast kaunistada. Töötuppa on oodatud kõik – naised, mehed, lapsed. Igal ühel on võimalus endale teha vahva pearätt või harjutada niisama kätt.

Alternatiivina traditsioonilistele kõrg- ja sügavtrükitehnikatele on tekstiilitrükk aiasaadustega kõigile kättesaadav. Loodusliku materjalina pakub see vaheldust meid üha enam ümbritsevatele digitaalsetele kujutistele. Aiasaadused, mis on meie toidulaual olulisel kohal, pakub lisaks söögitegemisele rikkalike võimalusi kunstiliseks väljenduseks. Erinevate köögivilja- ja puuviljadega trükkimist kasutatakse kodukujunduses, moekunstis ja disainis, võib kujundada nii rõivaid, kodutekstiile kui ka tapeeti. Töötoas uurime eelkõige neid võimalusi, kuidas teha tekstiilitrükki, mis vahendeid selleks vaja läheb.

Töötuba on mõeldud eelkõige täiskasvanutele, kuid tegevust saavad ka lapsed. Koha peal võivad huvilised omale teha pearäti sobiva suuruse ja mustriga. Samuti võivad osalejad soovi korral kaasa võtta särgi, püksid vms riideeseme, millele trükkida.

Osavõtutasu on 1 euro. Juhendaja on olen mina ise Rist, lisainformatsiooni saab telefonil 53473725.

Näidiseid saab vaadata Facebookist Isetegemisrõõm kontolt

Kellel pole FB kontot, siis mõningaid näiteid tekstiilidest, mida valmistasin nädalavahetusel.

Poekott - taimetrükk

Katselapp (hädavajalik!)

Pearätt - õunatrükk

Pearätt - sibulatrükk (fantastiline jäljend jääb)

 Laudlina - kasutatud sidrunit ja mustsõstralehte

Pluus - kasutatud hiina kapsa juurikat ja kontuurvärvi

Vihmasadu

Iga päev vaatan taevasse ja mõtlen, kus on need lubatud vihmapilved. Kõige hullem on kui müristab tunde ja siis pilved lehvitavad ja teevad minekut jätmata piiskagi vett...

Täna tuli siis südamest, isegi rahet viskas sekka. Nüüd on mõned päevad mureta - ei pea kastma ega leotama oma lilleampleid. Ka veesilm sai pilgeni vett täis. Tänud taevataadile!

 

Postkast

Postkast peab ilus olema. Postkast peab nii ilus olema, et kirjakandja märkaks seda ja tahaks sinna igasugu armsaid kirju ja ajakirjandust panna.

Minu postkast oli kollane, kuid igav - nii nagu eelmiselt omanikult päranduseks sain. Tema kasutas seda ka mingite kupongide kogumiseks.

Ühel ilusal päeval mõlgutasin mõtteid, et võiks mingi sigrimigri postkasti peale joonistada. Mees arvas, et ühel õigel postkastil peab kindlasti ka postipasun peal olema. Nii saigi see põhimotiiviks, lisaks mõned lillekesed:)

Aga täna leidsin Kuusiku Ennu Facebooki kontolt ikka ülilahe postkasti. Tal maakodu metsa sees ja see sobib sinna nagu rusikas silmaauku. Aga võib-olla sobiks isegi mulle värava kõrvale....

Päike, meri ja süüteroosid

On üks imeilus koht Ida-Virumaal nagu Liimala. Ütleks, et seal on lausa paradiisirand - meri lauskjas ja liivane, rahvast vähe.

Sellisesse ilusasse kohta kutsus nädala aluses meid Sirje - tulge puhkama ja teeme midagi ka asjalikku, näiteks süüteroose. Õhtul, peale korralikku päiksevanni, istusime kokku ja hakkasime harutama munakarpe. Algul tükkideks ja siis ribadeks ning siis läks toppimiseks. Saime ühtekokku 50 süüteroosi.

Lahke perenaine toitis meid veel maitsva kanaroogaga ja kahe hõrgutava küpsisetordiga.

 

No mida sa hing veel tahta oskad!:) 

Punane päev

Nii võib nimetada täna minu puhkuse viimast päeva, sest peaaegu kõik oli seotud punase värviga.

Hommik oli pilvine ja oli kohe isu käsitööd teha. Algatuseks otsustasin ühe igiammuse roosa kampsuni ära lõpetada - oi kui raske on vanu poolikuid asju lõpetada - no mitte kuidagi ei libisenud see töö, aga ikkagi sain valmis.

Ja et olin tuhinas, siis arvasin, et ühes jutis võiks ka seeliku ära lõpetada, mille meisterdasin ühest halvastiistuvast kleidist. Seeliku jaoks ostsin juba ammu kummi ära, kuid kahjuks ei mäletanud kuhu selle olin pistnud. Hakkasin garderoobis, kus ajutiselt on hoiul käsitöö ja kunstitarbed, korralikult tuulama, mille tulemusena koorus välja hulk poolikuid töid: diivanipadjad, mis ootasid punaseid katteid, punased sõrmikud ja terve hunnik muid esemeid, mida vaatasin ning panin ilusti tagasi:) Igal asjal oma aeg!

Leidsin ka oma imearmsa punase bareti - ilmselt olin selle harutamiseks kõrvale pannud. Ma arvan, et see soojendab see sügis veel mu pead.

Peale seda, kui poest kumm ostetud ja seelik valmis õmmeldud, otsustasin siiski viimased kirsid ära korjata. Turnisin vist kolm tundi puu otsas, et saada ämbritäis kirsse. Päris väsitav oli.

Õhtul tegin ka käpikud korda - kaks poolikut tööd sai valmis, nii hea tunne.

Nüüd vaja veel punane pesu pesema panna ja nagu mainisin, algab homsest jälle töönädal, siis otsin punase küünelaki välja, et end pisut ergastada.......

P.S. Mees tuli just duši alt ja tõmbas selga kärtspunase T-särgi:)
Ja õega rääkisin täna telefonitsi ja ta küsis, mis värvi kingitust ma tahan kööki - ikka punast:)